lause 2) erand 1- materjali asja valmistamiseks annab teine pool- 3) suuurem osa kohustustest on seotud töö tegemise või muu teenuse osutamisega §208 lg2 2.lause (võrreldes komponentide väärtusi ehk valmistamine vs võõrandamine, kui väärtused pooleks, siis müügileping(nt kardinate ost- materjal maksab 40.-, õmblemine 60.-, siis töövõtuleping), individuaaltunnustega asja valmistamine on töövõtulepinguga) 7. Müüja kohustused: 1. objekti üleandmine (§208 lg1) 1. müüdav asi tuleb ostja jaoks valmis panna kindlas kohas (§209 lg1), vastutab ostja 2. müüja peab asja ostja kätte toimetama (§209 lg4 1.lause), vastutab müüja 3. müüja peab korraldama asja transpordi ostjani (§209 lg4 2.lause), ostja riisiko 2. omandi üleandmine (§208 lg1) • kinge Kasutuslepingud: • üür • rent • liising • laen ja krediit
VI seminar Õiguskaitsevahendid (III) Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents Hinna alandamine ei ole väga levinud – kohaldamine problemaatiline, kohtupraktikas tekib palju vigu Viivis on levinud ÕKV, kohaldamisel mõned erandid Kuni kokkulepitud kuupäevani intress (seega kasutusintress), pärast kokkulepitud kuupäeva viivis (seega viivitusintress), mitte enam intress – praegusel juhul ei saa alates 1.01 viivist nõuda RKTKo 3-2-1- 1. A sõlmis laenulepingu V-ga summas 20 000 eurot tähtajaga 2 aastat (kuni 1.01.16)
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 IV seminar Õiguskaitsevahendid (I) Rikkumine, vastutus, täitmisnõue, täitmisest keeldumise õigus Nõuded, kujundusõigused, vastuväited (kohustuste täitmisest keeldumine) 1. Kaasus „Põlenud köögimööbel“ Ants (ostja) soovis OÜ-lt Köögikaup (müüja) tellida köögimööblit. Ants leidis, et OÜ Köögimööbel pakub oma kodulehel temale sobiva kvaliteedi ja hinna suhtega köögimööblit. Müüja kodulehel said kliendid endale sobiva köögimööbli virtuaalselt kokku panna ja seejärel
Võlasuhe Kas leping on sõlmitud? – Jah, leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 järgi. K müüs ja H ostis, järelikult on tegu müügilepinguga VÕS § 208 lg 1 mõistes. Kas leping kehtib? – Kaasuse järgi sisust ega vormist puudusi ei tulene, järelikult leping kehtib. VÕS § 11 lg 1 – antud lepingul peab olema kindel vorm, AÕS § 119 lg 1 järgi peab olema notariaalselt tõestatud. Ei esine võlasuhte lõppemise aluseid VÕS § 186 mõistes. 2. Rikkumine. Kohustuse sisu – VÕS § 76 lg 1 järgi peab kohustust täitma vastavalt seadusele. VÕS § 77 lg 1 II lause järgi peab asi vastama keskmisele kvaliteedile. Maja peab vastama keskmisele kvaliteedile. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Müüja kohustus oli tagada, et korsten on keskmise kvaliteediga ja ohutu. Kas kohustust on rikutud? – VÕS § 100 järgi on tegu kohustuse mittekohase täitmisega
hulga raha ning soovib B-lt VÕS-i alusel kahjutasu nõuda. Kas B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist? Kui jah, siis millises summas? AÕS § 119. Kinnisasja omandamise tehing (1)Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Vt ka RKTKo 3-2-1-89-06; RKTKo 3-2-1-70-07; RKTKo 3-2-1-32-06 !!! KUI ON VÕS 15 JA 15 RIKKUMINE, SIIS ON KINDLASTI USALDUSKAHJU JA LEPINGUEELSETE LÄBIRÄÄKIMISTE VÕLASUHE. MINGIST SAAMATA JÄÄNUD TULUST EI SAA RÄÄKIDA !!! LAHENDUS: Hüpotees: B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1. Kehtiv võlasuhe 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS 103) 4
1, 113, 108); või õigust andev norm (VÕS §-d 112, 116 lg 1 jne). II NÕUDE EELDUSED - Kas poolte vahel on kehtiv leping/võlasuhte alus? o Lepinguliik o Kas leping on sõlmitud? / Kui lepingut ei tuvasta, kontrollime, kas on pidanud lepingueelseid läbirääkimisi o Kui on sõlmitud, kas kehtib (ei kontrolli TsÜS-I aluseid)? Kontrollime vorminõudeid, kui rikkumine võib kaasa tuua tühisuse. - Rikkumine o Kohustuse sisu Siin tuleb selgitada, milline on kohustuse sisu (VÕS § 24 alusel), milles pooled olid kokku leppinud § 76, 77 + erinormid (nt § 217) o Kas kohustust on rikutud? faktiline olukord, ehk millised asjaolud kaasuses kirjeldavad rikkumist (nt pole üle antud, on mittevastav lepingutingimustele jne). leiame kohaldatavad lepingutingimused või normid.
majandus- või kutsetegevust sõlmitud lepingud, sidevahendite abil sõlmitud lepingud VÕS § 1 lg 5 järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Aga: VÕS § 144 lg 1: Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 208 lg 4: Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 1 lg 6: Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS üldpõhimõtted: PS §19 lg1- igaühel on õigus vabale eneseteostusele- üldisne vabadusõigus Üldise vabadusõiguse kaitsealas on ka lepinguvabadus, kuid lisaks tuleb arvestada ka spetsiaalsete
nõuda lauanõude üleandmist. Alternatiivselt hinda, kas ostja saab nõuda müüjalt kulutuste hüvitamist ning saamata jäänud tulu. Millisel õiguslikul alusel saab Mait nõuda lauanõude välja andmist? Hüpotees: Reinhold nõuab Maidult asjade üle andmist VÕS § 108 lg 2 (sellest paraghrafist algavadki nõudealused) alusel – lepinguline alus VÕS § 108 lg 2 eeldused: kehtiv leping/ võlasuhe, lepingust tuleneva kohustuse rikkumine, vastutus, VÕS § 108 lg 2 välistavate asjaolude puudumine, mõistliku aja jooksul tuleb nõue esitada, mõisklik aeg KUI ON ASENDATAVAD ASJAD, SIIS EI MÕJUTA SEE, ET ASI ON EDASI MÜÜDUD ANTUD Faktilised alused - Kaasuses on üks FIE (Reinhold) ja füüsiline isik (Mait) - Üks on soov müüa (Reinhold) ja teisel soov osta (Mait). Järelikult üks osapool müüb teine ostab õiguslik alus: VÕLASUHE (leping)
Ülesütlemise liigid. 4. Ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed tingimused 5. Kohustuste vahekorra muutumine (VÕS § 97) Tudeng tunneb ja teab: 1. miks tuleb eristada taganemist ja ülesütlemist ning eristamise alust (ajalooline ülevaade) 2. taganemise ning ülesütlemise materiaalseid eeldusi ja formaalseid tingimusi (õkv skeem); erinevused ja samade sätete kohaldamine 3. milline on oluline rikkumine, kuidas sisustatakse olulist rikkumist kohtupraktikas 4. milline on poolte lepinguvabadus taganemisõiguse (alused ja kord) reguleerimisel ja selle piirangud 5. taganemisavalduse kehtivuse nõudeid (kohtupraktika) 6. ennetavat lepingu lõpetamise õigust 7. täiendava tähtaja määramise õiguslikku tähendust lepingu lõpetamisel 8
tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutusse andmiseks. Asi TsÜS § 49 lg 1 kohaselt on kehaline ese. Seega õigusi ja muid hüvesi üürilepingu alusel kasutusse anda ei saa. Kui üks isik soovib anda teisele isikule kasutusse õigusi või muid hüvesi tuleb isikute vahel sõlmida rendileping. Üürileping on oma olemuselt tasuline kestvusleping. Üürileping on kestvuleping, kuna lepingu eesmärk on suunatud
Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust VÕS § 271 üürileping – RK: “üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu”. Hageja soovis kohta tasu eest kasutada. Poolte vahel on sõlmitud üürileping VÕS § 883 Hoiulepingu puhul tuleb üleanda aluse valdus (dokumendid ja võtmed) või peavad pooled lepingus ette nägema hoidja vastutuse asja valvamise või säilimise eest
kohustust, mistõttu ei või K sellises olukorras lepingust taganeda. Igal juhul nõuab Ben sõiduki kahjustuste hüvitamist või selle parandamist enne tasutud müügihinna tagastamist. Ülesanne: 1) Kas Kaupo võib kaasuse asjaoludel nõuda Benilt makstud raha tagastamist? Hüpotees: Kaupo võib nõuda Benilt lepingu alusel üleantud raha tagastamist, ülevärvimise kulude ja rehvide maksumuse hüvitamist VÕS § 189 lg 1 järgi. Materiaalsed eeldused: kehtiv taganemine (kehtiv leping, rikkumine, vastutus, oluline rikkumine, taganemisavaldus) I MATERIAALSED EELDUSED Kehtiv taganemine 1. Võlasuhe Lepinguliik – VÕS § 208 lg 1 järgi on tegemist müügilepinguga, mille kohaselt Kaupo ostab auto ja Ben müüb. Kas leping on sõlmitud? Leping on sõlmitud, lepingu pooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1) Kas leping kehtib? Kaasuse asjaolude kohaselt vormi ja sisu puudusi ei esine. 2. Rikkumine
Mart teavitab müüjat puudusest jaanuaris 2020 ning koos avaldusega, et alandab hinda 20 000 euro ulatuses. Müüja vaidleb Mardile vastu, sest asjaolu, et Tallinna vanalinnas võib olla õhtuti kärarikas, ei ole korteri puudus vaid antud piirkonna eripära. Ülesanne: Kas Mart saab hinda alandada 20 000 euro ulatuses? Hüpotees: Mart saab hinda alandada 20 000 euro ulatuses VÕS § 112 lg 1 järgi. Eeldused: leping, rikkumine, vastutus, ostja võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, avaldus Võlasuhe - Lepingu liik – tegemist on müügilepinguga VÕS § 208 lg 1, mille kohaselt ostis Mart müüjalt korteri, müüja andis omandi üle ja Mart maksis raha. - Lepingu sõlmimine – kaasusest on välja toodud asjaolu, et sõlmiti notariaalne võlaõiguslik müügileping ja asjaõigusleping. - Lepingu kehtivus – kaasuse tekstist ei ole toodud välja, sisu ega vormi puudusi –
Isikute vahetumine, isikute paljusus võlasuhtes. Kolmandad isikud võlasuhtes 1. Vald sõlmis ehitusettevõtja U ehitustöövõtulepingu koolimaja laiendamiseks 400 000 euro eest. Lepingus oli klausel, mille kohaselt oli lepingutasu nõude loovutamine keelatud. U oli enne töövõtulepingu sõlmimist tarnija käest omandireservatsiooniga soetanud 150 000 euro eest ehitusmaterjali. Lepingu kohaselt oli ehitusmaterjali ostjal (U) õigus püsivalt ühendada kinnisasjaga vaid juhul, kui sellest tulenevad nõuded loovutatakse tarnijale L. Seepärast oli müügilepingus sätestatud, et materjali püsival ühendamisel võõra kinnisasjaga loetakse kaupade omandajale kuuluv töövõtulepingust tulenev nõue loovutatuks kaupade müüjale. Pärast töövõtulepingu sõlmimist võttis U pangast laenu 300 000 euro ulatuses. Selle laenu tagamiseks
lepingupoolte kokkuleppe, pooltevahelise praktika või nende tegevus- või kutsealal kehtivate tavade järgi. 3-2-1-141-14 p 44 (lepingu tühisuse mõju konkurentsikeelu ja leppetrahvi kehtivusele) TsÜS § 85 järgi ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa tehingu teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Eeldada võib, et lepingupooled ei soovinud, et BFT müügileping kehtiks vaid osaliselt ehk konkurentsikeeldu ja leppetrahvi sätestavas osas, sest nii konkurentsikeelu kui ka selle rikkumise eest leppetrahvi kehtestamisel on mõtet vaid juhul, kui leping jääb kehtima osa müüki puudutavas osas. Asjas ei ole tuvastatud asjaolusid, millest nähtuks, et konkurentsipiirangul ja selle rikkumisega seotud leppetrahvikohustusel oleks iseseisev, osa müügiga mitteseotud tähendus. Seega on leping
isik ehk võlausaldaja ehk kreeditor) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Kohustusi on kahte liiki – saab rääkida tulemusest või kus on vaja arvestada teise poolte huvidega. - Kui on müügileping, mille poolteks on A ja B. B on müüja, A on ostja. Mõlematel on õigused ja kohustused. Müüjal on kohustus asi üle anda ja sellele kohustusele vastab ostja õigus nõuda, et talle asi üle antakse. Ostjal on kohustus maksta raha ja müüja õigus nõuda raha. - Kui isikul on õigus midagi teha- võlgnik. Kui on õigus midagi nõuda- võlausaldaja. Kui on üürileping, mida iseloomustab, et
Rahatähe kohustuse täitmine toimub rahatähtede omandi ja valduse üleandmise teel. Täitmise kohaks on üldjuhul võlgniku elukoht. Alati võib rahalise kohustuse täita sularahas. Rahavõla korral on maksmine siseriiklikus vääringus ja kehtiva rahaga. Reeglina tuleb rahanõudelt maksta intressi, mis sisuliselt on tasu raha kasutamise eest. Meil kehtiva praktika alusel ei saa see olla suurem kui 7% aastas. LEPINGUD MÜÜGILEPING § 208 lg 1. On leping, millega üks isik ehk müüja kohustub andma teisele isikule ehk ostjale üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale. Ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu ehk ostuhinna ja võtma asja vastu. Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. Pelga müügilepingu sõlmimisega omandi üleandmist ei toimu ja asja juriidiline kuuluvus ei muutu.
VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: Lepingud; Lepinguvälised võlasuhted. Kõigepealt vaatame lepingut, kui leiame et lepingus pole kõiki õigusi ja kohustusi välja toodud, vaatame eriosa ja kui seal ei ole, siis vaatama üldosa. Lepingu sõlmimisel tuleb hakata kohustusi täitma. Alati on küsimus, kuidas tuleb lepingutingimusi täita. Sel juhul rakendame VÕS-i üldosa. Kui kohustusi nõuetekohaselt ei täideta, siis on see nõute rikkumine, mis toob kaasa karistuse. Kursusekaaslane läheb poodi ja ostab 300 kingad, paneb jalga ja tuleb kooli. Koolis tuleb teisel päeval konts alt ära ja tüdruk ei tea, mida teha. Kui tahame kelleltki midagi nõuda, siis kõigepealt tuleb kontrollida õigussuhte olemasolu ja kas on nõudealus. Ostutsekk on olemas ehk leping on olemas. Kõigepealt vaatan VÕS-i eriosa ja eriosast tulenevaid müügilepingu regulatsioone.
• õiges kohas; • õigel viisil ja • õigele isikule. Kohustuste täitmine • Kui kohustused on täidetud eeldatakse, et kohustused on täidetud nõuetekohaselt, tulenevalt VÕS § 76 lg 4. • Mittenõuetekohast täitmist peab võlausaldaja tõendama. • Kohustuste täitmist tõendatakse täitmise kviitungi abil.VÕS § 95 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja andma võlgnikule tema nõudmisel kohustuse täitmist tõendava dokumendi. Kohustuste rikkumine • Kui lepingupool jätab oma kohustused täitmata või täidab neid osaliselt on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS § 100. • Kohustust rikkunud isiku suhtes võib kohaldada nii lepingust kui ka VÕS § 101 lg 1 tulenevaid õiguskaitsevahendeid. • Oluline: kohustuste rikkumine ei tohi kaasa tuua kohustuste rikkumist. Nt kui üks lepingu pool täidab omapoolsed kohustused osaliselt, siis see ei anna teisele lepingu poolele õigust jätta oma
TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid.
täitmist tagada või kinnitada. Samuti on mõistlik küsida, kas ta alustas tööd tegema, kui jah, siis kui palju on juba tehtud ja paluda määratud tähtajaks üle anda ka tehtud osa. Kui kohustuse täitmist ei tagata ega kinnitata määratud tähtajaks, võib Justiitsministeerium lepingust taganeda. Vastavalt VÕS § § 626. lg-le 1 käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud. Seega, lepingu taganemisel Justiitsministeeriumil on õigus nõuda juba selleks ajaks tehtud töö. Asja tehioludest ei ole nähtav, kas Maire Kuusik tegi töö osaliselt või ei tõlkinud ühtegi lehekülge. Lähtudes VÕS § 628 lg 4 ettemaks on lepingutasu sees. Kui Maire Kuusik ei alustanud tööd teha või määratud tähtajaks ei teatanud sellest, et töö on tehtud osaliselt, siis millises ulatuses, või kui Maire
teavitamiskohustus. Nt pank peab kliendile teatama võimalikest riskidest investeerimislepingu sõlmimisel, tutvustama soodsamaid võimalusi. Müügilepingutes võib lepingupoole jaoks olla oluline teave teeninduse kohta, hoiatamine võimalikest ohtudest toote kasutamisel. Kui näiteks teatamiskohustus puudutab lepingu eseme kvaliteeti, siis kohaldatakse VÕS müügilepingu sätteid, mis reguleerivad asja vastavust lepingutingimustele (VÕS § 217) ja müüja vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul (VÕS § 218). Asjaoludest teatamise kohustust ei ole, kui teine pool ei saanud seda mõistlikult oodata (VÕS § 14 lg 2). Teatamiskohustuse tuvastamisel on oluline kindlaks teha, kas hea usu põhimõtet arvestades oleks saanud teiselt poolelt teatamist oodata või mitte. VÕS § 14 lg 2 1. lause kohaselt peab poole oluline huvi olema äratuntav teise poole jaoks. Millisel juhul on aga huvi äratuntav sõltub igast üksikust võlasuhtest
teavitamiskohustus. Nt pank peab kliendile teatama võimalikest riskidest investeerimislepingu sõlmimisel, tutvustama soodsamaid võimalusi. Müügilepingutes võib lepingupoole jaoks olla oluline teave teeninduse kohta, hoiatamine võimalikest ohtudest toote kasutamisel. Kui näiteks teatamiskohustus puudutab lepingu eseme kvaliteeti, siis kohaldatakse VÕS müügilepingu sätteid, mis reguleerivad asja vastavust lepingutingimustele (VÕS § 217) ja müüja vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul (VÕS § 218). Asjaoludest teatamise kohustust ei ole, kui teine pool ei saanud seda mõistlikult oodata (VÕS § 14 lg 2). Teatamiskohustuse tuvastamisel on oluline kindlaks teha, kas hea usu põhimõtet arvestades oleks saanud teiselt poolelt teatamist oodata või mitte. VÕS § 14 lg 2 1. lause kohaselt peab poole oluline huvi olema äratuntav teise poole jaoks. Millisel juhul on aga huvi äratuntav sõltub igast üksikust võlasuhtest
täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega. Garantii:Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe
seadusest tuleneval alusel. Järgnevalt käsitletavad võlasuhte lõppemise alused on üldjuhul eelduseks kogu võlasuhte lõppemisele. Kuid need võivad kaasa tuua ka kas ainult ühe või mõne kohustuse lõppemise. Võlasuhe tervikuna lõpeb nt ülesütlemisega, üksikkohustus aga selle kohustuse täitmisega. Kohustuse lõppemisel lõpevad ka sellega seotud tagatised ja kõrvalkohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. 72. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Mittekohase täitmise alla mahuvad veel täitmine: valele isikule, vales kohas, valel viisil, ebapiisava kvaliteediga. 73. Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, v.a juhud, mil rikkumine on vabandatav. Üldiselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sellest tulenevalt peab võlgnik vastutusest vabanemiseks tõendama, et esines asjaolu, mille tõttu rikkumine on
täiendavalt solidaarvõlgnike sätteid (vt VÕS §-d 65-70). Kui leping on üle võetud, on kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle läinud ülevõtjale (vt VÕS § 179 lg-d 1 ja 2). Teisiti öeldes, lepingu ülevõtmine kujutab endast tehingut, mille tulemusena senine lepingupool asendatakse uuega. Lepingu ülevõtmise korral on käsutuse esemeks lepingupoole positsioon lepingus tervikuna. 96. Mis on müügileping? Müügileping on vastastikune leping. Sellega kohustub (vt VÕS § 208 lg 1): _ müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale; _ ostja tasuma müüjale asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 97. Kes on tarbijalemüügi korral lepingupoolteks? Tarbijalemüügileping on leping, mille poolteks on majandus- või kutsetegevuses tegutsev müüja ja tarbijast ostja
Kohustuse rikkumise kindlakstegemisel tuleb hinnata kohustuse sisu ja tegeliku olukorra vahelist seost. Kohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui kohustuse sisu ja tegelik olukord erinevad, siinjuures ei ole tähendust kas tegemist on olulise rikkumisega või mitte (kõrvalkohustus), tähtis on rikkumise fakt. Järelikult VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumise tunnusteks 1) võlasuhte olemasolu; 2) võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine, mis seisneb kohustuse sisu ja tegeliku olukorra erinevuses. VÕS §-s 100 reguleeritakse nii neid suhteid, mis tulenevad lepingust kui ka neid, mis tulenevad seadusest. Siinjuures ei pruugi olla tegemist vaid võlaõigusseadusest tuleva kohustusega. VÕS § 100 definitsioonist tuleneb, et kohustuse rikkumine võib olla kahesugune: 1) võlasuhtest tulenevat kohustust ei täideta üldse 2) kohustus küll täidetakse, aga täitmine ei ole kohane
isikul tekkinud menetluskulud. Kohtumenetluse tõhususe tagamiseks võib kohus mõista kahjustatud isiku kasuks hüvitise välja ka siis, kui siseriiklikus õiguses on kahju hüvitamise mehhanismid olemas. Õiguse tõhusale ÕKV-le näeb ette ka EIÕK artikkel 13. Tõhusa õiguskaitsesüsteemi tagamine on ennekõike konventsiooniga liitunud riikide ülesandeks ning artikli 13 ülesandeks on anda üksnes tõhusa õiguskaitse täiendav garantii. EIK praktika kohaselt peab liikmesriik tagama, et siseriiklikud ÕKV-d oleksid tõhusad nii õiguslikult kui ka faktiliselt ning et ÕKV-i rakendamise tulemusel tehtaks otsus kaebuse kohta ning määrataks võimaliku tuvastatud rikkumise korral piisav hüvitis. See on eriti aktuaalne kohtuasjades, mille esemeks on põhjendamatult kaua kestev kohtumenetlus. 4. Mille poolest erineb esmaste ÕKV-te kasutamise kohustus kannatanupoolsest kahju ärahoidmise kohustusest? Liis
D Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 2.1. Võõrandamislepingud...........................................................................................................7 2.1.1. Müügileping...................................................................................................................7 2.1.2. Vahetusleping.................................................................................................................8 2.1.3. Faktooringuleping..........................................................................................................8 2.1.4. Kinkeleping..............................................................................
areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud õigusakte. Perestroika ajal loodi esimesed vabatahtlikud tarbijate ühendused ning 1991. aastal eelnõu lugemine, kuid Nõukogude Liit lagunes enne. Eestis võeti Tarbijakaitseseadus vastu 1993. aastal, jõustus 1994. aastal. Tarbija mõiste kasutuselevõtt õiguslikus mõttes 20. sajandil pärast II Maailmasõda. Oli buum ja inimesed said rohkem kaupu ja teenuseid tarbida
Võlaõigus RAHALISE KOHUSTUSE TÄITMISE NÕUE Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 108 lg 1 Nõude eeldused: 1. Kehtiv kohustus. • TsÜS § 67 lg 2: lepingu definitsioon. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine. • VÕS § 16 lg 1: ofert. • VÕS § 20 lg 1: aktsept. • VÕS § 23 lg 1: lepingupoolte kohustuste allikad. 2. Kohustuse rikkumine. • VÕS § 100: rikkumise definitsioon. • VÕS § 76: kohustuse täitmise kirjeldus. • VÕS § 77: kohustuse täitmise nõutav kvaliteet. 3. Võlgniku vastutus. • VÕS § 103 lg 1: eeldatakse, et võlgnik vastutab. • VÕS § 103 lg 2: vabandatav ainult juhul, kui rikkumist tingis vääramatu jõud. Eelduste kontroll: Järeldus: Võlaõigus MITTERAHALISE KOHUSTUSE TÄITMISE NÕUE
erisused, kontrollida käenduse ja garantiilepingu kehivust 2) kontrollida käendaja vastu esitatavaid nõudeid ja lubatud vastuväiteid, tunneb RK kohast käendaja vastuväidete lubatavuse tõlgendamispraktikat 3) kirjeldada RK praktikat garandile ja võlgnikule lubatud vastuväidetest võlausaldaja vastu ning eristada garantiilepingut põhivõlast ning garantii andmise aluseks olevast lepingust. 4) eristada leppetrahvikokkulepet ning kokkuleppeid, millele kohaldatakse leppetrahvi sätteid. 5) kontrollida leppetrahvi sissenõutavust, ulatust, seost kahjuga ning vähendamise eeldusi. 6) kohaldada käsiraha sätteid ning mõistab selle tagatise liigi eesmärke NB laenu-, käendus- ja garantiilepingu teksti leiate moodlest seminari lisamaterjalide hulgast. Asjaolud
2 b) Pakkumuse esitaja teost teada sai, kui nõustumus on kaudne tahteavaldus ehk tegu (v.a kui praktikast või kokkuleppest tulenevalt alates teo tegemisest) c) Olulistes lepingutingimustes kokkuleppe saavutamisest (kui poolte kokkuleppe või taotluse alusel tuleb teatud olulistes tingimustes kokkuleppele jõuda) Kohustuse rikkumine Kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine ja täimtisega viivitamine st nii lepinguliste kui muude kohustuste rikkumine. Tuvastamaks, kas tegu on kohustuse rikkumisega tuleb: 1. Määrata, mis on võlasuhte sisu ja millise kohustusega on tegemist: 1.1 Otsene/kaudne kohustus- otsese kohustus korral peab võlgnik saavutama konkreetse tulemuse, kuid kaudse kohustuse korral tegema kõik mõistlikult võimaliku (tegema mõistlike jõupingutusi)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
