Leyte lahing (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

16

doc

Midway merelahingud

Lahingud territooriumi ja ülemvõimu nimel Vaikses ookeanis kestsid veel mitu aastat. Kuna osa pealvee-laevadest olid ajutiselt lahingvõimetud, siis jäid õhurünnakust puutumata allveelavad ja lennukikandjad. Need said võtmeks edasises edus. Jaapanlased otsisid võimalust ameeriklaste laevastiku täielikuks hävitamiseks. See pidi toimuma enne seda, kui USA jõuab oma laevastiku taastada. Selleks otsustavaks kohaks pidi saama 1942. aastal toimunud Midway lahing. Jaapanlastel oli plaanis hävitada Vaikse Ookeani laevastik ja 3 hõivata dessant-operatsiooniga saared. Sellega oleks jaapanlased saanud merelise ülemvõimu ja sõjaliselt tähtsa territooriumi koos lennuväljade ja hoonestikuga Vaikses ookeanis. 2 Eellugu Jaapan-USA Jaapanlaste kallaletung USA Vaikse ookeani laevastikule Hawaii saarestikus Oàhu saare

Ajalugu

9

docx

Kamikazed

kahju, soodsatel asjaoludel võib-olla koguni uputab vastase laeva. Surmalendurite idee väljakäimist ja selle realiseerimist on omistatud paljudele, kuid selle võitlusviisi üldtunnustatud loojaks peetakse viitseadmiral Takijiro Onishit, kes asus vastavat erikorpust looma 1944. aasta sügisel Filipiinidel, kusjuures algul pidi see olema ajutine lahendus. Idee teostati esialgu Jaapani mereväes, hiljem loodi eriüksused ka maavägedes. Esimesed erirünnakud tehti Leyte lahingus ja edaspidi leidsid need laialdast kasutust Iwo Jima ja Okinawa lahingutes. Onishi nimetas enda loodud erirünnakute üksuse "Jumalikuks Tuuleks", jaapani keeles "Kamikaze". (Ibid., 186)SURMALENDUR Surmalendur oli reeglina noor vallaline lühiajalise väljaõppe saanud vabatahtlik, kes suunas oma 250-kilogrammilise pommiga varustatud lennuki USA laeva pihta. Lisaks plahvatavale pommile tabasid vaenlast ka põlema süttinud lennukikütus ja lennuki enda tükid

Ajalugu

21

docx

Teise maailmasõja lahingud

Teise maailmasõja tähtsamad lahingud Referaat Koostaja: Rauno Martin Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................................................3 2. Talvesõda..............................................................................4 2.1. Sõjakäik 2.2. Sõja tagajärjed 3. Britannia lahing.......................................................................6 3.1. Luftwaffe 3.2. Kuninglik lennuvägi 3.3. Sõdivad pooled 3.4. Sõjakäik 3.5. Tagasivaade lahingule 4. Moskva lahing..........................................................................9 4.1. Operatsioon Taifuun 4.2. Sakslaste ebaõnnestumine 5. Stalingradi lahing.....................................................................11 5.1. Zukovi vasturünnak 6. Pearl Harbor..........

Ajalugu

16

docx

Külma sõja kriisid

PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Hanna-Liis Karp KÜLMA SÕJA KRIISID Referaat Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Külm sõda on ajaloosündmus, mis leidis aset pärast II maailmasõda ning oli põhiliselt USA ja Nõukogude Liidu vastasseis. See toimus aastatel 1947-1991, kuid siiski pole ei alguasaeg ega lõppaeg kindlalt määrateltud. Külma sõda peetakse poliitiliseks ja majanduslikuks sõjaks, kus suurem sõjaline konflikt puudus, kuid tegelikkuses toimus mitmeid relvastatud kokkupõrkeid lääneriikide ja Nõukogude Liidu vahel, kus lääneriigid võitlesid kommunistliku riigikorra levitamise vastu. Külma sõja põhirelvaks oli tuumarelv ning sellega hirmutamine ei viinud lõpliku järjekordse maailmasõjani. Mõiste Külm Sõda võeti kasutusele esimesena USA riigiteadlase B.Baruh-i poolt. Külma sõja algusajaks peetakse märtsi 1946, kui Winston Churchill pidas kõne, milles

Ajalugu

19

doc

Maailmasõjad

Hollandi armee kapituleerus 14.mail pärast seda kui Saksa pommitajad hävitasid Rotterdami ärilinnaosa. Belgia kapituleerus 22.mail. Rünnak Prantsusmaa vastu algas 5.juunil. Vahepeal, 9.juunil, kuulutas Itaalia Prantsusmaale ja Suurbritanniale sõja. 17.juunil pidi ka Prantsusmaa kapituleeruma. See toimus samas vagunis, kus oli lõppenud I maailmasõda sakslaste kahjuks.  6 Lahing Britannia pärast 1940.a. suvel domineeris Hitler Euroopat läbinisti, kuigi oli jäänud veel üks vaenlane - Suurbritannia koos oma uue Peaministri Winston Churchill. Ameerika Ühendriigid, okeeritud Prantsusmaa langemisest, olid alustanud oma esimest sõjaväkke rahu ajal värbamist ajaloos. Saksamaa otsustas Suurbritanniat näljutada. 1940 algas lahing Atlandi ookeani pärast. Saksmaa otsustas allveelaevu kasutades peatada Suurbritanniasse toiduabi sisseveo.

Ajalugu

7

doc

Vene föderatsiooni merejõud ja julgeolekupoliitika

Vene föderatsiooni merejõud ja julgeolekupoliitika Venemaa asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Oma pindalaga 17 075 200 km² on see maailma suurim riik, kus elab ligi 145,2 miljonit inimest (vastavalt 2002a. rahvaloendusele). Merepiiri pikkuseks on 37 653 km (21 000 nm) ja ümbritsevateks meredeks on Põhja-Jäämeri, Läänemeri, Must meri, Kaspia meri ja Vaikne ookean. 1 Vene Föderatsioon on oma asukoha tõttu väga mitmekesise merelise geograafiaga. Põhjast piirab teda Põhja-Jäämeri. Väikseima ookeani keskmine sügavus on 1117m, kolmandik merest on kaetud aastaringselt mõne meetrise jääkattega, mis pöörleb päripäeva. Põhja Jäämerre voolab läbi Norra mere soe Põhja Atlandi hoovus, mis hoiab poole Barentsi merest aastaringselt jäävabana. Kliima soojenemise tõttu on hakanud Põhja-Jää mere jääkate sulama, mis tõttu plaanitakse lähiajal rajada kaubateed Euroopast Idamaadesse, mis lühendaks kaubavahetust 40% võrra ja

Riigiõpetus

12

docx

Indo-Hiina sõda ja Vietnami sõda

Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 3 2. Indo-Hiina sõda .......................................................................................................... 4 3. Teel uue sõjani ........................................................................................................... 5 4. Vietnami sõja käik 4.1 La Drangi oru lahing .............................................................................................. 6 4.2 Lahingupatrullid ..................................................................................................... 7 4.3 Teti pealetung ..................................................................................................... 8-9 4.4 Muutuv sõda .......................................................................................................... 9 4

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)