50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Heldena
Õppematerjali autor
LIBERAALNE JA RAHVUSLIK LIIKUMINE Saksamaal kehtiva riigikorra vastu astusid välja 1. Jena üliõpilased. 1817 meeleavaldus - võimudevastane demonstratsioon. Jenas loodi Ülesaksamaaline Üliõpilasliit - tunnusvärvid: must, punane, kuldne. 1820. suruti maha. 2. 1830 algab Saksamaal liberaalne liikumine, mis koosnes: · üliõpilasliikumisest · liberaalne liikumine - vaja ühendada Saksamaa, soovisid valitseda koos aadliga . · rahvuslik liikumine - rahvuslik eneseteadvuse tõus, väljendus Noor Saksamaa (H.Heine) Itaalias taastati endiste dünastiate võim. Selle vastu võitlesid: Karbonaarid - soov ühendada Itaalia, kehtestada konstitutsiooniline monarhia . Kreeka kuulus Türgile. -1820 algas Türgi vastane ülestõus, 1822 kuulutas Kreeka ennast iseseisvaks riigiks. Türgi hakkas seda maha suruma. olukorda raskendas kreekasisesed kodusõjad. Tänu suuriikidele 1830 sai Kreeka iseseisvaks. Kodusõjad jätkusid - muudeti kuningriigiks
1. Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) 1804. aastal. Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik, tugevnes isevalitsuslik võim, kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsustega. Võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 2. Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu, nad tahtsid taastada seadusliku monarhia ja vana korra, sellepärast jätkasid Prantsusmaa vastu sõjategevust. Ka kardeti oma võimu pärast. Suurimad sõjalised saavutused: 1. Prantsusmaa kontrolli alla läks Lääne-Saksamaa 100 väikeriiki, moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit 2. purustas Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus 3. alistas Preisimaa 4. alistas Venemaa Tilsiti rahu. 3. Ku
Preisimaa jagunes lisaks sellele veel territriaalselt kahte ossa: kuueks idaprovintsisks ja kaheks lääneprovintsiks. Liidu liikmesriikidel ei olnud ühist välis- ja majanduspoliitikat, sõjaväge ega kohtuvõimu. Seega säilitas Viini kongress Saksamaa killustatuse. Liidu mõjukamaks liikmeks oli Austria. Viimase põhiline poliitiline konkurent oli suuruselt teine riik - Preisimaa. Nii Austria kui ka Preisimaal pääses maksuvusele tagurlus. (Tannberg, T 2003) 3.4 Liberaalne ja rahvuslik liikumine Saksamaal Saksamaal valisteva tagurluse vastu astusid avalikult välja üliõpilased, kelle loosungiks oli ,,Au, vabadus, isamaa". 1817. aastal toimunud rahvuslik meeleavaldus Wartburgi linnuse juures kasvas ületagurlusevastaseks demonstratsiooniks, kus nõuti Saksamaa ühendamist. 1818. aastal loodi Jenas Ülesaksamaaline Üliõpilasliit ning võitlust tagurluse vastu jätkasid ka mitmesugused salaorganisatsioonid, kes korrladasid terroriakte. 1819 tappis terroristist
Uusaaeg pidi tähendama uut ideoloogiat ja maailmapilti Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahvuslik liikumise eesotsas eliit ja see viib võitluseni oma rahvusriigi eest teaduse areng Riik ja selle valitsemine valitsevaks vormiks uusaja algul sai absoluutne monarhia lisandub parlamentarism- inglismaal juba 13 sajandil koos parlamentarismiga võitlus konstitutsiooni eest- nõutakse põhiseadust ja rahvaesinduste kokkuliitmist ja selle suuremat võimu 2) Industrialiseerimise ja urbaniseerumise mõju.
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks
1. Reini Liit 1806. Aasta suvel moodustatud liit Prantsuse kontrolli all olevatest 16 Saksa riigist. Reini liidu eestkotjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Reini liiduga liitunud riigid lahkusid Püha Rooma riigist. 2. Kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. See pani tugeva matsu ka Prantusmaa majandusele, kus hinnad tõusid ligi 300% ning ka inglismaa majandusele oli see tugevaks hoobiks. Inglismaa suutis sellest üle saada, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. 3. Tilsiti rahu 1807. Aasta juulis Prantusmaa (Napoleon) ja Venemaa (Aleksander I) poolt sõlmitud rahu, kus Venemaa nõustus Prantsusmaa vallutustega ja tunnistas nende tegevusvabadust Lääne Euroopas. See rahu pidi olema ,,Igavene Sõprus" Venemaa ja Prantsusmaa vahel. 4. Vasallriik Mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vor
Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa. 19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18. sajandil valgustusaeg. Industriaalühiskonnas on oluline ühelt poolt töölisliikumise teke ja teiselt poolt rahvuslik liikumine, rahvusriikide teke. ABSOLUTISM Absolutismi hiilgeajaks oli 17. sajand ja 18. sajandi algus. See hakkas juba kujunema 15. sajandi lõpul. Absolutism on feodaalriigi valitsemiskord, kus monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. See sai tekkida siis, kui feodalism hakkas lagunema ning kapitalistlikud suhted hakkasid kujunema. Miks just siis? · feodaalid olid enne olnud väga võimsad, aga feodalismi lagunemise ajal
erialdi seisvaks.* Liitis 1801 Uniooni Akt Suurbritannia kuningriigi ja Iirimaa kuningriigi. Saksa-Rooma keisririik – Rootsi kuningiik, Vene keisririik – Eestimaa ja Liivimaa, mis olid algselt Rootsi võimu all, langesid ajavahemikus 1700-1721 Vene võimu alla. See toimus Põhjasõja tõttu. Sõda lõppes Rootsi kaotusega. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, Venemaa sai suuriigiks. 2. Poliitilised mõttevoolud: konservatism ja liberalism. Konservatism – ollakse vastu reformidele. Suhtutakse äkkilistesse uuendustesse negatiivselt. Ei reformitaks, vaid vaadataks puudustele ettevaatlikusega. Sooviti hoida rahva kartust. Hoiti kinni traditsioonilistest pereväärtustest. Algataja Edmund Burke. Alguse sai 18.sajandil ja kestis kuni 19.sajandini. Seadused said tulla ainult kuningalt. Väideti valeks inimeste võrdust ja vabadust. Konservatiividele ei meeldinud rahvuslik liikumine. Seda kõike põhjendati Jumala seatud korraga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid