50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
1) Kes otsustasid pärast Napoleoni purustamist Euroopa saatuse üle? 1814-1815. aastal kogunesid Euroopa valitsejad Viingi kongressile, et taastada Euroopas ,,rahu ja kord" . Kongressil valitses üldine soov asjad panna paika nii nagu need varem olid olnud. Austriat esindanud diplomaadi Metternichi juhtimisel, lepiti kokku põhimõtetes, mis pidid taastana suurriikide üksmeele ja restauratsiooni ning tõkestama revolutsiooniliste vaadete levikut. Nii palju kui võimalik, anti võim tagasi endistele kuningatele ja nende troonipärijatele. Lepiti kokku, et edaspidi tagavad Euroopas rahu neli suurriiki: Suurbritannia, Venemaa, Austria ja Preisimaa.
Võitis Saksamaa. TV 5/11 “Raua ja vere poliitika” tähendab poliitiliste eesmärkide saavutamiseks sõjaliste vahendite kasutamist vajaduse korral. Otto von Bismarck (lk 22) Preisimaa uus tõus sai alguse 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai Otto von Bismarck. Bismarck oli läbi ja lõhki Preisi patrioot. Teda ei vaimustanud erit Saksamaa ühendamine rahvuslike ideaalide pinnalt. Kuid võimuka inimesena sai ta aru, et ühendatud Saksamaa juhtriigina saavutaks Preisimaa Euroopas hoopis tugevama positsiooni. Bismarck oli osav poliitik, kes suutis lahendada välispoliitilisi konflikte Preisimaa kasuks. Sealjuures oli ta veendunud, et poliitiliste eesmärkide saavutamiseks tuleb vajaduse korral kasutada ka sõjalisi vahendeid. Sellist hoiakut nimetatakse ühe tema kõne järgi raua ja vere poliitikaks. TV 6/11 1815 – Rahvusliku liikumise algus Saksamaal 1833 – Saksa Tolliliidu rajamine 1848 – Saksamaa Rahvuskogu kokkukutsumine
Võitis Saksamaa. TV 5/11 "Raua ja vere poliitika" tähendab poliitiliste eesmärkide saavutamiseks sõjaliste vahendite kasutamist vajaduse korral. Otto von Bismarck (lk 22) Preisimaa uus tõus sai alguse 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai Otto von Bismarck. Bismarck oli läbi ja lõhki Preisi patrioot. Teda ei vaimustanud erit Saksamaa ühendamine rahvuslike ideaalide pinnalt. Kuid võimuka inimesena sai ta aru, et ühendatud Saksamaa juhtriigina saavutaks Preisimaa Euroopas hoopis tugevama positsiooni. Bismarck oli osav poliitik, kes suutis lahendada välispoliitilisi konflikte Preisimaa kasuks. Sealjuures oli ta veendunud, et poliitiliste eesmärkide saavutamiseks tuleb vajaduse korral kasutada ka sõjalisi vahendeid. Sellist hoiakut nimetatakse ühe tema kõne järgi raua ja vere poliitikaks. TV 6/11 1815 Rahvusliku liikumise algus Saksamaal 1833 Saksa Tolliliidu rajamine 1848 Saksamaa Rahvuskogu kokkukutsumine
Eelistati luksuskaupade tootmist. Siid, ehted jne. Riik andis selle loomiseks madalaprotsendilist laenu ning monopoolseid õiguseid. Samas oli väga suur kontroll riigi poolt. Tema valitsemisajal ehitati ka Versailles' loss. Ehitamine võttis aega kuni 1661.-1682. aastani. Lossis oli 2000 tuba, kuid tegelikult oli seal kitsas, kuna sinna mahutati 20000 inimest. Privaatsust seal polnud! Kujundas ka kunstimaitset. Esines balletis. Prantsuse keele osatähtsus kasvas kogu Euroopas. See oli suur diplomaatia keel. Valgustus 1.Mis on valgustus? (mõiste, aeg) Selle mõistega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest ja uue maailmakäsituse tulekut. Vaimne vabanemine kiriku ja usu mõjutustest. Algas 17.sajandil, kõrgaeg oli 18. sajand ning ulatus ka veel 19. sajandisse. 2.Valgustajate põhiseisukohad teadmiste ainus allikas on mõistus, kahelda tuleb kõiges,
Hispaania troonile tõusid Austria Habsburgid. Habsburgidele kuulus Austria, Madalmaad, Hispaani ja Lõuna-Itaalia, lisaks veel Lõuna-Ameerika valdused. 1519 tõusis mõlema riigi troonile Karl V. Habsburgidel tekkis terav vastuseis Prantsumaaga. 15. saj lõpul puhkes kahe riigi võitlus Itaalia pärast, mis kestsid 16. saj keskpaigani. Karl V oponendiks kujunes François I. Võitlus lõppes tagajärjetult, kahjustati õitsvat Itaalia majandust, teisalt levitati renessansskultuur kogu Euroopas. 1556 loobus Karl V troonist ning pärandas oma kahele pojale Austria ja Hispaania. Euroopa võimsaim valitseja oli Hispaania kun Felipe II, kelle pol ambitsioonid olid väga suured. Maadeavastamine sai alguse meretee avastamisest Indiasse. Seoses türklaste kontrolliga otsiti alternatiivset kaubateed. Samuti otsisid uut väljakutset Hispaania rüütlid. Samuti otsiti metalli. Reiside initsiaatorid olid Portugal ja Hispaania. Portugallased
ennekõike sotsiaalne ja majanduslik revolutsioon, kus klassivõistluse tulemusel hävitati aadel ja ehitati üles tulevane proletariaatehk talurahvas ja käsitöölised. Võitjatena tuli välja kodanlased. Revisjonistlik/kriitiline suhtumine Prantsuse revolutsiooni tähtsusse. Nüüd aga on selle tähtsus või suurus vähenenud, selle tähtsustamine on praegused mõistes liialt lihtsustanud. Pr rev ajal tõstsid igast ideoloogiad ja suunad pead- konservatism, liberalism, anarhism, natsionalism ja muud ,,ismid" aga samas on need ideoloogiad ka väga kaugeleulatuvad. Seega ta ei olnud nii revolutsiooniline, et oleks neid sünnitanud, vaid paljud asjad said lihtsalt laiema kandepinna. Lisaks pisendab selle tähtsust globaalajaloo mõõde. Euroopa keskne lähenemine, Ameerika revolutsiooni tähtsus. ,,Vana kord" (Ancien Régime) tähendus. Ancient régime- vana kord, st eelmine reziim, seega olemas oli juba uus kord. Mida mõisteti vana korra
Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa. 19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18. sajandil valgustusaeg. Industriaalühiskonnas on oluline ühelt poolt töölisliikumise teke ja teiselt poolt rahvuslik liikumine, rahvusriikide teke. ABSOLUTISM Absolutismi hiilgeajaks oli 17. sajand ja 18. sajandi algus. See hakkas juba kujunema 15. sajandi lõpul. Absolutism on feodaalriigi valitsemiskord, kus monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. See sai tekkida siis, kui feodalism hakkas lagunema ning kapitalistlikud suhted hakkasid kujunema. Miks just siis? · feodaalid olid enne olnud väga võimsad, aga feodalismi lagunemise ajal
4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusideoloogia - Liberalism - Tööstusrevolutsioon -Lähiajalugu: Algus I MS (1914) Nõukogude(Eesti) ajalooteaduses uusaeg jagati kaheks: - Kapitalistlik ajastu: I 1640-1870 II 1870-1917 (Imperialismi ajastu) - Uusim aeg Sotsialismi ja kommunismi ajastu alates vene oktoobri revolutsioonist (1917) Mis eraldab uusaja keskajast ? Varauusaja arengujooned (16.-17.saj) Keskaja universaalsusideoloogia lagunemineigal tasandil: - Üldine vaimne vabanemine (uus maailmavaade): ,,Individualism"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid