Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Koljupealnelihas Miimilised lihased algavad lõpevad nahas, pehmetes Nad ümbritsevad näo avausi sõõrjalt või (m. occipitofrontalis) näokolju luudelt kudedes. kiirjalt ja nende kokkutõmbel näo avaused Kõõlustakust, silmakoopal Laup naha all sulgevad või avanevad, muutub näoilme. Silmasõõrlihas Silmaava Silmalaugude küljed Silmade avamine ja sulgemine,
Lihaste süsteem Eristatakse silelihaskude, südamelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihased kuuluvad siseelundite koosseisu ja nende kontraktsioonid ei allu inimese tahtele. Südamelihaskude moodustab südame lihaskesta ja sarnaneb ehituselt vöötlihaskoele (lihaskiud on ristivöödilised). Kuna südamelihas ei allu inimese tahtele, siis sarnaneb ta funktsioonilt silelihaskoele. Vöötlihased on tahtele alluvad lihased ning nad jagunevad skeleti- ja hahalihasteks, seede- ja hingamiselundite koostisse kuuluvateks lihasteks (keel, suulagi, neel, kõri), meeleelundite lihasteks. Skeleti- ja nahalihaseid on üle 400 lihase e muskli. Musklid moodustavad inimese kehakaalust üle 1/3 (sõltuvalt east, soost, individuaalsetest iseärasustest. Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja tervet keha. Nahalihased paiknevad pea piirkonnas. Nende ülesanne on avauste kuju ja asendi reguleerimine
poolt biceps brachii coracobrachialis brachialis Õlavarrelihas Tagant poolt triceps brachii anconeus Küünarnukilihas Küünarvarrelihased Brachioradialis Õlavarre kodarluu lihas pronator teres sissepööraja flexor carpi radialis Kodarmine randmepainutaja palmaris longus Pikk pihulihas flexor digitorum superficialis - Pindmine sõrmedepainutaja Küünarvarre lihased flexor digitorum profundus - Sügav sõrmedepainutaja flexor pollicis longus Pikk pöidlapainutaja pronator guadratus Küünarvarre lihased Tagumine pool extensor carpiradialis longus - Pikk kodarmine randmesirutaja extensor carpiradialis brevis - Lühike kodarmine randmesirutaja extensor carpi ulnaris - Küünarmine randmesirutaja extensor digitorum - Sõrmedesirutaja lihas
2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused Koosnevad mitmesuguse pikkusega erinevatest kiududest, mis on koondunud kimpudesse. Lihaskiud on ümbritsetud endomüsiuumiga. On võimelised muutma oma pikkust valkude abil ning erutuvad. Igal lihasel on närvid ja veresooned. 3. Selgitage mõisted: Kõõlus (lad. k. tendo ) - s Organismi osa, mille abil lihas kinnitub luule Innerveerima - Närvidega varustamine Sidekirme (lad.k. fascia) - Spetsiaalne kiht, mis isoleerib lihased ja lubab neil vabalt ja segamatult kontraheeruda. Selgitage mõisted: Lihastoonus - lihastoonus on lihaste loomulik pinge, mis on tingitud motoorsete närvide poolt saadetavatest harvadest impulssidest Lihasväsimus - lihasväsimus tekib ülekoormusest ja see tõttu ilmneb kokkutõmbefaasi ja lõõgastumisfaasi on aeglastumine Miks hakkavad mittetreenitud inimesel lihased pärast pingsat treeningut valutama?
ogajätket lateraalsemalt) nimmelüli ogajätket Sügavad selja ja kaela lihased Selgroosirgestaja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Mediaalne trakt 1.Ristijätked - 1. kõrgemal Lülisamba Lateraalne trakt Ristluu selgmine 1
lihaskiude Perimüüsiumiga-Lihaskiukimpe kattev sidekoelise ümbris. Epimüüsiumiga- kõige paksem sidekoelistest kattekihtidest, seob lihaskiudude kimbud terviklikuks lihaseks. Annab lihastele kuju. Lihaste abiseadeldised: Sidekirmed – õhukesed kõõlusmembraanid (üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber) Sünoviaalpaun – kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes. (lihaste all väikesed padjakesed, kus peal lihased liiguvad) Kõõlustupp- üla- ja alajäsemete pikkade kõõluste ümber Fibroosne plokk- silma koobas KERELIHASED (Torso) 1. Lülisambasirgestaja (seljal)- algus ristluu tagumine pind ning niudeluuharjalt ja kinnitub koljul (Ühepoolse tegevusel kallutame, kahepoolsel tegevusel sirgestab selga.) SELJA SIRGEKS AJAMINE 2. Romblihas (rombikujuline)- algab kahelt alumiselt kaelalülilt ja 4 ülemiselt rinnalülilt ja kinnitub abaluule
KERE LIHASED (mm. trunci) Selja lihased (mm. thoracica) musculus trapezius - TRAPETSLIHAS musculus erector spinae SELJA SIRGESTAJA musculus latissimus dorsi musculus longissimus PIKKIMLIHASED (kinnituvad selgroolülidele) musculus rhomboideus major et minor musculus iliocostalis - NIUDEROIDELIHAS musculus levator scapulae ÕLATÕSTELIHAS ? musculus splenius RIHMLIHAS? musculus serratus posterior superior SAAGLIHAS, selgmine, ülemine musculus semispinalis musculus serratus posterior inferior
LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Kaarnajätke õlavarrelihas Abaluu kaarnanokkjätkelt Õlavarreluu väikekõbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse, harjast distaalsemalt õlavarre lähendamine Suur rinnalihas Rinnakult, ka osaliselt rangluult Õlavarreluu suurköbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse, harjale õlavarre lähendamine Abaluualune lihas Abaluu aluselt augult Õlavarreluu väikesele Viib õlavart taha ja pöörab sisse köbrukesele ning lähendab Suur ümarlihas Abaluu alumiselt n
Kõik kommentaarid