Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Levinumad arusaamad hüpnoosist (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Räpina Ühisgümnaasium
Tatjana Kruglova
11. A klass
LEVINUMAD ARUSAAMAD HÜPNOOSIST
Uurimistöö
Juhendajad: Monika Ilmas
Ülle Haan
Räpina 2013
SISUKORD
SISSEJUHATUS 4
1. HÜPNOOSI ALUSED 6
1.1. Teadvus ja alateadvus 6
1.2. Hüpnoosi definitsioon 6
1.3. Hüpnoosi ajalugu 7
1.4. Hüpnoosi olukord tänapäeval 8
1.5. Hüpnoosi kasutusalad 9
1.5.1. Hüpnoosi kasutusvõimalused sõltuvuste korral 9
1.5.2. Hüpnoosi kasutusvõimalused foobiate ravis 10
1.5.3. Meditsiinilised rakendused 10
1.5.4. Hüpnoos kohtupraktikas 11
1.6. Hüpnoosi puudutavad eksiarvamused 12
1.6.1. Inimest on võimalik hüpnotiseerida vastu tema tahtmist 12
1.6.2. Hüpnoosi ajal on hüpnotiseerijal võim hüpnotiseeritava üle 12
1.6.3. Hüpnoos sarnaneb magamisega 13
1.6.4. Naised ja madala IQ-ga inimesed on kõige kergemini hüpnotiseeritavad 14
1.6.5. Hüpnoos on ohtlik, mittekristlik või tervisele kahjulik 14
1.6.6. Hüpnoos ei ole võimalik ilma hüpnotiseerijata 14
1.6.7. Hüpnoosiseisundisse on võimalik kinni jääda 15
1.6.8. Hüpnoos on imeravim 15
2. KASUTATUD METOODIKA 17
3. UURIMUSE TULEMUSED 18
3.1. Vastanute vanuselised andmed 18
3.2. Inimeste üldine arusaam hüpnoosist 19
3.3. Inimeste arvamus hüpnoosist 20
3.4. Infoallikad 21
3.5. Hüpnoosi kasutusalad 22
3.6. Hüpnoosiga seotud väited 24
KOKKUVÕTE 27
SUMMARY 29
KASUTATUD ALLIKATE LOETELU 31
Lisa 1. Ankeetküsitlus 33
Lisa 2. Inglise keelne ankeetküsitlus 36
Lisa 3. J. Kruglovi märkmed 39
SISSEJUHATUS 4
1. HÜPNOOSI ALUSED 6
1.1. Teadvus ja alateadvus 6
1.2. Hüpnoosi definitsioon 6
1.3. Hüpnoosi ajalugu 7
1.4. Hüpnoosi olukord tänapäeval 8
1.5. Hüpnoosi kasutusalad 9
1.5.1. Hüpnoosi kasutusvõimalused sõltuvuste korral 9
1.5.2. Hüpnoosi kasutusvõimalused foobiate ravis 10
1.5.3. Meditsiinilised rakendused 10
1.5.4. Hüpnoos kohtupraktikas 11
1.6. Hüpnoosi puudutavad eksiarvamused 12
1.6.1. Inimest on võimalik hüpnotiseerida vastu tema tahtmist 12
1.6.2. Hüpnoosi ajal on hüpnotiseerijal võim hüpnotiseeritava üle 12
1.6.3. Hüpnoos sarnaneb magamisega 13
1.6.4. Naised ja madala IQ-ga inimesed on kõige kergemini hüpnotiseeritavad 14
1.6.5. Hüpnoos on ohtlik, mittekristlik või tervisele kahjulik 14
1.6.6. Hüpnoos ei ole võimalik ilma hüpnotiseerijata 14
1.6.7. Hüpnoosiseisundisse on võimalik kinni jääda 15
1.6.8. Hüpnoos on imeravim 15
2. KASUTATUD METOODIKA 17
3. UURIMUSE TULEMUSED 18
3.1. Vastanute vanuselised andmed 18
3.2. Inimeste üldine arusaam hüpnoosist 19
3.3. Inimeste arvamus hüpnoosist 20
3.4. Infoallikad 21
3.5. Hüpnoosi kasutusalad 22
3.6. Hüpnoosiga seotud väited 24
KOKKUVÕTE 27
SUMMARY 29
KASUTATUD ALLIKATE LOETELU 31
Lisa 1. Ankeetküsitlus 32
Lisa 2. Inglise keelne ankeetküsitlus 35
Lisa 3. J. Kruglovi märkmed 38

SISSEJUHATUS


Hüpnoosil on pikk ajalugu. Ilmselt on hüpnoosi ja hüpnoosilaadseid seisundeid teatud ja kasutatud inimühiskonna arengu algusest peale. Siiski jääb suur osa hüpnoosi põhimõtetest ja toimimisest väljapoole meie arusaamist ja teadusuuringute hetkevõimalusi. Hüpnoosi võib võrrelda staatilise elektriga , mida osati kasutada juba muinasajal, kuid mille olemust suudeti seletada alles 19. sajandil. Hüpnoosi uurimine on alles viimastel aastatel muutunud usaldusväärsemaks ja muutunud loodusteaduse meetoditega vaadeldavaks ja mõõdetavaks (Lainjärv 2011: 4).
Antud töö teema „Levinumad arusaamad hüpnoosist“ on inspireeritud minu isa Jüri Kruglovi 1979. aastal kirja pandud märkmetest, milles ta käsitles enesehüpnoosi kasutamist ja selle mõju organismile, samuti ka muid hüpnoosiga seotud teemasid . Käesoleva uurimuse eesmärgiks on leida vastused küsimustele, kui paljud inimesed on kursis sellise terminiga nagu hüpnoos, kui laialdased on inimeste teadmised selles valdkonnas ning millised on inimeste arvamused ja kogemused seoses hüpnoosiga. Eesmärgi täitmiseks uurisin oma isa tööd, teemakohast erialakirjandust ning viisin läbi küsitluse.
Püstitasin järgmised hüpoteesid:
  • Inimeste teadmine hüpnoosist on minimaalne.
  • Inimeste negatiivne suhtumine hüpnoosi tuleneb hüpnoosi väärkasutamisest meedias.
    Antud töö esimene osa annab ülevaate sellest, mis on hüpnoos, milline on olnud hüpnoosi ajalugu, millistes kliinilistes valdkondades saab seda edukalt kasutada, milline on suhtumine hüpnoosi tänapäeval ja millised on enimlevinud hüpnoosi ümbritsevad eksiarvamused.
    Teises osas on välja toodud läbiviidud küsitluse tulemused, millest selgub, mida inimesed hüpnoosist teavad ning kui paljud on seda ise näinud või kasutanud. Olen püüdnud otsida põhjusi, miks osa inimesi peab hüpnoosi ohtlikuks, samas kui teised arvavad , et hüpnoos on äärmiselt huvitav teema ning tõhus ravivahend. Püüdsin selgitada põhjusi, miks sellised vastukäivad seisukohad on kujunenud: kas need on seotud hüpnoosi ajaloo, meediakajastuse või hoopis millegi muuga .

    1. HÜPNOOSI ALUSED

    1.1. Teadvus ja alateadvus


    Hüpnoosi olemuse mõistmiseks on oluline aru saada teadvuse ja alateadvuse erinevusest.
    Teadvust seletatakse kui teadlikkust väliskeskkonnast ja iseenda olemasolust, seisundist ning tegudest. Teadvust iseloomustab kõige selgemalt ärkveloleku teadvus, kus tajume ennast ja keskkonda enda ümber. Teadvuse põhiülesandeks on tähelepanu juhtimine ja suunamine. Samuti analüüsib meie teadvus infot ning võtab vastu otsuseid. Kõik info ümbritsevast maailmast läheb teadvusse, kus infot analüüsitakse ja suunatakse see alateadvusse (Hakkmann 2010).
    Alateadvus salvestab kogu sisse tuleva info ja võtab selle kasutusele. Omandatud info abil tekitab alateadvus emotsioone ja mõtteid. Alateadvuses paiknevad inimese mälestused, harjumused ja käitumismudelid . Kõik reaktsioonid põhinevad informatsioonil , mis on säilitatud alateadvuses. Alateadvus juhib ka organismi mittetahtelisi funktsioone nagu vereringe , südametöö või hingamine . Hüpnoosi peetakse edukaks just seetõttu, et hüpnoosi ajal suheldakse otse alateadvusega (Streeter 2006: 40).

    1.2. Hüpnoosi definitsioon


    Hüpnoosile pole siiamaani suudetud leida ühtset definitsiooni. Hoolimata uutest uurimisvahenditest ei ole hüpnoosi täpne toimejõud inimestele täielikult mõistetav. Hüpnoosi vaadeldakse kui teadvuse seisundit , mida suuresti iseloomustavad organismi lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele. Iga inimene on unikaalne , seetõttu on hüpnoosi vastuvõtlikkus samuti unikaalne.
    The American Psychological Association (2013: 1) defineeris hüpnoosi järgmiselt: hüpnoos on protseduur , mis eeldab sissejuhatavat selgitamist, mille käigus räägitakse hüpnotiseeritavale sellest, milliseid aistingu, taju, mõtlemise ja käitumise muutusi võib ta kogeda protsessi ajal. Hüpnoosi ajal muutub inimese kujutlusvõime avatumaks, seetõttu juhitakse subjekt mõtlema või ette kujutama meeldivaid elamusi. Kõik inimesed reageerivad hüpnoosile erinevalt. Paljud kirjeldavad hüpnoosi kui seisundit, milles inimese meeled on teravad ja erksad, samas tunneb ta end väga rahulikult ja lõdvestunult. Paljud inimesed kirjeldavad hüpnoosi meeldiva kogemusena.
    Mõistet heterohüpnoos kasutatakse, kirjeldamaks inimese viimist hüpnootilisse seisundisse (transsi) teise isiku (hüpnotisööri) juhendamise abil (Goldberg 2001: 15). Samuti on võimalik teha ka enesehüpnoosi, mille käigus antakse sisendused ja kujutlused iseendale . Arvatakse, et iga hüpnoos on enesehüpnoos, kuna hüpnotiseeritav kirjeldab ise, millal ta transiseisundisse langeb. Ükskõik missuguse sisenduse omaksvõtmist peetakse enesehüpnoosiks. See juhtub, kas salvestiste ette mängimisel, televiisori või raadio kuulamisel, telefoniga rääkimisel või ajakirjanduse lugemisel (Bastarache 2010: 28).
    Vene psühhoanalüütiku A. G. Popovi sõnul (vt lisa 3) on hüpnoosis võimalik eristada kolme staadiumi: kerge, keskmine ja sügav hüpnoos. Kerge hüpnootilise transi ajal on inimene võimeline liigutama . Keskmise hüpnoosi ajal võib inimene kaotada valu taju ning sügava hüpnoosi all olev inimene võib kaotada teadvuse või mälu (Kruglov 1979: 28).
    Bruce Goldberg (2001: 14) on kirjeldanud hüpnoosi järgimise valemi abil:
    kõrvalejuhitud tähelepanu + usk + lootus = hüpnoos.

    1.3. Hüpnoosi ajalugu


    Hüpnoosi ajalugu algab umbes aastast 3000 enne Kristust. Egiptuses tervendasid preestrid nii, et kõnelesid ja hoidsid käsi patsientidel ning patsiendid hoidsid samal ajal silmi kinni. Hiinas ja Indias olevat samuti läbi viidud sarnaseid tervendamisi, kus patsiente ravisid üksnes sõnad. Kreekas olid aga niinimetatud unetemplid, kus meeleheitel haiged võisid pikali heita ja magada. Väidetavalt ilmus magades patsiendi unenäos ravivõimalus teda vaevavale haigusele. Üks tuntuim tempel oli pühendatud kreeka arstikunsti jumalale Asklepiosele (Streeter 2006: 10-13).
    Tuntuim nimi hüpnoosi ajaloos on Franz Anton Mesmer ( 1734 – 1815). Omal ajal peeti teda petiseks, kuid Mesmeri karisma ja hiilgav edukus patsientide tervendamisel julgustasid hilisemaid hüpnoosiuurijaid ning see aitas mõista hüpnoosi tõelist olemust. Mesmer hakkas uurima tõusu-mõõna nähtusi ja planeete. Hiljem avastas mees, et on olemas üleüldine gravitatsiooniline vedelik, mis avaldab mõju inimesele. Sellist uurimist ja nähtust hakati nimetama „animaalseks magnetismiks“. Seejärel proovis ta rajada magnetilise polaarsuse patsiendi ja tervendaja vahel. Mesmerit peetakse hüpnoosi üheks rajajaks, kuigi tema tegevus ei olnud psühholoogiline , vaid füüsikaline, kuna ta arvas , et magnetism ravib patsiente (Streeter 2006: 14-17).
    Teine oluline isik hüpnoosi ajaloos on šoti arst James Braid (1795 – 1860). Tema tuntum saavutus on termini „hüpnoos“ (kreeka unejumala Hypnose järgi) kasutuselevõtmine. Üsna pea hakkas Braid nime õigsuses kahtlema, sest märkas, et hüpnoos ei sarnane unega. Samuti mõistis Braid, milles seisnes hüpnoosi olemus. Ta lükkas Mesmeri mõtte magneetilisest vedelikust ja magnetismist tagasi, selle asemel nägi ta hüpnoosi põhiolemuselt psühholoogilise nähtusena (Streeter 2006: 22-23).
    Sigmund Freud (1856 – 1939) on tuntud kui mõjukaim teadlane psühholoogia ajaloos. Vähesed teavad, et psühhoanalüütik oli oma karjääri alguses hüpnoosi pooldaja. 20. sajandi alguseks loobus Freud hüpnotiseerimisest ning hüpnoos jäi tema teadustegevuses tagaplaanile. Seda eirati nii inimmõistuse uurimisvahendina kui ka teraapiameetodina patsientide ravimisel . Vaid üksikud meditsiinispetsialistid jätkasid võitlust hüpnoosi eest. Üks neist oli Milton Erickson (1901 – 1980), kes märkas alateadvuse jõudu ja mõistis, et hüpnoosi abil saab suhelda otse alateadvusega. Tema edu aitas taastada hüpnoosi usaldusväärsuse ja populaarsuse (Streeter 2006: 26-30).

    1.4. Hüpnoosi olukord tänapäeval


    21. sajandi alguseks on hüpnoosil läbitud väga pikk tee. Hüpnoosi uurimine on alles viimastel aastatel muutunud usaldusväärsemaks ning loodusteaduse meetoditega vaadeldavaks ja mõõdetavaks. Siiski suhtutakse hüpnoosi umbusuga, mis võib olla suuresti seotud selle minevikuga. Hüpnoosikartus on inimeste seas hetkelgi laialt levinud ja selle põhjuseks on tavaliselt vähene teave või meedias avaldatud väärkäsitluste mõju. Arvamus, et hüpnoos on seotud okultismiga, maagiaga või on tegemist lihtsalt pettuse ja meelelahutusega, püsib tänapäevani. Selline hüpnoosimeetodi kasutus on kinnitanud inimeste kõige halvemaid eelarvamusi selle teema suhtes (Streeter 2006: 32-33).

    1.5. Hüpnoosi kasutusalad


    Hüpnoos on 21. sajandiks tunnustatud teadusliku uurimise täisväärtusliku haruna ja ravivahendina. Hüpnoosi kasutatakse paljudes erinevates valdkondades. Igapäevaselt kasutavad tuhanded inimesed hüpnoosi, et vabaneda mõnest halvast harjumusest või foobiast, parandada elukvaliteeti, vaigistada valu või ravida erinevaid haigusi.

    1.5.1. Hüpnoosi kasutusvõimalused sõltuvuste korral


    Sõltuvuste korral on inimesel iha või vajadus midagi saada. Sõltuvus mõjutab neurotransmitterite piirkonda ajus, mille tagajärjel närviimpulsid muunduvad. Algne kogemus võib olla meeliköitev, aga
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Levinumad arusaamad hüpnoosist #1 Levinumad arusaamad hüpnoosist #2 Levinumad arusaamad hüpnoosist #3 Levinumad arusaamad hüpnoosist #4 Levinumad arusaamad hüpnoosist #5 Levinumad arusaamad hüpnoosist #6 Levinumad arusaamad hüpnoosist #7 Levinumad arusaamad hüpnoosist #8 Levinumad arusaamad hüpnoosist #9 Levinumad arusaamad hüpnoosist #10 Levinumad arusaamad hüpnoosist #11 Levinumad arusaamad hüpnoosist #12 Levinumad arusaamad hüpnoosist #13 Levinumad arusaamad hüpnoosist #14 Levinumad arusaamad hüpnoosist #15 Levinumad arusaamad hüpnoosist #16 Levinumad arusaamad hüpnoosist #17 Levinumad arusaamad hüpnoosist #18 Levinumad arusaamad hüpnoosist #19 Levinumad arusaamad hüpnoosist #20 Levinumad arusaamad hüpnoosist #21 Levinumad arusaamad hüpnoosist #22 Levinumad arusaamad hüpnoosist #23 Levinumad arusaamad hüpnoosist #24 Levinumad arusaamad hüpnoosist #25 Levinumad arusaamad hüpnoosist #26 Levinumad arusaamad hüpnoosist #27 Levinumad arusaamad hüpnoosist #28 Levinumad arusaamad hüpnoosist #29 Levinumad arusaamad hüpnoosist #30 Levinumad arusaamad hüpnoosist #31 Levinumad arusaamad hüpnoosist #32 Levinumad arusaamad hüpnoosist #33 Levinumad arusaamad hüpnoosist #34 Levinumad arusaamad hüpnoosist #35 Levinumad arusaamad hüpnoosist #36 Levinumad arusaamad hüpnoosist #37 Levinumad arusaamad hüpnoosist #38 Levinumad arusaamad hüpnoosist #39 Levinumad arusaamad hüpnoosist #40 Levinumad arusaamad hüpnoosist #41
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tatjana Kruglova Õppematerjali autor

    Lisainfo

    SISSEJUHATUS 4
    1. HÜPNOOSI ALUSED 6
    1.1. Teadvus ja alateadvus 6
    1.2. Hüpnoosi definitsioon 6
    1.3. Hüpnoosi ajalugu 7
    1.4. Hüpnoosi olukord tänapäeval 8
    1.5. Hüpnoosi kasutusalad 9
    1.5.1. Hüpnoosi kasutusvõimalused sõltuvuste korral 9
    1.5.2. Hüpnoosi kasutusvõimalused foobiate ravis 10
    1.5.3. Meditsiinilised rakendused 10
    1.5.4. Hüpnoos kohtupraktikas 11
    1.6. Hüpnoosi puudutavad eksiarvamused 12
    1.6.1. Inimest on võimalik hüpnotiseerida vastu tema tahtmist 12
    1.6.2. Hüpnoosi ajal on hüpnotiseerijal võim hüpnotiseeritava üle 12
    1.6.3. Hüpnoos sarnaneb magamisega 13
    1.6.4. Naised ja madala IQ-ga inimesed on kõige kergemini hüpnotiseeritavad 14
    1.6.5. Hüpnoos on ohtlik, mittekristlik või tervisele kahjulik 14
    1.6.6. Hüpnoos ei ole võimalik ilma hüpnotiseerijata 14
    1.6.7. Hüpnoosiseisundisse on võimalik kinni jääda 15
    1.6.8. Hüpnoos on imeravim 15
    2. KASUTATUD METOODIKA 17
    3. UURIMUSE TULEMUSED 18
    3.1. Vastanute vanuselised andmed 18
    3.2. Inimeste üldine arusaam hüpnoosist 19
    3.3. Inimeste arvamus hüpnoosist 20
    3.4. Infoallikad 21
    3.5. Hüpnoosi kasutusalad 22
    3.6. Hüpnoosiga seotud väited 24
    KOKKUVÕTE 27
    SUMMARY 29
    KASUTATUD ALLIKATE LOETELU 31
    Lisa 1. Ankeetküsitlus 32
    Lisa 2. Inglise keelne ankeetküsitlus 35
    Lisa 3. J. Kruglovi märkmed 38

    hüpnoos , uurimistöö , psühholoogia , hüpnoos , hypnosis , hüpnotiseerija , enesehüpnoos , vastanut

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    8
    doc
    Hüpnoos
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    548
    pdf
    Cialdini raamat
    240
    docx
    Sotsaalpsühholoogia konspektid kokku
    378
    pdf
    A New Earth
    198
    doc
    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    83
    doc
    Õiguse sotsioloogia





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun