Lihased tagavad keha liikumise Lihaste ülesanded: Lihased liigutavad kehaosi Lihased annavad kehale kuju Osa lihaseid kaitseb siseelundeid, nt kõhulihased kaitsevad kõhuõõnes asuvaid siseelundeid Lihased on ka vee ja valkude omalaadne tagavara, mida organism hakkab tarvitama nälja korral Lihased aitavad säilitada kehatemperatuuri. Kui lihased töötavad eraldub osa energiat soojusena Lihaste liigid: 1. Skeletilihaseid on inimese organismis kõige rohkem. Nende tähtsaim ülesanne on liigutada luid, seega kehaosi. Talitlevad inimese tahte järgi Võivad kiiresti ja tugevalt kokku tõmbuda Väsivad suhteliselt kiiresti 2. Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talitluselt skeletilihastega. Kuid erinevalt neist südamelihased:
· Rakud on organismi väikseimad ehitusosad, millel on kõik elu tunnused · Uued rakud moodustuvad olemasolevate rakkude jagunemise teel · Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe, inimkehas 4 koetüüpi : epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude · Elundid on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( kaitsevad nahk, kindlustavad liikuvuse lihased, luud, tagavad toidu seedimise magu, soolestik ) · Elundid, mis täidavad ühiseid ülesandeid moodustavad elundkonna · Inimese elundkonnad : Tugi-liikumiselundkond, seedeelundkond, vereringeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, sigimiselundkond, sisenõrenäärmed, närvisüsteem 1A Raku ehitus · Ribosoomid sünteesivad valke · Tsütoplasma täidab raku, seob rakuosad ühtseks tervikuks
4. Näärmete moodustumine, liigid, nende lühiiseloomustus. Näärmeepiteel on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Kõik keha näärmed on epiteliaalse päritoluga. Eksokriinsed näärmed on varustatud juhadega, mille kaudu saadetakse sekreet elundi pinnale, endokriinsed näärmed saadavad sekreedi otse verre. 5. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited. Elundiks ehk organiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Elundid on süda, maks, erinevad luud, lihased jt. Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Näiteks tugi-liikumiselundkonna moodustavad peaaegu kõik luud (skelett), luudevahelised ühendused (liidused, liigesed) ja skeletilihased. 6. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad. (info õpikust) Vertikaaltelg - ülalt alla frontaaltelg vasakult paremale sagitaaltelg eest taha Teises konspektis oli nii:
Selgroog moodustab keha keske toese (33 lüli). Kael (7) , rinnalüli(12) ja viis nimmlüli. Ristluu moodustavad viis ristluulüli mis on omavahel kokku kasvanud. Selgroog lõppeb nelja õndralüliga mis on liitunud õndraluuks. Kõverused selgroos aitavad tasakaalu säilitada. Selgroo rinnalülid , roided ja rinnak moodustavad rinnakorvi mis kaitseb südant ja kopse. Vaagna moodustavad puusaluud mis liituvad äigalt ristluuga. Lihaseid on vaja kehaosade liigutamiseks. Lihased aitavad ka kehatemp. Säilitada , sest et lihastest eraldub osa eneriast soojusena. Osadel on ka kaitseülesanne (kehaõõnes siseelnidid kaitsevad kõhulihased). Lihased annavad kehale kuju. Kolme tüüpi lihaseid _ Skeletilihased ehk vöötlihased on inimese kehas kõige rohkem. Nende talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad onn tugevad ja kiired. Südamelihased saranevad oma ehituselt ja talitluselt eelmistega. Ei allu nend talitlus meie tahtele
katkemise) ja veretustamise vahel peab olema võimalikult lühike, vähendamaks verevalumite tekkimise riski lihastes ning et lihastesse jääks võimal.vähe verd. Veretustamine peab toimuma 5 sek pärast voolu katkemist Ainult pead läbiva el.vooliuga (50-60Hz, madalpinge) uimastamise faasid: · Tooniline faas- aju ärritamise tagajärjel tekivad lihaste toonilised krambid. Seisund kestab 10-20 sek. Soovitav torgata sellel ajal. · Klooniline faas pärast voolu katkemist lihased müneks ajak lõhvestuvad, 15-45 sek jooksul järgnevad kliinilised krambid · Liikumatuse faas vaikne periood, mil hakkab taastuma looma korrap.hingamine (taval. 30-40 sek jooksul), taastub silmarefleks, valutundlikkus taastub, loom hakkab tajuma ümbrust. El vool läbi aju põhjustab tugeva aju stimulatsiooni, sellest tulenevalt tõuseb veres adrenaliini ja noradrenaliini hulk. Tulemuseks on anaeroobne glükolüüs piimhappe moohustumisega ja pH langus lihastes
Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega (siseperimüüsiumiga). Kogu kihast ümbritseb sidekoeline kest (välisperimüüsium). · Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud · Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Nende lihaste keskmist, paksenenud osa nim kõhuks, jämedamat algusosa peaks ja peenemat vastasotsa sabaks. I. Käävjas lihas II. Kakspealihas (kahe peaga lihas) III. Kolmpealihas (kolme peaga lihas) IV. Kakskõhtlihas (lihased, mille kõht jaguneb vahekõõluse abil kaheks osaks) V. Kahelisulgjas lihas (lihaskiud kinnituvad kõõlusele mõlemalt poolt teravnurga alt) VI
o Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talituselt skeletilihstega, aga nad ei allu inimese tahtele. Töötava automaatselt, st. Tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritustest sõltumata. o Silelihased koosnevad silelihasrakkudest, vooderdavad siseelundite seinu. Tõmbuvad kokku aeglaselt meie tahtest sõltumata. Kõige pikem lihas on rätsepalihas, kõige suurem tuharalihas ja kõige väiksemad silmamuna liigutavad lihased. Lihased vajavad töötamiseks energiat. Lihased kinnituvad luudele kõõlustega.
Silelihase kontraktsioon ja lõõgastumine on aeglane. Pikka aega kestev tooniline kontraktsioon. Plastilisus. mitme-üksus e spontaanaktiivsuseta silelihased – koosnevad iseseisva kontraktsioonivõimega lihaskiududest. Näiteks silma vikerkesta ja ripskeha silelihased ja karvapüstitajalihas üksik-üksus e spontaanaktiivsusega silelihased – ühendatud mulkühendusega. Tuhanded lihaskiud moodustavad funktsionaalse, samaaegselt kontraheeruva üksuse. Seda tüüp lihased mao- ja sooleseinas, siseelundites, sapiteede ja kusepõie ja emaka seintes. Vöötlihased – moodustavad 0-50% kehamassist, kinnituvad luudele. Vöötlihas koosneb mitme tuumaga lihasrakkudest ja seda ümbritsevast membraanist – sarkolemmist. Sarkoplasmas paiknevad mitokondrid, glükogeenigraanulid ning müofibrillid, mis sisaldavad kokkutõmbevalke müosiini ja aktiini, regulatoorseid valke troponiini ja tropomüosiini ning lisavalke titiini ja nebuliini
Kõik kommentaarid