välispinnalt ja vaagnaluud mõõkjätkelt samaaegselt allkõhu elundeid kokku surudes. Kubemekanal Paikneb allkeha Kubemekanalis alumiste kulgeb meestel sisemiste lihaste seemneväät, aponeuroosi naistel emaka vahel ümarside Kõhuvalgejoon rinnaluu Kubemepiirkond Ühendab kõhu mõõkjätkelt pindmisi lihaseid katvad aponeurootlised
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioonid eesti keeles Koljupealnelihas* Kukla-ja Kolju ülemine osa Kulmude tõstmine, otsmiku kortsude MUSCULUS otsmikuluust tegemine, osalevad kõnelemisel ja OCCIPITOFRONTALIS mälumisel(koljupealne osa on kõhreline) Silmasõõrlihas Otsmikuluu, lateral palpebral raphe Sulgeb silmalaud silmakõõlus(media l palpebral ligament) ja pisarluu Suusõõrlihas Alalõualuu ja Suu ümber oleval Suu ahendamine, musisuu ülalõualuu nahal Sarnalihased Põsesarnast algab Suunurkade ülesse Põselohke võivad teha, naeratamine, suu liigutamine ülespoole ja lateraalsel
sidekirme, niudeluu-hari, kilekõõluseks kubemeside Kõhusirglihas V-VII roidekõhre välispind ja Häbemeluu Aitab painutada lülisammast rinnaku mõõkjätke Kubemekanal Kulgeb põiki läbi kõhu Allkeha alumiste sisemiste Mehel kulgeb seemneväät; naisel eesseina lihaste ette alla lihaste aponeuroosi vahel emakaümarside mediaalsele Kõhuvalgejoon Paikneb kõhusirglihaste vahel Vertikaalselt kõhu Kõõluseline osa; pole funktsiooni ja ulatub mõõkjätkest keskjoon rinnaluu sümfüüsini mõõkjätkelt kubemeni Deltalihas (m
painutab säärt ja roteerib seda sissepoole Koosneb neljast võimsast osast, aglab nelja peaga ja neid käsitletakse eri lihastena: vahepealne Nende lihaste ühine pakslihas algab reieluu lõppkõõlus hõlmab eesmiselt pinnalt; külgmine põlvekedra, jätkub sealt pakslihas algab reieluu Toimides põlveliigesele sirutab
57. Lihase ehitus: ????? koosneb vöötlihaskiudude kimpudest, ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. Endomüüsium- õhuke sidekoeline kest, mis ümbritseb lihaskiude Perimüüsiumiga-Lihaskiukimpe kattev sidekoelise ümbris. Epimüüsiumiga- kõige paksem sidekoelistest kattekihtidest, seob lihaskiudude kimbud terviklikuks lihaseks. Annab lihastele kuju. Lihaste abiseadeldised: Sidekirmed – õhukesed kõõlusmembraanid (üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber) Sünoviaalpaun – kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes. (lihaste all väikesed padjakesed, kus peal lihased liiguvad) Kõõlustupp- üla- ja alajäsemete pikkade kõõluste ümber Fibroosne plokk- silma koobas KERELIHASED (Torso) 1. Lülisambasirgestaja (seljal)- algus ristluu tagumine pind ning niudeluuharjalt ja kinnitub koljul (Ühepoolse tegevusel kallutame, kahepoolsel tegevusel sirgestab
LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON koljupealnelihas kuklaluu, oimuluu kõõlustanu peanaha liigutamine, kulmude tõstmine, m. epicranius või (silmakoobas, kulmud otsaesise kortsutamine m. occiptofrontalis miimilised lihased silmasõõrlihas otsmikuluu (silma silma välisnurk silmalaugude sulgemine sisenurk) suusõõrlihas ülalõualuu, alalõualuu suunurk huulte prunti ajamine sarnalihased sarnaluu suunurk ja ülahuul suunurkade liigutamine üles ja külgedele P E A p
veenide vereringet Keskmine kaela lihaste rühm Rinnakurangluunibujätke lihas Kakskõhtlihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m
Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (antiin, müosiin). 58. Lihase ehitus kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. 59. Lihaste erinevad kujud Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. 60. Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: · Sidekirmed e. fastsiad - need ei lase lihaseid paigalt nihkuda,
Kõik kommentaarid