Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Lepinguvälised võlasuhted (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis liiki lepingute esemeks võivad olla lepinguvälised võlasuhted?
  • Mis on üheks võimalikuks juhtumiks kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus eksisteerib kõrvuti kumulatiivselt muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega?
  • Kui mõlemad tehingud on tühised mis alusel saab A oma koera tagasi?
  • Mida teha siis kui käsutustehing kehtib aga kohustustehing on tühine?
  • Kuidas on kehtivas õiguses eristatud lepinguväliste võlasuhete õigust ja avalikku õigust?
  • Mis on tasu avalikust lubamisest tuleneva tasunõude eeldused?
  • Kellele ja mil viisil tuleb TAL tehing teatavaks teha ning mis hetkest alates TAL tehing jõustub?
  • Mille poolest erineb TAL tehing tingimuslikust kinkelubadusest?
  • Missuguse tehingu tõlgendamise reegli järgi otsustatakse kas tasu nõudev isik on teinud tasustada lubatud teo ning kas ta on selle teo teinud õigeaegselt ja nõuetekohaselt?
  • Mis ta selle vanaga enam teeb?
  • Mille alusel otsustatakse milles seisneb lubatud tasu ja kui suurt tasu lubati?
  • Missuguste tingimuste olemasolu korral saab tagasi võtta või muuta TAL tehingut?
  • Missugused on tasulubaduse tagasivõtmise või muutmise tagajärjed?
  • Missugused on seosed lepinguõiguse ja TAL instituudi vahel?
  • Missugused on erisused ja seosed TAL instituudi ning leiutasu instituudi vahel?
  • Mida tähendab avalikult tasustada lubatud teo ühine tegemine ning kellele kui suures ulatuses ja missugustel eritingimustel toimub sellisel juhul tasu maksmine?
  • Millega saaks ta 40 eurot nõuda?
  • Mis on konkursi alusel tasunõude tekkimise eeldused?
  • Missugused on konkursiavalduse olulised tunnused?
  • Missuguseid konkursimenetluse etappe saab eristada ja mis on nendest igaühe tähendus juhul kui konkursiesemeks on lepingupakkumine?
  • Missugused on konkursi korraldaja kohustused?
  • Missugused on tasu avalikust lubamisest ja konkurist tulenevate nõuete aegumise eeldused ja erisused ?
  • Missugused on asja ja dokumendi ettenäitamise nõude eeldused?
  • Missugused on asja ja dokumendi ettenäitamist nõudnud isiku kohustused sh vastutus?
  • Mida see tähendab?
  • Milles võib seisneda loetlege erinevad juhtumite grupid võõra asja ajamine so teise isiku soodustamine kui õigustatud KAA eeldus?
  • Mida tähendab teise isiku soodustamise tahtlus kui õigustatud KAA eeldus ning missugune on õiguslik olukord siis kui asjaajaja eksib soodustatu isikus ?
  • Missugune on õiguslik olukord siis kui isiku esemele kulutuste tegemise või tema kohustuse täitmise aluseks on leping selle isiku kui kolmanda isiku kasuks?
  • Mida tähendab õigustatud KAA eeldus asjaajamise vastamine soodustatu huvile ja avaldatud tahtele ning mille poolest erineb see eeldus KAA heakskiitmisest?
  • Kui õigustatud KAA eeldus?
  • Mida tähendab õigustatud KAA eeldus asjaajamise heakskiitmine ning missugused on sellise heakskiitmise õiguslikud tagajärjed?
  • Mida tähendab õigustatud KAA eeldus asjaajamine olulistes avalikes huvides ja millal selle eelduse esinemist on vaja kontrollida?
  • Mida tähendab soodustatud isiku arvamuse väljaselgitamise kohustus missuguste KAA fliikide puhul selline kohustus eksisteerib ning mis on selle kohustuse rikkumise tagajärjed?
  • Kuid ei ole seda heaks kiitnud?
  • Missugust tähtsust omab isiku teo- ja otsusevõime KAA õiguse rakendamise seisukohalt?
  • Mida tähendab asjaajamisel saadu väljaandmise kohustus ehtsa KAA korral ning mis on selle kohtuse rikkumise tagajärjed sh mis nõudeid saab esitada?
  • Missuguste eelduste olemasolul kui esinevad VÕS -s 1018 nimetatud eeldused ja mis ulatuses võib õigustatud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult tasu?
  • Missuguste eelduste olemasolul kui esinevad VÕS -s 1018 nimetatud eeldused võib asjaajaja nõuda soodustatult kahju hüvitamist mis tal tekkis õigustatud KAA-ga seoses?
  • Mis on oluline oht?
  • Mis asjaolusid tuleb arvestada soodustatu poolt asjaajajale kahju hüvitamisel hüvitise suuruse arvestamise juures VÕS 1025 järgi?
  • Mis eelduste olemasolul võib soodustatu nõuda õigustatud KAA korral kahju hüvitamist asjaajajalt?
  • Mida tähendab õigustamatu asjaajamise pahausksus ja mis nõuded võivad tekkida soodustatul asjaajaja vastu kes ajas tema asja õigustamatult ja pahauskselt?
  • Mis nõuded ja mis eeldustel võivad tekkida soodustatu vastu asjaajajal kes ajas soodustatu asja õigustamatult?
  • Missugustel tingimustel aeguvad KAA-st tulenevad nõuded?
  • Millises omavahelises suhtes on KAA õigus ja AR õigus?
  • Millised on soorituskondiktsiooni eeldused?
  • Mida tähendab võlgniku rikastumine kui soorituskondiktsiooni SK eeldus mida tähendab sooritus kui SK-i eeldus ning missugused on tüüpilisemad SK - i juhtumid ?
  • Mida tähendab soorituse õigusliku aluse puudumine kui SK-i eeldus loetlege ka erinevad juhtumite grupid?
  • Missugustel juhtudel võimaldab SK tagasi nõuda asja omandiõigust ja valdust ning muuta kinnistusraamatu kandeid?
  • Mida tähendab SK-i kohaldamise võimatus mittetäieliku kohustuse täitmise korral?
  • Mida tähendab SK-i kohaldamise võimatus aegunud kohustuse täitmise korral?
  • Mida tähendab SK-i kohaldamist välistav asjaolu tühise tehingu alusel saadu tagasinõudmise vastuolu tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga?
  • Kellelt ja mida saab A tagasi nõuda?
  • Missugune on õiguslik olukord siis kui isik on soorituse tegemiseks andnud vara üle isikule kes esineb soorituse saaja esindajana omamata esindus õigust?
  • Kus A annab B-le auto B maksab raha aga A seda raha C - le ei anna Kellelt mida B nõuda saab?
  • Missugune on õiguslik olukord siis kui isik on täitnud kohustuse ekslikult enne selle sissenõutavaks muutumist?
  • Missugune on õiguslik olukord siis kui üks isik teeb makse teise isiku eest viimase kohustuse täitmiseks olukorras kus teine isik ei ole võlgu?
  • Mis alusel võiks A summa tagasi nõuda?
  • Kui kohustatud isikuks on kolmas isik?
  • Missugused on SK-i seosed võlatunnistuse abstraktse ja deklaratiivse instituutiga?
  • Kui suures ulatuses on hüvitisena omandatut õigus nõuda?
  • Mida võib võlausaldaja võlgnikult nõuda?
  • Kui suures ulatuses on nõude loovutamist õigus nõuda?
  • Mis tagajärjed on sellel kui soorituse saaja on sooritust saades pahauskne või muutub pahauskseks hiljem?
  • Millal ei ole võimalik saadut selle omaduste tõttu tagastada?
  • Missugustel tingimustel juhul kui esinevad SK-i eeldused VÕS 1028 järgi peab soorituse eseme tagastama isik kes on teinud soorituse esemele kulutusi?
  • Millised on soorituste tagasitäitmise erisused tühiste vastastikuste lepingute puhul?
  • Mis tähendab saldoteooria mis juhtudel ja kuidas seda SK-i puhul kohaldatakse ning mis on selle kohaldamise erisus võrreldes tasaarvestusega?
  • Mille poolest selline kahjuhüvitisnõue erineb saadu väärtuse hüvitamise nõudest?
  • Missugused on rikkumiskondiktsiooni RK eeldused ning missugused nõuded ja missuguses ulatuses võivad sellisel juhul tekkida?
  • Mida võib võlausaldajalt nõuda RK alusel?
  • Miks võib väita et RK-i ja mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni regulatsioonid täiendavad deliktiõigust?
  • Mida ta nõuda saab ja kellelt?
  • Mille sisuks on kassi väärtuse hüvitamine?
  • Missugused on regressikondiktsiooni eeldused ja missugused on selle kondiktsiooni seosed KAA õigusega ja SK-ga?
  • Missugused on kulutuste kondiktsiooni KuluK eeldused ja missugused on selle kondiktsiooni seosed asjaõiguse ning käsundita asjaajamise õigusega?
  • Millised kulutuse hüvitamise nõuded kasutusele tulevad?
  • Missugused seaduses sätestatud asjaolud välistavad KuluK-i?
  • Mis asjaolusid tuleb KuluK-i korral arvestada nõude suuruse kindlaksmääramisel?
  • Mida tähendab SK-i eesõiguse esimuse põhimõte?
  • Missugused on mitteõigustatud isiku tasuta käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused kes on kohustatud isikuks ja mida on võlausaldajal õigus kohustatud isikult nõuda?
  • Mida on võlausaldajal õigus kohustatud isikult nõuda?
  • Missugustel tingimustel aeguvad AR-st tulenevad nõuded?
Vasakule Paremale
Lepinguvälised võlasuhted #1 Lepinguvälised võlasuhted #2 Lepinguvälised võlasuhted #3 Lepinguvälised võlasuhted #4 Lepinguvälised võlasuhted #5 Lepinguvälised võlasuhted #6 Lepinguvälised võlasuhted #7 Lepinguvälised võlasuhted #8 Lepinguvälised võlasuhted #9 Lepinguvälised võlasuhted #10 Lepinguvälised võlasuhted #11 Lepinguvälised võlasuhted #12 Lepinguvälised võlasuhted #13 Lepinguvälised võlasuhted #14 Lepinguvälised võlasuhted #15 Lepinguvälised võlasuhted #16 Lepinguvälised võlasuhted #17 Lepinguvälised võlasuhted #18 Lepinguvälised võlasuhted #19 Lepinguvälised võlasuhted #20 Lepinguvälised võlasuhted #21 Lepinguvälised võlasuhted #22 Lepinguvälised võlasuhted #23 Lepinguvälised võlasuhted #24 Lepinguvälised võlasuhted #25 Lepinguvälised võlasuhted #26 Lepinguvälised võlasuhted #27 Lepinguvälised võlasuhted #28 Lepinguvälised võlasuhted #29
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor juura juura Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
126
pdf

Lepinguvälised võlasuhted

 Sellisel juhul võõra asja ajamise tahtlust eeldatakse. ˆ subjektiivselt võõra asja ajamine - väliselt ei ole aru saada, et aetakse võõrast asja.  Nt: A ostab oma sõbrale B-le poest raamatu, mida tema teada on B juba ammu soovinud.  Asjaajaja peab ise oma tahtlust tõendama. 34. Mis juhtudel ei ole tegemist õigustatud KAA-ga selle tõttu, et esineb alus teise isiku soodus- tamiseks? ˆ Peamiselt igasugused lepingud. Sooritus lepingu alusel muidugi välistab KAA.  Kui sooritus on suurem kui lepinguga kokku lepitu, siis selles ületavas osas võib olla tegu KAA-ga. 12 ˆ Mis siis, kui sooritusega aetakse ka kolmanda isiku asja?  Kui C on A ja B vahelise lepingu järgselt soodustatud isikuks (leping kolmanda isiku kasuks), siis ei saa olla A ja C vahel KAA võlasuhet.

Õigus
thumbnail
23
docx

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused

II kontrolltöö küsimused Deliktiõigus reguleerib vastutust õigusvastaselt ja lepinguväliselt tekitatud kahju eest. Kui vaadata VÕSi ülesehitust, saame eristada deliktilist üldvastutust (ka vastutus delikti üldkoosseisu alusel) (§§ 1043-1055). Teiseks reguleerib VÕS riskivastutust, mis on süüst sõltumatu vastutus (§§ 1056-1060). Kolmandaks on tootjavastutus ehk vastutus puudusega toote eest (§§ 1061-1065). Lisaks nimetatutele võib eraõigusest leida ka deliktilise vastutuse erikoosseise, mis on samuti deliktiõiguse alla kuuluvad normid (nt AÕS-ist tuleneb omavolilise valdaja vastutus asja kahjustamise eest). Kõikidel nendel juhtudel sõltumata vastutuse kvalifikatsioonist pannakse nõude ulatus paika VÕS üldosa 7. peatüki sätete järgi. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Sissenõutavaks muutub ta üldjuhul kohe p

Õigus
thumbnail
9
docx

Lepinguvälised võlasuhted

Lepinguvälised võlasuhted: -tasu avalik lubamine -asja ettenäitamine (dokumendi ettenäitamine) -käsundita asjaajamine (sillalt kedagi päästes, ülikond rikutud, põhjuslik seos isiku päästmisel), kui keegi karjub et ärge tulge appi, kui keegi teeb enesetappu siis teised moodused -alusetu rikastumine (kui võlasuhte sidunud kui selline langeb ära, leping tühistatakse või leping muutub tühiseks kuigi on juba midagi üle antud nt, asi tuleb kuidagi tagasi täita) -kahju õigusvastane tekitamine (jalutab naisterahvas ja suitsetab, viskab sigareti hoovi ja maja põleb maha, kas ta peab hüvitama kahju mis see tegu endale kaasa tõi, lepingulisest võlasuhtest seda tekkida ei saa, lepinguvälise võlasuhe. Auhaavamised, suurema ohuallikaga tekitatud kahju nt mootorsõidukid, kui koer hammustab kedagi, või kui majalt kukub jää kamakas autole, ka toote vastutus mis on teatud kahjustusega). Võlasuhe võlaõigusseadus reguleerib nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid võlasuh

Õigus
thumbnail
34
doc

Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II

Tartu Ülikool õigusteaduskond, eraõiguse instituut Aine nimetus: Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastutuse ulatus

Õigus
thumbnail
60
doc

Lepinguvälised võlasuhted

teinud isikule? Sellisel juhul tekib tagasinõude õigus alusetu rikastumise alusel isikult, kes tegu ei teinud kuid jääb püsima kohustus tasuda isikule, kes teo tegi. Näide: A lubab tasu ja maksab selle B-le, arvates, et B tegi teo. Tegelikult on C tasu saamiseks õigustatud isik. A peab jätkuvalt maksma lubatud tasu C-le ja saab B-lt tagasi nõuda ekslikult makstud summa §1028 ja §1032 aluseta rikastumise alusel. Tegemist on soorituskondiktsiooni rakendamisjuhtumiga, kus sooritus on tehtud ebaõigele isikule ja see annab õigusliku aluse A-l tagasi nõuda raha C-lt. 19. Mis on konkursi alusel tasunõude tekkimise eeldused? Konkurss on TALi eriliik (samuti ühepoolne tehing). Konkurss tähendab üldsusele tasu lubamist TAL mingisuguse teo parima tegemist eest (VÕS §1009). Tasunõude eeldused: - Konkursiavaldus või tehing, tahteavaldus peab olema suunatud avalikkusele, tegemist pole konkursiga, kui konkureerida lubatakse ainult määratud isikute ringil.

Lepinguvälised võlasuhted
thumbnail
4
docx

Lepinguvälised võlasuhted skeem

Laiendatud skeem Delikti üldkoosseisu (VÕS §-d 1043-1055) elemendid: 1. Objektiivne teokoosseis: 1.1 Tegu 1.2 Kahju 1.3 Põhjuslik seos (vt VÕS §-d 127 lg 4 ja 138): § 127. Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus (1) Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. (4) Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). § 138. Ühine vastutus kahju eest (1) Kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. (2) Kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib igalt is

Õigus
thumbnail
34
doc

Lepinguvälised võlasuhted

Aine nimetus: Lepinguvälised võlasuhted (OIEO.04.118). Vastutav õppejõud: Janno Lahe Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teema 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 16. ja 17. november 2015.a. (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Muutub sissenõutavaks hetkest, mil on võimalik määratleda kahjuhüvitis ja selle suurus. Viivitusse satub hetkest, kui kannataja on kahju tekitajat teavitanud oma nõudest, esitanud hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Näide: A-le kukub pähe jääpurikas B maja katuselt. Sissenõutavaks muutb sündmusest alates, viivitusse satub B pärast seda, kui talle on nõue esitatud. 2. Missugust õiguslikku tähtsust omab deliktiõig

Lepinguvälised võlasuhted
thumbnail
82
ppt

Lepingulised suhted

Lepingulised suhted väikeettevõtluses Õiguse allikad • Lepingulisi suhteid reguleerivad muuhulgas: • Tsiviilseadustiku üldosa seadus (RT I 2002, 35, 216) Seadus sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted • Võlaõigusseadus (RT I 2001, 41, 487) Seaduse eesmärgiks on reguleerida lepingulis suhteid isikute vahel • Tarbijakaitseseadus (RT I 2004, 13, 86) Seaduse eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseaduse ülesehitus • Võlaõigusseadust (VÕS), saab jagada kaheks: • Üldosaks (sisaldab üldisi norme, mis on kohaldatavad kõikide lepingute suhtes); • Eriosaks (sisaldab erinorme ehk konkreetseid õigusi ja kohustusi, mida pooled peavad täitma); • VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: • Lepingud; • Lepinguvälised võlasuhted. Võlasuhte olemus • Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), on võlasuhteid käsitlev õigus. • Vastavalt VÕS § 2 on võlasu

Võlaõiguse üldosa




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun