Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Lepinguvälised võlasuhted (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida ta tekitab juriidilise isiku võlausaldajatele?
  • Kes on hüvitanud kannatanule kahju?
  • Missugused on sellisel juhul kindlustusandja kohustused?
  • Mida tähendab kohustuse rikkumisest tulenev üldvastutus ja mille poolest see erineb deliktiõiguslikust vastutusest?
  • Millised on delikti üldkoosseisu eeldused ja kes neid eelduseid peab tõendama?
  • Mida tähendab võimaluse kaotamise hüvitamine?
  • Missugustel juhtudel võib kahju vajalikuks põhjuseks olla isiku psüühika mõjutamine?
  • Missugustel juhtudel on tegemist kahju ühise põhjustamisega?
  • Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline?
  • Kuidas rakendatakse deliktiõiguses nn "olulise asjaolu" põhimõtet?
  • Mis on kahju adekvaatse põhjuse adekvaatsuse teooria põhiseisukohad?
  • Mis juhtudel katkestab kausaalsuse ahela looduslik faktor?
  • Mis juhtudel katkestab kausaalsuse ahela kannatanu tegu ning mis juhtudel see on eri õigussüsteemides vaieldav?
  • Mida tähendab nn "järeljõudev kausaalsus" ja missugust tähtsust see kahju hüvitamisel omab?
  • Kellel lasub üldise käibekohustuse rikkumise tõendamise koormus?
  • Mida tähendavad nn sünnieelsed deliktid?
  • Mida peab kannatanu tõendama ja põhjendama selle sätte kohaldamiseks?
  • Mis eelduste olemasolu korral saab kohaldada VÕS -i 1048?
  • Kuidas jaguneb sellisel juhul asjaolude tõendamise koormus?
  • Kuidas jaguneb sellisel juhul asjaolude tõendamise koormus?
  • Mis on hädakaitse ja hädakaitse piirde ületamine?
  • Mis on hädaseisund ja mille poolest see erineb hädakaitseseisundist?
  • Missugustel juhtudel saab kahju hüvitamise kohustuse panna kolmandale isikule?
  • Mida tähendab deliktiõigusliku süü kahetasandilisus ja kaheetapilisus?
  • Mida tähendavad deliktiõigusliku süü presumptsioon ja nn res ipsa loquitur põhimõte?
  • Mis on "süüteooria" ja tahtlusteooria" seisukohad ja tähtsus deliktiõiguse jaoks?
  • Mida tähendavad hooletus missugused on hooletuse liigid ja mida tähendab kutsealane hooletus?
  • Mida tähendab väline hooletus ja mis asjaolusid võetakse arvesse selle tuvastamisel?
  • Mis asjaolusid seejuures arvestatakse?
  • Mida tähendab deliktivõime ja missugustel juhtudel on tegemist deliktivõimetu isikuga?
  • Millistel juhtudel vastutab deliktivõimetu isik kahju õigusvastase põhjustamise eest?
  • Mis asjaolud välistavad mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse?
  • Mis on loom ja kes on loomapidaja VÕS 1060 järgi arvestades ka kohtupraktika seisukohti?
  • Missugused on tootja vastutuse eeldused ja kuidas on jaotatud nende eelduste tõendamise koormus?
  • Missugused on toote puuduse liigid millega seoses võib tekkida tootja vastutus?
  • Missugused on tootjat vastutusest vabastavad asjaolud?
  • Mida esimene põhjustab õigusvastaselt?
  • Missuguses ulatuses on sellise solidaarkohustuse täitnud isikul?
  • Kuidas on võlaõigusseaduses reguleeritud puhtmajandusliku kahju delikti õiguslikku hüvitamist?
  • Missuguse ulatusega hüvitisnõuded on asja hävimise või kaotsimineku korral?
  • Kellel mis liiki ning missuguse ulatusega hüvitisnõuded on asja kahjustamise korral?
  • Mis ulatuses see hüvitis tuleks maksta?
  • Mis asjaolusid tuleb sellise hüvitise suuruse määramisel arvestada?
  • Milliseid asjaolusid tuleb arvestada mittevaralise kahju hüvitise suuruse juures?
  • Kuidas teha kindlaks nüüd elatise nõude ulatust?
  • Missugustel juhtudel ei arvestata kahjuhüvitisest maha kannatanu saadavat kasu?
  • Mis tulenevad kannatanu tegevusest?
  • Mis õiguskaitsevahendeid näeb ette VÕS 1055 ning mis eelduste olemasolul saab neid kaitsevahendeid kohaldada?
  • Missuguse aja jooksul ja millest alates aeguvad deliktiõiguslikud hüvitisnõuded?
Vasakule Paremale
Lepinguvälised võlasuhted #1 Lepinguvälised võlasuhted #2 Lepinguvälised võlasuhted #3 Lepinguvälised võlasuhted #4 Lepinguvälised võlasuhted #5 Lepinguvälised võlasuhted #6 Lepinguvälised võlasuhted #7 Lepinguvälised võlasuhted #8 Lepinguvälised võlasuhted #9 Lepinguvälised võlasuhted #10 Lepinguvälised võlasuhted #11 Lepinguvälised võlasuhted #12 Lepinguvälised võlasuhted #13 Lepinguvälised võlasuhted #14 Lepinguvälised võlasuhted #15 Lepinguvälised võlasuhted #16 Lepinguvälised võlasuhted #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 102 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
60
doc

Lepinguvälised võlasuhted

Aine nimetus: Lepinguvälised võlasuhted (OIEO.04.118). Vastutav õppejõud: Janno Lahe Kordamisküsimused 1. kontrolltööks (teemad 1.-5.) Kontrolltöö toimumise aeg: 19. ja 20. oktoober 2015.a. (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Üldküsimused: 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiivsus lepinguväliste võlasuhete reguleerimisel ning missugustel võlaõigusseaduses sätestatud juhtudel on lepinguvälist võlasuhet reguleeriv leping tühine? Imperatiivsus: 1. Isikutel endil ei ole võimalik välja mõelda mingisuguseid täiendavaid lepinguväliseid võlasuhteid. Need on ammendavalt seaduses esitatud. 2. Poolte õigused ja kohustused on imperatiivselt ette antud. Selgelt imperatiivne on näiteks tootja vastutus, mille regulatsioonis on öeldud, et kannata

Lepinguvälised võlasuhted
thumbnail
126
pdf

Lepinguvälised võlasuhted

Lepinguvälised võlasuhted Sisukord 1 Üldküsimused 3 2 Tasu avaliku lubamise õigus 5 2.1 Tasu avalik lubamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.2 Konkurss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3 Asja ettenäitamise õigus 10 4 Käsundita asjaajamise õigus 11 5 Alusetu rikastumise õigus

Õigus
thumbnail
34
doc

Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II

nõudeid lepinguvälise kahju hüvitamise nõuetest? Vajalik on neid eristada kolmel põhjusel: 1) on erisusi aegumise regulatsioonis: 2) vastutuse rangus, st. et kui deliktilise üldvastutuse tekkimise eelduseks on kahjutekitaja süü, siis lepinguõigusliku vastutuse puhul vabaneb kahjutekitaja vastutusest üksnes vääramatu jõu esinemise korral. Kui kahju on tekkinud vääramatu jõu tõttu, on välistatud ka kahju tekitaja süü olemasolu. Kuid kahju tekitaja süü puudumine ei tähenda seda, et samal ajal oleks esinenud ka vääramatu jõud. Lepinguõiguslik vastutus on rangem kui deliktiõiguslik üldvastutus. 3) Lepingulise ja lepinguvälise vastutuse puhul on ka nõude ulatus erinev. Lepingulise vastutuse puhul ei teki probleeme saamata jäänud tulu hüvitamisel, lepinguvälise vastutuse puhul võib saamata jäänud tulu hüvitamisele kuulumist pidada erandlikuks juhtumiks. Kui kannatanul on

Õigus
thumbnail
23
docx

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused

Esmajärjekorras on oluline see riik, kus kahju tekkis. 3. Miks on oluline eristada lepingu rikkumisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid DÕ alusel kahju hüvitamise nõuetest? Eristamine vajalik, et kahju hüvitamise nõue õigesti kvalifitseerida. Sisulised kriteeriumid, mida tuleks arvestada, kui on võimalik valida lepingujärgse vastutuse ja deliktiõiguse järgse vastutuse vahel: vastutuse rangus (lepinguõiguses üldiseks reegliks see, et kahju tekitaja vabaneb vastutusest vääramatu jõu esinemisel, deliktiõiguses on oluline kahju tekitaja süü), nõude ulatus (deliktilise vastutuse puhul on saamata jäänud tulu kui kahju nõudmine võimalik ainult piiritletud juhtudel, lepinguõiguse puhul sellist piirangut ei esine, arvestada ainult § 127 lg-t 2 ja 3, mittevaralise kahju puhul on asi vastupidi), aegumine (lepingulised kahjuhüvitamise nõuded hakkavad aeguma alates sissenõutavaks muutumisest, deliktilised nõuded aga

Õigus
thumbnail
58
docx

Lepinguvälised võlasuhted

Lepinguvälised võlasuhted Puudutud seminarid tuleb järele vastata – puudutud seminaris käsitletud kaasuste kirjalik lahendus. 6. ja 10. seminaris kontrolltööd. Tuleb vastata viiele teooriaküsimusele ja tuua iga küsimuse juurde näide. Eksamil komplekskaasus, kuhu on komplekteeritud mitmeid erinevaid probleeme. VÕS kommenteeritud väljaanne (komm 1 ja komm 3). T. Tampuu, Lepinguvälised võlasuhted. ÕISis olevad kordamisküsimused kontrolltöödeks. Lepinguvälised võlasuhted: - Tasu avaliku lubamise õigus - Asja ettenäitamise nõudmise õigus - Käsundita asjaajamise õigus - Alusetu rikastumise õigus - Deliktiõigus 1-4 on esimeses kontrolltöös, viimane, deliktiõigus on teises kontrolltöös. Lepinguvälised on sellised võlasuhted, mis tekivad muul viisil, kui lepingu sõlmimisest. I kontrolltöö küsimused Üldküsimused: 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiivsus

Õigus
thumbnail
9
docx

Lepinguvälised võlasuhted

Lepinguvälised võlasuhted: -tasu avalik lubamine -asja ettenäitamine (dokumendi ettenäitamine) -käsundita asjaajamine (sillalt kedagi päästes, ülikond rikutud, põhjuslik seos isiku päästmisel), kui keegi karjub et ärge tulge appi, kui keegi teeb enesetappu siis teised moodused -alusetu rikastumine (kui võlasuhte sidunud kui selline langeb ära, leping tühistatakse või leping muutub tühiseks kuigi on juba midagi üle antud nt, asi tuleb kuidagi tagasi täita) -kahju õigusvastane tekitamine (jalutab naisterahvas ja suitsetab, viskab sigareti hoovi ja maja põleb maha, kas ta peab hüvitama kahju mis see tegu endale kaasa tõi, lepingulisest võlasuhtest seda tekkida ei saa, lepinguvälise võlasuhe. Auhaavamised, suurema ohuallikaga tekitatud kahju nt mootorsõidukid, kui koer hammustab kedagi, või kui majalt kukub jää kamakas autole, ka toote vastutus mis on teatud kahjustusega). Võlasuhe võlaõigusseadus reguleerib nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid võlasuh

Õigus
thumbnail
4
docx

Lepinguvälised võlasuhted skeem

vahetult suunatud isiku majandus- või kutsetegevuse seiskamisele. II etapp: õigusvastasust välistavad asjaolud (VÕS §-d 1045 lg 2, 1046,1047). § 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus (2) Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. § 1046. Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasus (1) Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja

Õigus
thumbnail
82
ppt

Lepingulised suhted

vähenemises. • Mittevaraline kahju seisneb füüsilises või hingelises valus. • Kahju võib tekkida lepingust tulenevate kohustuste rikkumise tulemusena ja lepingu väliselt ehk võib tekkida õigusvastase kahju kaudu. Õiguste kaitsmine • Kahju hüvitamise eesmärgiks on asetada isik olukorda, kus ta oleks, kui kohustusi poleks rikutud. • Kahju hüvitamist saab nõuda, kui: • on tekkinud kahju; • kahju tekitaja tegevus on õigusvastane; • esineb põhjuslik seos esimese kahe tingimuse vahel. • Kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb kahju kandnud isik asetada olukorda, kus ta oleks, kui kohustusi poleks rikutud ehk siis hüvitise suurus peab olema võrdne olemasoleva kahjuga. Õiguste kaitse • Kahju hüvitamine võib toimuda: • rahasumma maksmise teel; • „muul viisil“ ehk läbi naturaalrestitutsiooni; • Kahju hüvitise suurus peab olema võrdne

Võlaõiguse üldosa



Lisainfo

Kordamisküsimused KT2 2015

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun