nimmelülidelt suunduvad külgosad alla ning rinnaõõs suureneb, kõõlustsentrisse mille tagajärjel õhk tungib kopsudesse, lihase lõtvumisel rinnaõõne maht väheneb ja õhk surutakse kopsust välja. Välimine kõhupõiklihas Kaheksa alumise roide Niudeluuharja välisserv Roteerib keret; fikseeritud rindkere puhul välispind lähendavad vaagnat rindkerele
LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON koljupealnelihas kuklaluu, oimuluu kõõlustanu peanaha liigutamine, kulmude tõstmine, m. epicranius või (silmakoobas, kulmud otsaesise kortsutamine m. occiptofrontalis miimilised lihased silmasõõrlihas otsmikuluu (silma silma välisnurk silmalaugude sulgemine sisenurk) suusõõrlihas ülalõualuu, alalõualuu suunurk huulte prunti ajamine sarnalihased sarnaluu suunurk ja ülahuul suunurkade liigutamine üles ja külgedele P E A p
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Deltalihas Rangluu, Õlavarreluu Tõstab õlavart horisontaal- m. deltoideus õlanukk, deltalihasmine tasapinnani ja pöörab sissepoole, abaluu hari köprus lähendab keskjoonele Koljupealnelihas* Kulmude Koljulagi Peanaha ette-taha tõmbamine, epicranus piirkond, kulmude liikumine, kurrud kuklatagusejoon Silmasõõrlihas Silmasisenurk Silma välisnurk, Silmade pilgutamine silmalaud Suusõõrlihas Algus ja lõpp Ahendab suuava pole määratav Sarnalihased Sarnaluu Suunurk ja ülahuul Tõmbab suunurka üles ja
Ülemine pea põikilihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. obliquus Tagumine Lateraalne Kahepoolselt m. obliquus Aksise Alumina Roteerib pead capitis külgmine kolmandik sirutab pead capitis ogajätke ja tagumine lihase superior pool atlase alumisel Ühepoolselt inferior kaare vahel pind atlase kokkutõmbe ristijätkel turjajoonel painutab pead ristijätkel suunas samale küljele
puhumisel, vilistamisel ja mälumisel Suunurgatõstur Sarnaluu Suunurki kattev Kergitab kokku m. levator anguli nahk tõmbumisel oris suunurki Suunurgalangetaja Paikneb suunurga Lihase m.depressor ja alalõua vahel kokkutõmbumine anguli oris surub suunurki alla, kutsudes esile kurbust ja vastikust väljendavaid
Südamelihaskude moodustab südame lihaskesta ja sarnaneb ehituselt vöötlihaskoele (lihaskiud on ristivöödilised). Kuna südamelihas ei allu inimese tahtele, siis sarnaneb ta funktsioonilt silelihaskoele. Vöötlihased on tahtele alluvad lihased ning nad jagunevad skeleti- ja hahalihasteks, seede- ja hingamiselundite koostisse kuuluvateks lihasteks (keel, suulagi, neel, kõri), meeleelundite lihasteks. Skeleti- ja nahalihaseid on üle 400 lihase e muskli. Musklid moodustavad inimese kehakaalust üle 1/3 (sõltuvalt east, soost, individuaalsetest iseärasustest. Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja tervet keha. Nahalihased paiknevad pea piirkonnas. Nende ülesanne on avauste kuju ja asendi reguleerimine. Nahalihased e miimilised lihased algavad koljult ja kinnituvad pehmetes kudedes (nahas) või algavad ja lõpevad pehmetes kudedes. Lihaste ehitus.
Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi. Ristvõlv paikneb talb-, kuup- ja pöidluude põimike piirkonnas. 56. Jalavõlvide tähtsus Jalavõlvide tähtsus on see, et need kaitsevad pöidluude all olevaid pehmeid lihaseid, veresoni ja närve. Kui võlve poleks oleks meil koguaeg valus.(lampjalgsus-võlvid on lamedad) 57. Vöötlihaskiu ehitus Lihase koosseisu kuuluvad lihaskiudude kimbud, kimbud on kokkuseotud sidekoega. Lihaseid läbivad väga laiad veresoonte võrgustikud. Närvid (motoorne närv, sensoorsed, vegetatiivsed) Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (antiin,
üles-ette, kusjuures ülemised kinnituvad Algab rindkere-nimme Kõhu sisemine kolmele alumisele roidele. sidekirmelt, niudeluuharjalt Kõhupõikilihased roteerivad keret. põikilihas Lihase alumised kiud ja kubemesidemelt. lähevad kõhusirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Suunduvad põiki üles-ette, kus kinnituvad naaberroide
Kõik kommentaarid