Lev Tolstoi - referaat (3)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Lev Tolstoi

Lev Tolstoi (1828 ­ 1910) · Isa oli krahv Nikolai Tolstoi, ema vürstitar Maria Volkonskaja · Pärines kõrgaristokraadi perekonnast. Ema suri, kui ta oli 2aastane. Isa suri, kui Lev oli 9 aastat vana. Sugulaste poolt üles kasvatatud. · 1841.kolisid Kaasanisse. · 1844. aastal läks Kaasani ülikooli, algul Idamaa keelte, pärast õigusteaduskonda. Tolstoi ei suutnud ,,teadustempliga" kohaneda ning palus end kevadel 1847 ,,halva tervise ja koduste asjaolude" tõttu ülikoolist välja arvata.

Kirjandus

15

doc

Lev Tolstoi

Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Lev Nikolajevits Tolstoi Referaat Koostaja: Elle Kukk Klass: 11. b õhtune Juhendaja: Merike Olo Kuressaare 2009 2  Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 4 ELULUGU.....................................................

Kirjandus

3

odt

Lev Tolstoi

LEV TOLSTOI 1828 ­ 1910 Tolstoi sündis 28. augustil 1828. aastal Jasnaja Poljana pärusmõisas krahvi pojana. Tema isa oli Nikolai Tolstoi ja ema Maria Volkonskaja. Lisaks Tolstoile oli peres veel neli last ­ vennad Nikolai, Sergei, Dimitri ja õde Maria. Vaatamata sellele, et Tolstoi jäi üheksa aastaselt orvuks, oli ta lapsepõlv siiski õnnelik. Lapsena oli Tolstoi isepäine, õigusepüüdlik ja aus. 1844. aastal astus Tolstoi Kaasani Ülikooli, alguses idamaa keelte, pärast õigusteaduskonda. 1847. aastal palus ta end ülikoolist välja arvata. Saades Jasnaja Poljana ja veel mitme küla valdajaks, pidas Tolstoi oma kohuseks täie jõuga talupoegade elujärge parandada. Ideaalset mõisnikku Tolstoist siiski ei saanud. 1851. aastal hakkas ta kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See kavatsus sai osaliselt teoks lõpetamata töös ,,Eilse päeva lugu", mida peetakse Tolstoi loomingi aluseks. 1851

Eesti keel

1

docx

Lev Tolstoi

Lev Tolstoi. Krahv Lev Nikolajevits Tolstoi (eesti keeles on kasutatud ka nimekuju Leo Tolstoi; vene ; 9. september (vana kalendri järgi 28. august) 1828 ­ 20. november (7. november) 1910) oli vene kirjanik. Elukäik: Lev Tolstoi sündis Tula lähedal Jasnaja Poljanas vanast aadlisuguvõsast pärit mõisniku pojana. Tema ema suri 1830. ja isa 1837. aastal. Tolstoi koos vendade-õdedega kasvas üles sugulaste juures. Aastatel 1844­1847 õppis Kaasani ülikoolis orientalistikat ja juurat, kuid jättis ülikooli pooleli ning naasis kodukohta. Aastatel 1851­1856 teenis ta ohvitserina Kaukaasias. Aastatel 1854­1855 võttis osa Krimmi sõjast. Aastal 1859 avas Lev Tolstoi Jasnaja Poljanas kooli talulastele. Aastal 1862 abiellus ta nimeka Moskva arsti 18-aastase tütre Sofia Behrsiga. Neil oli 13 last, kellest viis suri juba lapsepõlves. 1901

Kirjandus

9

doc

Realism vene kirjanduses

sellist suunda kirjanduses nimetati XIX sajandi ka kriitiliseks realismiks. Realismi põhizanr on eepika suurvorm ­ romaan. Realism arenes kõige jõulisemalt Prantsusmaal, Inglismaal ja Venemaal. Puskin ja Lermontovi järel kerkisid XIX sajandil vene avalikkuse ette suured sõnameistrid Ivan Gontsarov (1812-1891), Ivan Turgenev (1818-1883), Nikolai Gogol (1809-1852), Fjodor Dostojevski (1821-1881), Lev Tolstoi (1828-1910), Anton Tsehhov (1860-1904). Silmapaistva panuse maailmakirjandusse on andnud kolme viimati mainitud kirjaniku- F. Dostojevski, L. Tolstoi ja A. Tsehhovi looming. VENE KIRJANDUS XIX SAJANDI VIIMASEL KOLMANDIKUL Ajajärgu üldine iseloomustus XIX sajandi viimane kolmandik oli Venemaa ühiskondlik-poliitilises elus murranguline, vastioluderohke ja keerukas ajajärk. Selle perioodi iga üksiku aastakümne eripalgele

Kirjandus

2

doc

L. Tolstoi

1. Tolstoi (1828-1910) Tolstoi isa oli Nikolai Tolstoi, krahv ja ema oli vürstitar Maria Volkonskaja. Järelikult oli Lev kõrgest soost. Lapsepõlv oli ühest küljest kurb ­ ema, siis, kui Lev oli 2-aastane ja kui isa suri, oli Lev 9-aastane ja jäi orvuks. Tal oli 3 venda ja õde. Oli noorukieas üsna isepäine, paistis silma omapärase ja sõltumatu käitumisega, jonnakusega, julgusega ja uhkusega. Samuti oli ta õiguspüüdlik ja aus. 1844. aastal läks ta Kaasani ülikooli ja algul õppis seal idamaakeeli, hiljem õigusteadust. Ta ei

Kirjandus

5

docx

Realism

"Inimelajas" (1890) ja "Häving" (1892). Aastal 1879 ilmus Zolalt teaduslik kirjutis "Eksperimentaalromaan" ("Le roman Expérimental"), kus ta selgitas oma teooriat selle kohta, et romaan on võimalus psühholoogiliselt eksperimenteerida. Selle kirjutisega pani ta aluse naturalismile. Aastatel 1894­1898 kirjutas Zola romaanitriloogia "Kolm linna" ("Les trois villes") ja avaldas arvukalt esseid. Tema viimane romaanitsükkel "Neli evangeeliumi" jäi lõpetamata. Lev Nikolajevits Tolstoi (vene ; 9. september (vana kalendri järgi 28. august) 1828 ­ 20. november (7. november) 1910) oli vene kirjanik. Lev Tolstoi sündis Tula lähedal Jasnaja Poljanas vanast aadlisuguvõsast pärit mõisniku pojana. Tema ema suri 1830. ja isa 1837. aastal. Tolstoi koos vendade-õdedega kasvas üles sugulaste juures. Aastatel 1844­1847 õppis Kaasani ülikoolis orientalistikat ja juurat, kuid jättis ülikooli pooleli ning naases kodukohta. Aastatel 1851­1856 teenis ohvitserina Kaukaasias

Kirjandus

3

docx

19-saj kirjanikud

jaanuari õhtul ta suri. Dostojevski peateosed on "Kuritöö ja karistus" (1866), "Idioot" (1869) ja "Vennad Karamazovid" (1880). Tema loomepärandisse kuulub muude vormide kõrval 11 romaani, 17 lühiromaani ja kolm novelli. Kirjutamist alustas ta kahekümnendates eluaastates. Esimene romaan, "Vaesed inimesed", avaldati 1846. aastal. 9. juunil 1845 tuli Dostojevski Tallinna teist korda. Sel aastal veetis ta Tallinnas terve suve ja töötas jutustuse "Teisik" kallal. L. Tolstoi Sündis 9. September 1828. Ta oli vene kirjanik. Aastatel 1844–1847 õppis Kaasani ülikoolis orientalistikat ja juurat, kuid jättis ülikooli pooleli ning naasis kodukohta. Aastatel 1851–1856 teenis ta ohvitserina Kaukaasias. Aastal 1859 avas Lev Tolstoi Jasnaja Poljanas kooli talulastele. Tema esimene kirjandusteos, autobiograafiline jutustus "Lapsepõlv", ilmus 1852. aastal ajakirjas Sovremennik. Triloogia järgmised osad kandsid pealkirju "Poisiiga" ja "Noorus"

Eesti keele ajalugu

Kommentaarid (3)