Liberalism , konservatism, sotsialism (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Ideoloogiad

poolt vaadates saali paremal tiival, uuendusmeelsed aga vasemal. XIX sajandi esimesel poolel domineeris Euroopa poliitilises elus kaks peamist suunda: · Alalhoidlik-konservatiivne, mida nimetati parempoolseks ja · Vabameelne-liberaalne, mida nimetati tollal vasakpoolseks. KONSERVATISM Konservatismi (lad conservare säilitama, alal hoidma) all mõeldakse vanameelsust või alalhoidlikkust. Websteri sõnastiku järgi on konservatism poliitiline meelelaad, mis püüab säilitada kehtestatut; see on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev poliitiline filosoofia, mis rõhutab kehtivaid institutsioone ja eelistab järkjärgulist arengut järskudele muutustele. Üks tuntum konservatismi põhjendaja oli inglise-iiri filosoof Edmund Burke, kes avaldas 1790 teose ,,MõtiskIused Prantsuse revolutsioonist". Seal kritiseeris ta Prantsuse revolutsiooni sünnitatud XVIII sajandi valgustusfilosoofiat, mis püüdis ühiskonda

Ühiskonnaõpetus

6

docx

Tööstuslik revolutsioon

and that friendship helped him conquer all of London Society despite his lack of family background. A lady's education was taken, almost entirely, at home. There were boarding schools, but no University, and the studies were very different. She learned French, drawing, dancing, music, and the use of globes. If the school, or the governess, was interested in teaching any practical skills, she learned plain sewing as well as embroidery, and accounts. 1. 19. sajandi ideoloogiad: konservatism, liberalism, sotsialism (utoopiline s, revolutsiooniline s (marksism e kommunism), reformistlik s. Tekke põhjused, vaated riigivalitsemisele ja majandusele, peaideoloog). Natsionalism, imperialism. Konservatism (18.sajand): Tekke põhjused ­ Ümberkorraldustele vastukaaluks tekkisid ühiskonnas ideed, mis toetasid alalhoidlikust ja ei pooldanud kiireid ja põhjalikke muutusi. Vaated riigivalitsemisele ja majandusele ­ Ei pooldanud naistele valimisõiguse andmist, ei

Ajalugu

4

docx

19.sajandi ajalugu

pidi jälgima seadustest kinnipidamist ja olema õiglane, kuid karm vahekohtunik Algul suunatud feodaalkorra ja piiramatu kuningavõimu vastu Erao mandusele tuginev tootmis- ja kauplemisvabadus Majan duslik liberalism (A.Smith- nähtamatu käsi) Sotsialism: Kuna tööliste haridustase oli kasvanud, hakati koos haritlastega otsima õiglast ja võrdset ühiskorraldust kõigile inimestele- tekkis sotsialism. Sotsia listid-utopistid: vaated, mis kohtai olid teostamatud. Põhimõtted: ühisomadn,

Ajalugu

3

doc

Tööstuslik pööre

linnaelanike arv ja tekkis juurde uusi linnu imperialism ­ suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata konservatism ­ alalhoidlikkus, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloolist järjepidevust tähtsustav poliitiline õpetus libaralism ­ vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust tähtsustav poliitiline õpetus sotsialism ­ poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust utopistlik sotsialism ­ õpetus, mille seisukohad tunduvad naiivsete ja tegelikkuses teostamatutena marksism ­ Karl Marxi õpetuse järgi loodud ideoloogia, mis leiab, et proletariaat peab korraldama revolutsiooni, haarama võimu enda kätte, likvideerima eraomanduse, selle asemele tuleb luua tootmisvahendite ühiskondlik omandus kommunism ­ poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond

Ajalugu

20

doc

Poliitika ja Valitsemise alused konspekt

Ideoloogia ja usund ­ omab harva poliitilisi ambitsioone Ideoloogia, programm ja strateegia ­ tegevuskava ideoloogia elluviimiseks Ideoloogia ja retoorika ­ konkreetsem ja kitsam kui ideoloogia Varjatud ja avalik ideoloogia Valmis ja ad hoc ideoloogia Liberalism ­ vabadus Põhiideed: Individualism Parlamentarism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Klassikaline liberalism ­ valimisõigus, vabakaubandus  Paremliberalism e uuskonservatism e turufundamentalism ­ erinevad voolud, mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitluseele, eriti majanduses. Eraelu osas on uuskonservatiivid jäigad Sotsiaalliberalism ­ sünteesib liberalismi ja sotsialismi. Positiivse vabaduse idee, võrdne võimalus areneda, minimaalkindlus Sotsialism ­ õiglus, solidaarsus Põhiideed: Protest olemasoleva vaesuse vastu

Poliitika ja valitsemise alused

7

doc

Ajaloo kordamine

Kujunesid uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised ehk proletariaadid ja vabrikuomanikud. 4. Sõnasta kolm probleemi, mis kaasnesid urbaniseerumisega 1) Inimesi tuli linnadesse üha rohkem, aga neid polnud kuhugi elama panna ­ vähe ruumi elamiseks 2) Halvad sanitaartingumused, millega kaasnes pidev epideemia oht. 3) Kõrge kuritegevuse ja kerjamise tase, sest väga palju inimesi oli koos. 5. Konservatism, liberalism ja sotsialism: miks tekkisid, tunnused ja pooldajaskond. Konservatism: Miks: Prantsuse revolutsioon tõi endaga kaasa suuri muudatusi ühiskonnakorralduses ja seda mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka laiemalt. Inimesed olid harjunud vana ühiskonnakorraldusega ja ei tahtnud, et seda muudetaks. Selle taustal kujuneski välja poliitiline õpetus nimega konservatism. Tunnused: Ühiskonna areng peab olema järkjärguline ja rahulik Riigivõimu ei tohi kritiseerida

Ajalugu

2

docx

Ideoloogiad

sissetulekutes ja võimalustes töötada ja pingutada Isikud ja firmad maksavad rohkem makse Esiplaanil jõukamate, ettevõtlike inimeste huvid Vastutus inimeste elujärjel lasub riigil Mitte koormata edukait kõrgete maksudega Toimetuleku eest vastutab inimene ise Konservatism- Liberalism sotsialism Säilitama Vabadus, mida kaitseb riik Võrdsus Tõrjuv suhtumine Eraomandil põhinev tootmis Ühisomand, kohustuslik muudatustesse ja kauplemisvabadus kollektiivne töö, ulatuslik planeerimine ja reguleerimine majanduses

Ajalugu

10

docx

Kordamine üleminekueksamiks

 Valgustajad – hakati kahtlema vanades autoriteetides ja kiriku võimus  Hakati kahtlema absoluutse tõe olemasolus  Oluline oli usk ratsionaalsesse mõistusesse/ usk mõistuse jõusse  Kritiseerimisejulgus  Inimeste vaimne vabadus John Locke  Esitas inimõiguste käsitluse  Ta uskusüleminekul põlluharimisel tekiks varanduslik ebavõrdsus  Teda peetakse liberalism isaks  Pidas oluliseks kiriku ja riigi lahutamist Rousseau  Toetas rahvavõimu (otsene demokraatia)  Haridus oli oluline Montesquieu  Kõigil ei pidanud olema võrdsed seaduses   Toetas võimude lahusust  Pooldas demokraatiat, pidas despootiat  Väike riik- vabariik; keskmine riik- monarhia; väga suur riik- despootia Voltaire  Pidas tähtsaks valgustatud monarhiat  Kritiseeris demokraatiat

10.klassi ajalugu

Kommentaarid (1)