II kontrolltöö küsimused Deliktiõigus reguleerib vastutust õigusvastaselt ja lepinguväliselt tekitatud kahju eest. Kui vaadata VÕSi ülesehitust, saame eristada deliktilist üldvastutust (ka vastutus delikti üldkoosseisu alusel) (§§ 1043-1055). Teiseks reguleerib VÕS riskivastutust, mis on süüst sõltumatu vastutus (§§ 1056-1060). Kolmandaks on tootjavastutus ehk vastutus puudusega toote eest (§§ 1061-1065). Lisaks nimetatutele võib eraõigusest leida ka deliktilise vastutuse erikoosseise, mis on samuti deliktiõiguse alla kuuluvad normid (nt AÕS-ist tuleneb omavolilise valdaja vastutus asja kahjustamise eest). Kõikidel nendel
Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastutuse ulatuse sätted kehtivad nii lepingulise kui ka lepinguvälise vastutuse puhul. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks lepinguvälise kahju hüvitamise nõue ja
. . . . . . . . . . . . . . . . . 31 5.2.6 Õigustatud isiku käsutusest tulenev kondiktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 5.2.7 Vastuvõtmiseks õigust mitteomavale isikule kohustuse täitmisest tulenev kondiktsioon . . . . 32 6 Deliktiõigus 33 6.1 Delikti üldkoosseis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 6.1.1 Objektiivne teokoosseis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 6.1.2 Õigusvastasus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 6.1.3 Süü . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Tingimuslikud lepingud enne VS-te tekkimist. Ka pärast LVVS-te tekkimist, saab seda reguleerida, st sõlmida kompromissi leping, nõudest loobuda, sellega ühineda, loovutada… 3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega? Nt kahju hüvitamine § 1044 lg 3, nt arsti vastutus, kus rikkunud lepingulist kohustust ja teisalt pannud toime ka delikti. Samasugune valikuõigus ka kutseõiguse kaasuste puhul. Nt A müüb B-le koera. A tahab B-lt koera tagasi. Suhte puhul saame eristada ML ehk kohustustehingut ja AÕL ehk käsutustehingut (mida on kaks). Kui mõlemad tehingud on tühised (Kot ja Kät), on A-l kaks varianti: AÕ-lik vindikatsiooninõue või alusetu rikastumise nõue § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 l 1. Vindikatshagi puhul peab A suutma ära tõendada oma omandiõiguse. ARN puhul sellist kohustust ei
Riigivastutusõigus konkretiseerib PS § 25 sätestatud kahju hüvitamise põhiõigust. Riigivastutus kõige laiemas tähenduses on vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõigluse eest ja kohustus ebaõigluse kõrvaldamiseks. Ebaõigluse all mõistetakse igasuguseid üksikisiku seisukohalt ebasoovitavaid võimu teostamise tagajärgi. Subjekt on riik. Riigivastutus laiemas tähenduses on riigi ja teiste avaliku võimu kandjate hüvitis avalik- õiguslikult põhjustatud kahju korral, sõltumata sellest kas toiming oli õiguspärane või õigusvastane. Riigi või a-õ jur isiku poolt a-õ suhtes avaliku võimu volitustega tekitatud kahju hüvitamine. Subjekt on a-õ jur isik. Nt kodaniku arreteerimine. Peab vaatama, kas kahju tekitaja täitis avaliku võimu ülesandeid või mitte. Riigivastutus kitsamas tähenduses on ainult riigi ja teiste avaliku võimu kandjate hüvitis avalik-
vahetult suunatud isiku majandus- või kutsetegevuse seiskamisele. II etapp: õigusvastasust välistavad asjaolud (VÕS §-d 1045 lg 2, 1046,1047). § 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus (2) Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. § 1046. Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasus (1) Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja
teise isiku kasuks! 29. Milles võib seisneda (loetlege erinevad juhtumite grupid) võõra asja ajamine (s.o teise isiku soodustamine) kui õigustatud KAA eeldus? Kõigepealt soodustatu varade huvide kaitseks tegutsemine, aga ka tema elu või tervise kaitseks tegutsemine. Asja ajamiseks võib olla nt teise isiku kohustuse täitmine, tehingu tegemine ja võiks pidada ka seda, kui asjaajaja tegutseb vältimaks soodustatu vastutuse tekkimist kolmandate isikute ees või vastutuse ulatuse suurenemise eest. A sõidab autoga mööda teed, talle hüppab ootamatult ette jalakäija, A ei taha otsa sõita, keerab järsult rooli ja sõidab vastu puud. 3-2-1-168-14. Mida osalisuse nõue tähendab? Ridaelamu põlemise kaasus: A näeb,et tema naabri B ridaelamuboks põleb ja läheb kustutama, B ei saa öelda, et sa ajasid minu asja vaid tegelt enda asja sest tuli oleks ka sinuni jõudnud (sama tahte kohta). 30
võib hakata takistama riigi normaalset tegevust. Primaarnõude esitamata jätmine ei ole alati kahju hüvitamist välistav asjaolu. Välistatakse kahju hüvitamine siis, kui kahju selle kõrvaldamine kannatanu jaoks oli arusaadav ja esmanõuete esitamata jätmiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Ainult sellisel juhul võis kahju olla reaalselt välditav või kõrvaldatav. 6. Kas riigi vastutus või ulatus oleneb sellest, millises haldusorganisatsioonilises vormis kahju tekitaja tegutses (KOV ametnik, minister, kohtunik, halduslepingu alusel MTÜ, kohtutäitur)? Palun põhjenda. Jah, Sa võid võtta aluseks riigivastutuse seaduse. Ei olene, sest nad on kõik avaliku võimu kandjad ning nende puhul kehtivad ühesugused reeglid. Avaliku võimu kandjate mõiste riigivastutuse seaduse § 2 lõikes 1 hõlmab riiki, kohaliku omavalitsuse üksust, avalikke ülesandeid täitvaid eraõiguslikke isikuid ning avalik- õiguslikke juriidilisi isikuid
Nimetagem seda siis seadusjärgseks eriesindusõiguseks. Peamiseks vaheks juhatuse liikme ja prokuristi vahel on, et prokurist ei osale äriühingu juhtorganite otsustusprotsessides. Üld- ja erivolituse iseloomustamiseks tuleb öelda, et üldvolitus on esindajale antud õigus kõigi volitajat puudutavate tehingute ja toimingute tegemiseks. Erivolitus on aga piiratud kindla toimingu või tehinguga (konkreetse asja ostmiseks konkreetse hinnaga). Kui seadusjärgse esinduse ulatuse määrab seadus, siis volituse ulatuse määrab esindatav, kuid tasub tõsiselt kaaluda enne kui üldvolitus anda! Sealjuures volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb (TsÜS § 120 lg 2). Ühis- ja üksikvolitus tähistab olukorda, kas volitus on antud ühele esindajale (üksikvolitus) või mitmele
objektiivne kriteerium: kas asjaolu mõjutamine oli võlgnikule kohane või mitte. Seega kui mingit kohustuse rikkumiseni viivat asjaolu ei saanud võlgnik personaalselt küll mõjutada või ära hoida, kuid mõjutamist või ärahoidmist võib temalt objektiivselt oodata, ei ole tegemist kohustuse rikkumise vabandatavusega. Süü (VÕS §-d 104, 1050) VÕS kehtib süü presumptsiooni põhimõte. VÕS § 1050 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamisest süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 järgi on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Tahtlust defineeritakse kui tulemuse teadmist ja tahtmist, olles teadlik teo õigusvastasusest. Eristatakse otsest ja kaudset tahtlust. Otsese tahtluse puhul on teo tegija näinud oma teo tagajärgi ette ja soovinud nende saabumist
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Teisalt aga kaitsmaks riiki on ette nähtud, et ka avaliku võimu kandjal on teatud juhtudel õigus sõltumata kannatanu tahtest kõrvaldada tagajärjed. Nimelt juhtudel, kui - rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja - isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. IV Kahju hüvitamise kord RVastS näeb ette kahju hüvitamise nn segameetodi, mille kohaselt ei vastuta ametnik vahetult kannatanu ees. See tähendab, et kaitsmaks kannatanu õigusi ja tagamaks maksevõimelise võlgniku, on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama
Lepinguõigus Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine, mille sisuks on omandiõiguse ülekandmine ostjale) ja abstraktsiooniprintsiip (käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustust
Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldosa
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigu
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigu
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA 2015 Õpieesmärkide saavutamine: loengud, seinarid, iseseisev töö. 10 seminari, 9 tunnikontrolli seminarides, eksam koosneb teooriast ja kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid jagunevad: •
VÕS § 134 lg 1 mõistes aru saama, et kohustuse rikkumisele võib põhjustada varalist kahju Vastuväited VÕS § 139 Lg 1 – kahju hüvitist vähendatakse, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel ning ta vastutab selle eest – ei, kahju ei tekkinud H tõttu Lg 2 – kahjustatud isikult oli mõistlikult oodatav ning ta ei: juhtinud kahju tekitaja tähelepanu kahju tekkimise ohule – ei, H ei teadnud kahju tekkimise ohust ning seega ta ei saanud ka tähelepanu juhtida või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata – ei, H ei saa tõrjuda ohtu, millest ta ei tea või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud – ei 3-2-1-121-08 kahju nullini vähendada ei saa, sest ehitusekäigus vb olla ka vaja kütta. VÕS § 140
ning hüvitise nõudmise aluseks olevad asjaolud. Ametnik peab vastama ettepanekule kirjalikult, teatades, kas ta hüvitab kahju vabatahtlikult või keeldub kahju hüvitamast. Kui ametnik ei ole ettepanekule õigel ajal vastanud või keeldub kahju hüvitamast või ei ole ettepanekus nimetatud tähtaja jooksul kahju hüvitanud, tuleb kaebus selle esitamise õiguse tekkimisest alates 30 päeva jooksul esitada halduskohtule, et ametnikult hüvitis välja mõista. Regressi juhud Kui kahju peavad hüvitama mitu avaliku võimu kandjat (nt nii riik kui ka kohalik omavalitsus), vastutavad nad kannatanu ees solidaarselt. See tähendab, et kannatanu võib valida, kelle vastu ta nõude esitab kas ainult ühe või kõigi vastu. Kahju täies ulatuses hüvitanud avaliku võimu kandja võib omakorda esitada regressinõude teise avaliku võimu kandja vastu, kelle eest ta on kahju hüvitanud solidaarvastutuse alusel;
X seminar Isikute vahetumine, isikute paljusus võlasuhtes. Kolmandad isikud võlasuhtes 1. Vald sõlmis ehitusettevõtja U ehitustöövõtulepingu koolimaja laiendamiseks 400 000 euro eest. Lepingus oli klausel, mille kohaselt oli lepingutasu nõude loovutamine keelatud. U oli enne töövõtulepingu sõlmimist tarnija käest omandireservatsiooniga soetanud 150 000 euro eest ehitusmaterjali. Lepingu kohaselt oli ehitusmaterjali ostjal (U) õigus püsivalt ühendada kinnisasjaga vaid juhul, kui sellest tulenevad nõuded loovutatakse tarnijale L. Seepärast oli müügilepingus sätestatud, et materjali püsival ühendamisel võõra kinnisasjaga loetakse kaupade omandajale kuuluv töövõtulepingust tulenev nõue loovutatuks kaupade müüjale. Pärast töövõtulepingu sõlmimist võttis U pangast laenu 300 000 euro ulatuses. Selle laenu tagamiseks loovutas ta ehituslepingust tuleneva nõude H
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust VÕS § 271 üürileping – RK: “üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamis
aga ringkonnakohtu otsusest VÕS § 20 lg 2 kohaldamise eeldused, st kas hageja tegevusetuse saab lugeda aktseptiks seaduse, lepingupoolte kokkuleppe, pooltevahelise praktika või nende tegevus- või kutsealal kehtivate tavade järgi. 3-2-1-101-11 p 12(vaikimine majandus-kutsetegevuses) Nimetatud kuupäeval saatis hageja kostjale e-kirja, milles avaldas valmisolekut teha pooltevahelise vaidluse lõpetamiseks esialgsest arvest (nr 798) 15% soodustust. E-kirjale oli lisatud soodustuse võrra vähendatud arve.Ringkonnakohus on võtnud seisukoha vaid hageja teise tahteavalduse kohta, mille hageja tegi 19. jaanuaril 2009 ja milles ta teatas, et arve tähtaegselt tasumata jätmisel loobub hageja pakutud soodustusest. Seejuures on ringkonnakohus jätnud VÕS § 20 lg-t 2 rikkudes põhjendamata oma seisukoha, millisel alusel saab kostja vaikimist hageja 19. jaanuari 2009. a
hüvitamise kord ja tähtaeg (vähemalt 2 nädalat) ning hüvitise nõudmise aluseks olevad asjaolud. Ametnik peab vastama ettepanekule kirjalikult, teatades, kas ta hüvitab kahju vabatahtlikult või keeldub kahju hüvitamast. Kui ametnik ei ole ettepanekule õigel ajal vastanud või keeldub kahju hüvitamast või ei ole ettepanekus nimetatud tähtaja jooksul kahju hüvitanud, tuleb kaebus selle esitamise õiguse tekkimisest alates 30 päeva jooksul esitada halduskohtule, et ametnikult hüvitis välja mõista. Regressi juhud Kui kahju peavad hüvitama mitu avaliku võimu kandjat (nt nii riik kui ka kohalik omavalitsus), vastutavad nad kannatanu ees solidaarselt. See tähendab, et kannatanu võib valida, kelle vastu ta nõude esitab kas ainult ühe või kõigi vastu. Kahju täies ulatuses hüvitanud avaliku võimu kandja võib omakorda esitada regressinõude teise avaliku võimu kandja vastu, kelle eest ta on kahju hüvitanud solidaarvastutuse
Kaasus nr 8.1 Eraisik A kuulutab lehes, et müüb remonti vajava korteri Tallinnas Kalamajas. Kuulutusele vastavad ning korteriga käivad tutvumas B ja C. Kuna B pakub 5000 eurot kõrgemat hinda, otsustab A müüa korteri B-le. Nad sõlmivad kirjaliku kokkuleppe pealkirjaga „Korteri müügi leping”, mis sätestab muuhulgas A kohustuse kinnisasi müüa ja B kohustuse nimetatud kinnisasi osta kokkulepitud hinnaga ning poolte kavatsuse vormistada ost-müük notariaalselt. B asub koheselt tegema ettevalmistusi korteri remondiks: nädala jooksul tellib ta 1000 euro eest sisekujundusprojekti ja tasub selle eest osaliselt ettemaksu ning ostab 830 euro eest siseviimistlusmaterjale. Tal on kavas korteris kiiresti remont teha ning siis korter uuesti müüki panna. Nädala lõpuks on aga ka C jõudnud otsusele, et ta on nõus Kalamaja korteri eest pakkuma 7000 euro võrra kõrgemat hinda. Seetõttu teatab A kaks nädalat peal
Seega kui seadusandja annab seadusega täitevvõimule volituse põhiõigusi piirata, siis on see tühine delegatsioon, kuna formaalse seadusega ei saa põhiõigusi piirata. Seadus peab olema kättesaadav (s.t et peavad olema korrakohaselt avaldatud). Seaduslikkuse printsiibiga on vastuolus näiteks see, kui täidesaatev võim teostab talle kuuluvat avalikku võimu piiramatu võimuga. Seadus peab määrama vajaliku selgusega kindlaks kompetentsele organile delegeeritud kompetentsi ulatuse ja teostamise viisi, pidades silmas käskude või abinõude seaduslikku eesmärki ja anda üksikisikule vajalik kaitse meelevaldse sekkumise eest. b) ühetaolisus õigust tuleb rakendada võrdsete hulgas võrdselt. Diskrimineerimiskeeld rassi, nahavärvi jms kohta. Seadusi tuleb rakendada kogu riigi territooriumil võrdselt. 2. Õiguskindlus Õigus peab regulatsiooni kaudu looma kindla õiguskorra me teame, mis on lubatud, mis on keelatud jne
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE · ÕIGUSE mõiste tähendused: 1) objektiivne õigus kehtivate õigusnormide kogum; 2) subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid · ÕIGUSE liigid: 1) eraõigus; 2) avalik õigus (Rooma õiguse retseptsioon) · ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1. Tsiviil�
Võlaõiguse üldosa konspekt 1. VÕS § 2. (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Liigid: lepingujärgsed (ost-müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohu
2)Mis oleks teisiti, kui C oleks palganud autojuhi A töölepingu alusel kaupu vedama? 1) C-l ei ole õigust nõuda R-ilt hüvitist, kuna keraamiliste plaatide omanik on hetkel A, seda ostu-müügilepingu alusel ja AÕS § 36 lg 1 alusel. 2) Sel juhul oleks A asja otsene valdaja, kuid mitte omanik ja õigus nõuda kahju hüvitamist, kuulub C-le. (VÕS § 132 lg 1 alusel, mis sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.) 37) P soovis liisida oma aktsiaseltsi jaoks trükipressi. Ta pöördus liisinguettevõtja E poole. E soovitas osaühingut V, mis tootis trükipresse. P valis V juures endale ühe masina välja ja sõlmis E-ga liisingulepingu. E ostis V-lt nimetatud masina ja tasus V-le ostuhinna korraldusega masin P-le välja anda. Kas E saab masina väljaandmisel selle omanikuks?
Esimest võib nimetada seaduse reservatsiooni ehk seadusliku aluse põhimõtteks; teist seaduse prioriteedi, primaarsuse ehk ülimuslikkuse põhimõtteks.) Seadus peab olema kättesaadav (s.t et peavad olema korrakohaselt avaldatud). Seaduslikkuse printsiibiga on vastuolus näiteks see, kui täidesaatev võim teostab talle kuuluvat avalikku võimu piiramatu võimuga. Seadus peab määrama vajaliku selgusega kindlaks kompetentsele organile delegeeritud kompetentsi ulatuse ja teostamise viisi, pidades silmas käskude või abinõude seaduslikku eesmärki ja anda üksikisikule vajalik kaitse meelevaldse sekkumise eest. b) ühetaolisus õigust tuleb rakendada võrdsete hulgas võrdselt. Diskrimineerimiskeeld rassi, nahavärvi jms kohta. Seadusi tuleb rakendada kogu riigi territooriumil võrdselt. 3. 2. Õiguskindlus õiguskindluse põhimõtte struktuur: õigusselguse põhimõte - selgus kehtivate õigusnormide sisu osas
1. Milliseid suhteid reguleerib avalik õigus ja milliseid eraõigus? Avalik õigus reguleerib riigi ja teiste avalikku võimu teostavate institutsioonide (KOV, ülikoolid jt) suhteid. Eraõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad inimeste ja ka vabatahtlikul alusel põhinevate eraõiguslike ühenduste (nt ühingute) õigussuhteid. 2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvarareziimi, vanemate ja laste v
seda tegema. Sunni puudumine ehk vara üleandmise vabatahtlikkus on tunnus mille alusel kelmust eristatakse väljapressimisest ja röövimisest. Kuna see on kannatanupoolne tegu siis tuleb hinnata ka mis toimub kannatanu peas. Kannatanu peab aru saama et tema tegevusel on varaline iseloom, st see mis ta teeb tema vara väheneb ja kellegi teise oma kasvab - tagajärg: varalise kasu saamine süüdistatava poolt ja varalise kahju saamine kannatanu poolt. Kelmus on materiaalne delikt mis tähendab seda et koosseisu lõpuleviimine eeldab et on saabunud koosseisupärane tagajärg, milleks üheltpoolt on see, et süüdlane on saanud varalist kasu. Kelmuse puhul ei pea tõendama et kannatanu on samaväärset kahju saanud. Eristatakse vara majanduslikku, juriidilist ja isiklikku mõistet. Põhimõtteliselt lähtutakse vara majanduslikust mõistest, mis tähendab, et inimene on saanud kasu siis kui tema varaline
Materiaalsed eeldused: kehtiv leping kohustust on täidetud mittekohaselt kohustus on tasuline ja tasu on vastastikuses seoses kohustusega (sünallagmaatiline) mittekohase täitmise vastuvõtmine kohase ja mittekohase täitmise väärtused on erinevad Formaalne: mõistliku aja jooksul avalduse tegemine (kujundusõigus) Hinda võib alandada ka enne sissenõutavaks muutumist (VÕS § 117) Viivis: Eeldused VÕS § 113: - Kehtiv võlasuhe - kohustus on rahaline (tagasimakse, kahju hüvitis, kulud jms) - kohustus on muutunud sissenõutavaks - arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse §82ˡ lg1 sätestatud ajast. - vastutus rikkumise eest ehk vabandatavuse puudumine (VÕS § 105)
Seadus tagab isikule, kelle mõnda sellist õigust on õigusvastaselt ja süüliselt rikutud, seadusjärgse hüvitusnõude kahju tekitanud isiku vastu 149. Õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: teo koosseis (kaitstud õiguse rikkumine ja kahju seotus sellega), õigusvastasus (õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine); süü olemasolu (süü vorm ja deliktivõime) 150. Kohus lähtub kahju hüvitamise nõude läbivaatamisel kahju tekitaja süü olemasolust. 151. Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui: kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi; kannatanu nõustus kahju tekitamisega, v.a juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega.Õigusvastane ei ole ka isikuõiguse rikkumine, kui see on
- Vastutõendamine kui prokurör ei suutnud kaitse tõendeid ette näha, küsib vaheaega, et uurida. - Prokuröri süüdistuskõne süüdistus- ja kaitsekõne on nn kohtuvaidlus. - Kaitsja lõpukõne. - (Repliigid) nii kaua kuni kohtunikule aitab. - Süüdistatava viimane sõna süüdistatav üldiselt ei soovi midagi juurde öelda. Vahel esitab süüdistatav uusi fakte, mida keegi ei tea. Süüdistatava viimane sõna ei ole tõend. Loeng 3: Kriminaalmenetluse väidetav vastasseis: põhiõigused vs menetluse efektiivsus. Õiglase kriminaalmenetluse (fair trial) põhijooned. Põhiõiguste olulisemad allikad, mida krm kõige sagedamini riivab: Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid on Riigikogu ratifitseeritud välisleping, mis õigusaktide hierarhias on seadustest ja muudest aktidest kõrgemal, kuid PS-sest madalamal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
