Lepinguvälised võlasuhted (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis liiki lepingute esemeks võivad olla lepinguvälised võlasuhted ?
  • Kuidas on kehtivas õiguses eristatud lepinguväliste võlasuhete õigust ja avalikku õigust ?
  • Mis on tasu avalikust lubamisest tuleneva tasunõude eeldused ?
  • Kellele ja mil viisil tuleb TAL tehing teatavaks teha ning mis hetkest alates TAL tehing jõustub ?
  • Mille poolest erineb TAL tehing tingimuslikust kinkelubadusest ?
  • Missuguse tehingu tõlgendamise reegli järgi otsustatakse, kas tasu nõudev isik on teinud tasustada lubatud teo ning kas ta on selle teo teinud õigeaegselt ja nõuetekohaselt ?
  • Mille alusel otsustatakse, milles seisneb lubatud tasu ja kui suurt tasu lubati ?
  • Missuguste tingimuste olemasolu korral saab tagasi võtta või muuta TAL tehingut ?
  • Missugused on tasulubaduse tagasivõtmise või muutmise tagajärjed ?
  • Missugused on seosed lepinguõiguse ja TAL instituudi vahel ?
  • Missugused on erisused ja seosed TAL instituudi ning leiutasu instituudi vahel ?
  • Mida tähendab avalikult tasustada lubatud teo ühine tegemine ning kellele, kui suures ulatuses ja missugustel eritingimustel toimub sellisel juhul tasu maksmine ?
  • Mis on konkursi alusel tasunõude tekkimise eeldused ?
  • Missugused on konkursiavalduse olulised tunnused ?
  • Missuguseid konkursimenetluse etappe saab eristada ja mis on nendest igaühe tähendus juhul, kui konkursiesemeks on lepingupakkumine ?
  • Missugused on konkursi korraldaja kohustused ?
  • Mida konkursil osalenud isik teha saab ?
  • Missugust kahju ja millises ulatuses konkursikorraldajalt nõuda saab ?
  • Missugused on asja (ja dokumendi) ettenäitamise nõude eeldused ?
  • Missugused on asja (ja dokumendi) ettenäitamist nõudnud isiku kohustused (sh vastutus) ?
  • Milles võib seisneda (loetlege erinevad juhtumite grupid) võõra asja ajamine (s.o teise isiku soodustamine ) kui õigustatud KAA eeldus ?
  • Mida tähendab teise isiku soodustamise tahtlus kui õigustatud KAA eeldus ning missugune on õiguslik olukord siis, kui asjaajaja eksib soodustatu isikus ?
  • Missugune on õiguslik olukord siis, kui isiku esemele kulutuste tegemise või tema kohustuse täitmise aluseks on leping selle isiku kui kolmanda isiku kasuks ?
  • Mida tähendab õigustatud KAA eeldus – asjaajamise vastamine soodustatu huvile ja avaldatud tahtele ning mille poolest erineb see eeldus KAA heakskiitmisest ?
  • Kui õigustatud KAA eeldus ?
  • Mida tähendab õigustatud KAA eeldus – asjaajamise heakskiitmine ning missugused on sellise heakskiitmise õiguslikud tagajärjed ?
  • Mida tähendab õigustatud KAA eeldus – asjaajamine olulistes avalikes huvides ja millal selle eelduse esinemist on vaja kontrollida ?
  • Mida tähendab soodustatud isiku arvamuse väljaselgitamise kohustus, missuguste KAA liikide puhul selline kohustus eksisteerib ning mis on selle kohustuse rikkumise tagajärjed ?
  • Missugust tähtsust omab isiku teo- ja otsusevõime KAA õiguse rakendamise seisukohalt ?
  • Mida tähendab asjaajamisel saadu väljaandmise kohustus ehtsa KAA korral ning mis on selle kohtuse rikkumise tagajärjed (sh, mis nõudeid saab esitada) ?
  • Missuguste eelduste olemasolul (kui esinevad VÕS §-s 1018 nimetatud eeldused) ja mis ulatuses võib õigustatud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult tasu ?
  • Missuguste eelduste olemasolul (kui esinevad VÕS §-s 1018 nimetatud eeldused) võib asjaajaja nõuda soodustatult kahju hüvitamist, mis tal tekkis õigustatud KAA-ga seoses ?
  • Mis asjaolusid tuleb arvestada soodustatu poolt asjaajajale kahju hüvitamisel hüvitise suuruse arvestamise juures VÕS § 1025 järgi ?
  • Mida tähendab õigustamatu asjaajamise pahausksus ja mis nõuded võivad tekkida soodustatul asjaajaja vastu, kes ajas tema asja õigustamatult ja pahauskselt ?
  • Missugustel tingimutel aeguvad KAA-st tulenevad nõuded ?
  • Millised on soorituskondiktsiooni eeldused ?
  • Mida tähendab võlgniku rikastumine kui soorituskondiktsiooni (SK) eeldus ?
  • Kui SK - i eeldus Missugused on tüüpilisemad SK - i juhtumid ?
  • Mida tähendab soorituse õigusliku aluse puudumine kui SK-i eeldus (loetlege ka erinevad juhtumite grupid) ?
  • Missugustel juhtudel võimaldab SK tagasi nõuda asja omandiõigust ja valdust ning muuta kinnistusraamatu kandeid ?
  • Mida tähendab SK-i kohaldamise võimatus mittetäieliku kohustuse täitmise korral ?
  • Mida tähendab SK-i kohaldamise võimatus aegunud kohustuse täitmise korral ?
  • Mida tähendab SK-i kohaldamist välistav asjaolu – tühise tehingu alusel saadu tagasinõudmise vastuolu tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga ?
  • Kes esineb soorituse saaja esindajana, omamata esindus õigust ?
  • Missugune on õiguslik olukord siis, kui isik on täitnud kohustuse ekslikult enne selle sissenõutavaks muutumist ?
  • Missugune on õiguslik olukord siis, kui üks isik teeb makse teise isiku eest viimase kohustuse täitmiseks olukorras, kus teine isik ei ole võlgu ?
  • Kui kohustatud isikuks on kolmas isik ?
  • Missugused on SK-i seosed võlatunnistuse (abstraktse ja deklaratiivse) instituutiga ?
  • Kui suures ulatuses on hüvitisena omandatut õigus nõuda ?
  • Mida tähendab soorituse saaja kohustus loovutada nõue, mis soorituse saajal on kolmanda isiku vastu ning kui suures ulatuses on nõude loovutamist õigus nõuda ?
  • Mis tagajärjed on sellel, kui soorituse saaja on sooritust saades pahauskne või muutub pahauskseks hiljem ?
  • Kui ta on sooritust saades pahauskne ?
  • Missugustel tingimustel (juhul, kui esinevad SK-i eeldused VÕS § 1028 järgi) peab soorituse eseme tagastama isik, kes on teinud soorituse esemele kulutusi ?
  • Millised on soorituste tagasitäitmise erisused tühiste vastastikuste lepingute puhul ?
  • Mille poolest selline kahjuhüvitisnõue erineb saadu väärtuse hüvitamise nõudest ?
  • Missugused on rikkumiskondiktsiooni (RK) eeldused ning missugused nõuded ja missuguses ulatuses võivad sellisel juhul tekkida ?
  • Miks võib väita, et RK-i ja mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni regulatsioonid täiendavad deliktiõigust ?
  • Missugused on regressikondiktsiooni eeldused ja missugused on selle konditsiooni seosed KAA õigusega ja SK-ga ?
  • Missugused on kulutuste kondiktsiooni (KuluK) eeldused ja missugused on selle konditsiooni seosed asjaõiguse ning käsundita asjaajamise õigusega ?
  • Missugused seaduses sätestatud asjaolud välistavad KuluK-i ?
  • Mis asjaolusid tuleb KuluK-i korral arvestada nõude suuruse kindlaksmääramisel ?
  • Mida tähendab SK-i eesõiguse põhimõte ?
  • Missugused on mitteõigustatud isiku tasuta käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused, kes on kohustatud isikuks ja mida on võlausaldajal õigus kohustatud isikult nõuda ?
  • Mida on võlausaldajal õigus kohustatud isikult nõuda ?
  • Missugustel tingimustel aeguvad AR-st tulenevad nõuded ?
 
Säutsu twitteris
Aine nimetus: Lepinguvälised võlasuhted (OIEO.04.118). Vastutav õppejõud: Janno Lahe

Kordamisküsimused 1. kontrolltööks (teemad 1.-5.)

Kontrolltöö toimumise aeg: 19. ja 20. oktoober 2015.a. (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit)


NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)!
Üldküsimused:
1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiivsus lepinguväliste võlasuhete reguleerimisel ning missugustel võlaõigusseaduses sätestatud juhtudel on lepinguvälist võlasuhet reguleeriv leping tühine?
Imperatiivsus:
  • Isikutel endil ei ole võimalik välja mõelda mingisuguseid täiendavaid lepinguväliseid võlasuhteid. Need on ammendavalt seaduses esitatud.
  • Poolte õigused ja kohustused on imperatiivselt ette antud. Selgelt imperatiivne on näiteks tootja vastutus, mille regulatsioonis on öeldud , et kannatanu kahjuks ei saa tootjavastutuse sätetest erinevalt kokku leppida. Osaliselt on see siiski dispositiivne, kuna tootja kahjuks midagi kokku leppida seadus ei keela.
    Dispositiivsus väljendub eelkõige selles, et pooltel on võimalik sõlmida tingimuslikke lepinguid lepinguvälise võlasuhte tekkimise puhuks. Nendega saavad pooled ise määratleda lepingu väliste võlasuhete tekkimise alused ja nõuete aluse.
    Näide: A ja B saavad kokkuleppida, et kui nad üksteisele õigusvastaselt kahju tekitavad, vastutavad nad ainult tahtluse või raske hooletuse korral ja mitte suuremas ulatuses
    kui 1000 eurot.
    Tühine võib olla leping üldistel tühisuse alustel:
  • heade kommete vastasusel
  • seaduse vastasus,
    Näide: täpsemalt lepinguväliste võlasuhete teatud sätted, § 1051 sätestab, et pooled ei saa kokkuleppeliselt välistada vastutust tahtlikult tekitatud kahju puhuks. Lisaks tootja vastutuse regulatsioonist §1067- kannatanu kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised.
    2. Mis liiki lepingute esemeks võivad olla lepinguvälised võlasuhted?
    Tingimuslike lepingute esemeks võivad olla ka lepinguvälised võlasuhted. Näide: lepingus lepitakse kokku, millises ulatuses kahju hüvitatakse, kui kahju tekitatakse õigusvastaselt.
    Pärast lepinguvälise võlasuhte tekkimist on pooltel õigus sõlmida kompromissileping (VÕS 578) või nõudest loobumise leping (VÕS 207 lg 1).
    Võimalik on
    • tunnistada lepinguväliseselt võlasuhtest tekkinud võlga võlatunnistusega (VÕS 30),
    • loovutada tekkinud nõudeõigust (VÕS 164-174),
    • võtta üle lepinguvälisest võlasuhtest tulenevaid kohustusi (VÕS 175-177)
    • või sellega ühineda (VÕS 178)

    3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega?
    1. Tavaline müügileping, mille puhul tuleb eristada kohustustehingut (võlaõiguslik leping) ja käsutustehingut, millega antakse asja omand üle. Sellisel juhul võivad konkureerida alusetust rikastumisest tulenev nõue ja asjaõiguslik vindikatsiooninõue .
    Näide: A ja B vahel on müügileping. Nii käsutus kui kohustustehing on tühised. A müüjana on asja Ble üle andnud. A võib asja tagasi nõuda kas asjaõiguslik vindikatsioonihagi või alusetu rikastumise nõudega (soorituskondiktsioon, nõue alusetult saadu tagasitäitmist). Mõistilikum oleks soorituskondiktsiooni alusel, sest siis ei pea A tõendama oma omandiõigust, mis on vindikatsioonihagi esitamise puhul vajalik. Peab tõendama, et ta müügieseme üle andis.
    2. Tasu avalik lubamine ja asjaõiguslik leiutasu. Nõude eeldused on erinevad, aga sageli mõlema nõude eeldused on täidetud ning siis on asja leidjal võimalik valida, kummal alusel nõue esitada.
    Näide: A-l kaob ära koer, lubab avalikult tasu selle eest. B leiab koera , siis Bl valik kas nõuda A poolt lubatud avalikku tasu või asjaõigusest tulenevat leiutasu.
    3. Kahju tekitamine – kui kahjulikuks tagajärjeks on kannatanu surm, kehavigastus või tervisekahjustus , siis § 1044 lg 3 alusel on võimalik esitada kahjuhüvitamise nõudeid nii lepinguõiguse kui deliktiõiguse alusel. Üldine reegel – kui poolte vahel on leping, siis peab lahendama juhtumeid lepinguõiguse alusel. Surma, kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise puhul on kannatanul õigus valida, kas LÕ või DÕ.
    4. Kuidas on kehtivas õiguses eristatud lepinguväliste võlasuhete õigust ja avalikku õigust?
    • Halduskohtumenetluse seadustikuga on antud halduskohtu pädevusse õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõuded.
    • Riigivastutuse seadusega reguleeritakse muuhulgas avaliku võimu kandja vastutust seoses kahju tekkimise ja alusetu rikastumisega.
    • Riigivastutuse seaduses on toodud ka loetelu juhtumitest, mille puhul avaliku võimu kandja poolt kahju tekitamine loetakse toimunuks eraõiguslikus suhtes.
    • RVS § 22 ning HMS § 69 lg 1 piiravad alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid avaliku võimu kandja vastu talle üle antud asja või raha tagasinõudmise või asja väärtuse hüvitamise nõuetega.
    • Eraisiku, kes rikastus alusetult tulenevalt avalik-õiguslikust suhtest, vastu esitatud nõuded alluvad üksnes eraõigusele.

    Tasu avaliku lubamise (TAL) õigus:
    5. Mis on tasu avalikust lubamisest tuleneva tasunõude eeldused? Mis on TAL tehingu olulised tunnused, mis vormis see tehing tuleb teha ning mis aja jooksul tuleb tasustada lubatud tegu teha?
    Tasunõude eeldused:
    1. On tehtud tasu avaliku lubamise tehing.
    2. teo tegemine, mille eest tasu lubati.
    Olulised tunnused on tasu lubav tahe ning teo nimetamine, mille eest tasu lubatakse. Tasu avalik lubamine on ühepoolne tehing, mis tuleb teha teatavaks avalikkusele ehk kindlaks määramata isikute ringile . Teatavaks tegemiseks piisab tahteavalduse väljendamisest (TSÜS § 69 lg 1). Täidetud peavad olema tehingu kehtivuse üldised tingimused (teovõime, kooskõla heade kommete ja seadusega). Kohustuslikku vormi ei ole seaduses ette nähtud.
    Tasustada lubatud tegu peab olema tehtud pärast tehingu tegemist kuid enne tasulubaduse tagasivõtmist või muutmist, kuid see juures tuleb hinnata, et tegu oleks siiski tehtud mõistliku aja jooksul. Juhul, kui tehingus on ette antud kindel tähtaeg, siis tuleb tegu teha selle tähtaja jooksul.
    6. Kellele ja mil viisil tuleb TAL tehing teatavaks teha ning mis hetkest alates TAL tehing jõustub?
    Tasu avaliku lubamise tehing tuleb teatavaks teha avalikkusele ehk kindlaks määramata isikute ringile. Tehing jõustub tahte väljendamisel.
    TAL tehingu kehtivuse aspektist pole oluline, kas keegi ka tegelikkuses sellest teada saab. Peamine on, et avalikkusele on loodud mõistlik võimalus TAL-st teada saada.
    Näide: Kui isik A lubab tasu avalikult raadios, siis on tehing tehtud sõltumata sellest, kas keegi raadiot kuulas. Kui A sosistab seda oma korteris , siis mõistlik võimalus avalikkusel seda teada saada puudub, järelikult tehing pole tehtud.
    7. Mille poolest erineb TAL tehing tingimuslikust kinkelubadusest?
    TAL tehing peab olema suunatud avalikkusele ehk üldsusel, tingimuslik kinkelubadus tehakse konkreetsele isikule või ka konkreetsele isikute grupile. Keeruline eristada, kui tasu või kinge on suunatud isikute grupile ja peab otsustama, kas see on avalikkus või mitte.
    Näide. pereisa teatab õhtusöögilauas, et 5 eurot sellele, kes raamatu üles leiab. Siis on arusaadav, et on tegemist tingimusliku kinkelubadusega ja mõistlikult võttes ta ei lubanud tasu kolmandatele isikutele, kes samuti oleks võinud raamatu üles leida.
    Teine aspekt – tingimusliku kinkelubaduse puhul on vajalik kirjalik vorm. Samas kui kinge üleantakse, siis ta on endiselt kehtiv.
    8. Missuguse tehingu tõlgendamise reegli järgi otsustatakse, kas tasu nõudev isik on teinud tasustada lubatud teo ning kas ta on selle teo teinud õigeaegselt ja nõuetekohaselt?
    Tõlgendamisel tuleb lähtuda mõistliku isiku arusaamast (TSÜS §75 lg 2 lause 2). Seega pole iseenesest määrav, missuguse teo tegemist või tulemuse saavutamist mõtles tasu avalikult lubanud isik. Sama põhimõte kehtib ka õigeaegsuse ja nõuete kohasuse kohta.
    Näide: A-lt varastatakse auto ja ta lubab leidijale vaevatasu 1000 eurot. B leiab A auto kuue kuu pärast, ent see on avarii teinud ning muutunud kasutuskõlbmatuks. Siinkohal tuleb tõlgendada, kas kuus kuud on mõistlik aeg või on tegemist liiga pika perioodiga ning samuti seda, kas B-l on alus nõuda 1000 eurot või peaks sellisel juhul – kui asi leitakse kahjustatuna – tasu vähendama.
    9. Mille alusel otsustatakse, milles seisneb lubatud tasu ja kui suurt tasu lubati?
    Lubatud tasu ei pea olema üksnes raha, selle asemel võib olla ka reis, hinnasoodustus, lubadus sõlmida leping vms. Eelduslikult võiks olla tasu suurus TAL tehingus määratletud. Juhul, kui tasu suurust ei ole väljendatud, tuleb tehingu tõlgendamise kaudu selgitada, milline oleks mõistlik tasu ja selle liik TSÜS § 75 lg 2 lause 2 kohaselt.
    10. Missuguste tingimuste olemasolu korral saab tagasi võtta või muuta TAL tehingut?
    TAL tehingut saab tagasi võtta või muuta, kui:
    • seda tehakse enne tasustada lubatud teo tegemist (§ 1006 lg 1 lause 1)
    • sama viisil, kui oli tehtud tasu lubamise tehing (§ 1006 lg 1 lause 1)
    • Teo tegemiseks ei olnud määratud tähtaega (kui tasulubaduse sisust ei tulene teistmoodi) (§ 1006 lg 2 lause 2)
    • TAL tehingus pole väljendatud, et seda ei saa tagasi võtta ega muuta.

    Juhul, kui tasu avalikult lubanud isik teatab tasulubaduse tagasi võtmisest enne tasustada lubatud teo tegemist vaid ühele isikule, siis pole viimasel teo tegemise korral õigust nõuda tasu vaatamata sellele, et tasulubadust ei võetud tagasi avalikult (§ 1006 lg 1 lause 2 )
    11. Missugused on tasulubaduse tagasivõtmise või muutmise tagajärjed?
    • Tasu lubanud isik ei ole tagasivõtmise korral kohustatud tasu maksma, küll aga ta sellisel juhul hüvitama teisele isikule tema poolt heauskselt lubadusele tuginedes tehtud kulutused.
    • Kulutusi ei pea hüvitama, kui tasu lubanud isik tõendab, et kulutusi teinud isik ei oleks saanud ega suutnud teha tegu, mille eest tasu lubati.

    Näide: objektiivne võimatus- A on lubanud tasu sellele, kes toob elusalt tagasi koer, kes (nagu hiljem selgub ) on juba ammu surnud.
    Näide 2: subjektiivne võimalus- A lubab tasu sellele, kes jookseb 100 meetrit alla 10 sekundi. B ostab ketsid, hakkab harjutama. Subjektiivselt pole rahvasportlase B jaoks pole võimalik tegu teha, järelikult kulutuste hüvitamist ei saa- konkreetne isik ei saaks sellega hakkama.
    • Teiste isikute kulutused kokku hüvitatakse kuni lubatud tasu ulatuses.

    12. Missugused on seosed lepinguõiguse ja TAL instituudi vahel?
    • TAL tehingu teinud isik võib pärast tehingu tegemsit sõlmida lepingu soovitud tulemuse saavutamiseks mõne konkreetse isikuga . Leping ei lõpeta iseenesest TAL tehingu kehtivust konkreetse isiku ega kolmandate isikute suhtes, tasulubadus võib saada lepingu tingimuseks ning samuti võib tasunõue kehtida lepingu kõrval (tuleb tõlgendada konkreetsel juhul). Eeldatavasti võetakse tasulubadus lepingu sõlmimisel tagasi.
    • TAL tehing võib olla suunatud ofertide saamisele, et et tegemist võib olla ettepanekuga teha oferte. Ka konkurssi kui TAL eriliigi eesmärgiks võib olla saada parim lepingupakkumine.
    • Samas ei ole TAL ofert üldsusele ja tehtavat tegu ei käsitleta kaudse tahteavaldusena tehtud aktseptina.

    Näide: A-l kaob koer ja ta lubab avalikku tasu. B teatab, et on nõus hakkama koera otsima . A nõustub sellega, seega A ja B vahel on sõlmitud leping. Küsimus on selles, et missugust tähendust omab see leping TAL kehtivuse aspektist. Kas juhul kui C ja D koera leiavad, kas siis nemad saavad tasu nõuda või mitte. Lepingu sõlmimine ühe isikuga ei välista TAL kehtivust kõikide teiste isikute suhtes. Vaieldav võib olla üksnes see, kas lepingu sõlmimisega kaotab ka B oma tasu saamise nõude. Sellele küsimusele saab vastuse leida A ja B vahel sõlmitud lepingu tõlgendamise teel.
    13. Missugused on erisused ja seosed TAL instituudi ning leiutasu instituudi vahel?
    Seos: TAL-st tulenev nõue võib eksisteerida koos leiutasu nõudega. Leidjal peaks olema õigus valida, kumma alusel nõude esitab.
    Küsimus on, kas leiutasu peaks olema hõlmama ka need kulutused, mida leidja kandis või kahju, mis leidmise käigus tekkis. TAL puhul eksisteerib kohustus kulutused hüvitada (§ 1006 lg 3).
    Erisus: Leiutasu eeldusteks on valduse võtmine asja üle ning teatamiskohustuse täitmine, tasu avaliku lubamise puhul need eeldused ei kehti.
    Näide: A on lubanud tasu koera leidjale. B leiab A koera, ostab talle süüa. Tasu nõuda on B-l õigus nii leiutasu kui TAL tehingu alusel, ent leiutasu puhul ei pruugi A talle söögi ostmise kulusid hüvitada.
    14. Kuidas toimub tasu maksmine juhul, kui mitu isikut on teinud eri ajal teo, mille eest lubati avalikult tasu?
    § 1007 lg 1 kohaselt on tasu nõue sellises olukorras sellel, kes tegi teo esimesena. Võib esineda ka olukord, kus tasuti lubati mitmele isikule, et nad teeksid ühesuguse teo. Sellisel juhul on neil mõlemal tasunõue.
    Näide: pensionär A lubab tasu maksta sellele, kes käib tema eest poes. B käib esimesena, sellest mitte teadlik C käib hiljem samuti. Kõige lihtsamalt tõlgendades on tasunõue B-l, kuid tehingu tõlgendamisel võib selguda, et ka C-l on õigus tasu nõuda, sest A ei piiranud, et tahab vaid kindlat ühte poeskäiku.
    15. Mida tähendab avalikult tasustada lubatud teo ühine tegemine ning kellele, kui suures ulatuses ja missugustel eritingimustel toimub sellisel juhul tasu maksmine?
    Teo ühine tegemine ei eelda kooskõlastatud tegemist. Määrav on, et kõik vastavad teod oleksid vastava tagajärje põhjuseks.
    § 1008 lg 1 kohaselt jagatakse tasu eelduslikult teo teinud isikute vahel õiglaselt. § 1008 lg 2 järgi võib tasu lubanud isik keelduda tasu maksmiseks seni kuni teo tegijad on omavahel selgeks vaielnud, milline õiglane jaotus on.
    Kui tasu ei saa jagada selle olemuse tõttu või kui tasu lubamise tingimuste järgi peab tasu saama vaid üks isik, siis peavad selleks õigustatud isikud heitma liisku (§ 1008 lg 3)
    16. Missugused on tasu avaliku lubamise instituudi ja käsundita asjaajamise instituudi omavahalised seosed sõltuvalt sellest, kas tasu lubanud isik soovis sooritust enda kasuks või kas ta soovis soodustada kolmandat isikut?
    1. tasu lubaja avaldab tahet enda asjade ajamiseks. TAL tehingut võib käsitada tasu lubanud isiku tahteavaldusena oma asjade ajamiseks VÕS § 1018 lg 1 p 2 tähenduses. Sellisel juhul tuleb tõlgendada, kas tasu lubati muu hulgas teo tegemise käigus kantud kulutuste ja kahju hüvitamiseks, Probleemi ei teki, kui avalikult tasustada lubatud tegu erineb käsundita asjaajamisest kui teost ehk tehakse lisaks muud kui oli tasustada lubatud tegu ja sellega soodustatakse tasu lubanud isikut.
    Näide: A lubab tasu oma koera leidjale. B leiab koera ja viib ta loomaarsti juurde. B-l on õigus leidmise eest lubatud tasule § 1005 alusel ja kulutuste hüvitamisele § 1018 lg1 ja § 1023 lg 1 alusel.
    2. muud juhtumid , sh tasu lubamine teo tegemise eest kolmanda isiku kasuks. Kui tasu lubati kolmanda isiku soodustamiseks , võib kolmas isik vastutada teo tegija ees KAA alusel.
    3. Kui tegu ei vasta avalikult tasustada lubatud teo tunnustele, kuid teoga on tasu lubanud isikut soodustatud, võib teo tegijal olla tasu lubanud isiku vastu KAA-st tulenev nõue, mh kui ei saavutada soovitud tulemust.
    Näide: A lubab tasu koera leidjale. B teeb kulutusi, et koera leida, kuid tulemuseta. B-l võib olla KAA-st tulenev nõue, kui A hoidis tänu B tegevusele kokku oma vara.
    17. Missugused on tasustada lubatud teo teinud isiku võimalused saada lisaks tasule hüvitist teo tegemise kulutuste ja teo tegemise tagajärjel tekkinud kahju eest?
    • Seadus ei reguleeri olukorda, kus tasustada lubatud teo teinud isiku kulutused ja teo tegemisega kaasneva kahju suurus ületavad lubatud tasu. Eelduste kohaselt peaks tasu olema nii suur, et katab eelnimetatud kulud.
    • Kui isik ei ole teadlik tasu avalikust lubamisest teo tegemise ajal, saab ta tasu asemel nõuda hüvitist KAA alusel.

    Näide: A lubab tasu 10 eurot sellele, kes leiab tema koera ja hoolitseb ta eest. B ei tea tasu avalikust lubamisest, leiab koera ja viib ta arsti juurde ning kulutab sellega 100 eurot. B-l võiks olla A vastu nõue § 1018 lg 1 ja § 1023 lg 1 alusel.
    • Kui tasu lubanud isik ise põhjustas olukorra, kus tekkis vajadus tasustada lubatud tegu teha, võiks teo teinud isikule anda õiguse nõuda tasunõude asemel kahju hüvitamist KAA alusel samuti siis, kui ta teadis teo tegemisele asudes tasu lubadusest.

    Näide: A majas puhkeb tulekahju tema enda hooletusest, lubab tasu sellele, kes toob ära tema arvuti ja rahakoti. B toob asjad ära, kuid saab põletushaavu. Tasunõude asemel võiks B nõuda kahjuhüvitsist § 1018 lg 1 ja § 1025 lg 1 alusel.
    18. Missugune on õiguslik olukord siis, kui tasu avalikult lubanud isik maksab eksimuse tõttu tasu isikule, kellel ei ole õigust tasu saada, selle asemel, et maksta tasu tasustada lubatud teo teinud isikule?
    Sellisel juhul tekib tagasinõude õigus alusetu rikastumise alusel isikult, kes tegu ei teinud kuid jääb püsima kohustus tasuda isikule, kes teo tegi.
    Näide: A lubab tasu ja maksab selle B-le, arvates, et B tegi teo. Tegelikult on C tasu saamiseks õigustatud isik. A peab jätkuvalt maksma lubatud tasu C-le ja saab B-lt tagasi nõuda ekslikult makstud summa § 1028 ja §1032 aluseta rikastumise alusel. Tegemist on soorituskondiktsiooni rakendamisjuhtumiga, kus sooritus on tehtud ebaõigele isikule ja see annab õigusliku aluse A-l tagasi nõuda raha C-lt.
    19. Mis on konkursi alusel tasunõude tekkimise eeldused?
    Konkurss on TALi eriliik (samuti ühepoolne tehing). Konkurss tähendab üldsusele tasu lubamist TAL mingisuguse teo parima tegemist eest (VÕS §1009).
    Tasunõude eeldused:
    • Konkursiavaldus või tehing, tahteavaldus peab olema suunatud avalikkusele, tegemist pole konkursiga, kui konkureerida lubatakse ainult määratud isikute ringil.
    • Tegu peab olema tehtud
    • Konkursi korraldaja otsustust konkursi võitja kohta (valib parima välja pakkumiste hulgast)
    • Konkursi tulemuste teatavaks tegemine

    Konkursi alusel tasunõude tekkimiseks ei piisa ainult konkursiavaldusest ja teo tegemisest nagu TAL puhul, vaid lisaks on tarvis konkursikorraldaja otsus võitja kohta ja konkursitulemuste teatavakstegemine. Konkursse võib olla erinevaid – romaanivõistlus, kus parimat autasustatakse, parima lepingupakkumuse saamisele – kes ehitab soodsaimalt konkreetsetele tingimustele vastava maja. Riigihange on ka konkurss aga seda korraldab avaliku võimu kandja.
    20. Missugused on konkursiavalduse olulised tunnused?
    Konkursiavalduseks peavad märgitud olema järgmised tingimused (§1009):
  • Konkursi ese
  • Teo tegemise või pakkumise esitamise viis ja tähtaeg
  • Parima teo või pakkumise väljaselgitamise tähtaeg ja väljaselgitamise kord.
  • Lisaks võib olla muid olulisi üksikasju.
    21. Missuguseid konkursimenetluse etappe saab eristada ja mis on nendest igaühe tähendus juhul, kui konkursiesemeks on lepingupakkumine?
    Etapid:
  • Konkursiavalduse tegemine, mis sisuliselt/ olemuselt tähendab TAL tehingut.
  • Pakkumiste esitamine konkursil osalevate isikute poolt. Kui tegemist on lepingupakkumisega, siis nende esitamine on käsitletav ofertidena.
  • Pakkumiste vastuvõtmine – kui tegemist on lepingupakkumisega määratakse kindlaks nõuetele vastavad teod.
  • Parima pakkumise välja selgitamine - konkurssi korraldaja otsustab, et missugune konkursil osalejates võitjaks valida ja kui tegemist on lepingupakkumisega, siis see sisuliselt tähendab aktsepti .
  • Konkursitulemuste teatavaks tegemine, mis võib olla käistletav aktsepti jõustamisena
    RK 3-2-1-30-12: Töölesaamise konkurside puhul on tegemist konkursidega VÕSi tähenduses. Kohalduvad §1009 ja järgnevad. Lõppresultaat võib erineda erinevate konkurside puhul. Avaldust tõlgendades
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Lepinguvälised võlasuhted #1 Lepinguvälised võlasuhted #2 Lepinguvälised võlasuhted #3 Lepinguvälised võlasuhted #4 Lepinguvälised võlasuhted #5 Lepinguvälised võlasuhted #6 Lepinguvälised võlasuhted #7 Lepinguvälised võlasuhted #8 Lepinguvälised võlasuhted #9 Lepinguvälised võlasuhted #10 Lepinguvälised võlasuhted #11 Lepinguvälised võlasuhted #12 Lepinguvälised võlasuhted #13 Lepinguvälised võlasuhted #14 Lepinguvälised võlasuhted #15 Lepinguvälised võlasuhted #16 Lepinguvälised võlasuhted #17 Lepinguvälised võlasuhted #18 Lepinguvälised võlasuhted #19 Lepinguvälised võlasuhted #20 Lepinguvälised võlasuhted #21 Lepinguvälised võlasuhted #22 Lepinguvälised võlasuhted #23 Lepinguvälised võlasuhted #24 Lepinguvälised võlasuhted #25 Lepinguvälised võlasuhted #26 Lepinguvälised võlasuhted #27 Lepinguvälised võlasuhted #28 Lepinguvälised võlasuhted #29 Lepinguvälised võlasuhted #30
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Shade Õppematerjali autor

    Mõisted

    Sisukord

    • Tasu avaliku lubamise (TAL) õigus
    • Asja ettenäitamise õigus
    • Käsundita asjaajamise (KAA) õigus
    • Õigustatud KAA
    • Alusetu rikastumise (AR) õigus
    • Alusetu soorituse saaja peab olema
    • Erineb väärtuse hüvitamise nõudest ulatuse poolest: Pahauskne soorituse saanud isikul on
    • Mittesoorituskondiktsioonid

    Teemad

    • Lepinguvälised võlasuhted
    • Kordamisküsimused 1. kontrolltööks (teemad 1.-5.)
    • Üldküsimused
    • Imperatiivsus
    • Dispositiivsus
    • Tühine
    • Mis liiki lepingute esemeks võivad olla lepinguvälised võlasuhted?
    • Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus
    • eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega?
    • Tavaline müügileping
    • alusetust
    • rikastumisest tulenev nõue ja asjaõiguslik vindikatsiooninõue
    • Tasu avalik lubamine ja asjaõiguslik leiutasu
    • Kahju tekitamine
    • Kuidas on kehtivas õiguses eristatud lepinguväliste võlasuhete õigust ja avalikku õigust?
    • Tasu avaliku lubamise (TAL) õigus
    • Mis on tasu avalikust lubamisest tuleneva tasunõude eeldused? Mis on TAL tehingu olulised
    • tunnused, mis vormis see tehing tuleb teha ning mis aja jooksul tuleb tasustada lubatud tegu
    • teha?
    • tehing
    • teo tegemine
    • Kellele ja mil viisil tuleb TAL tehing teatavaks teha ning mis hetkest alates TAL tehing
    • jõustub?
    • Mille poolest erineb TAL tehing tingimuslikust kinkelubadusest?
    • kirjalik vorm
    • Missuguse tehingu tõlgendamise reegli järgi otsustatakse, kas tasu nõudev isik on teinud
    • tasustada lubatud teo ning kas ta on selle teo teinud õigeaegselt ja nõuetekohaselt?
    • Mille alusel otsustatakse, milles seisneb lubatud tasu ja kui suurt tasu lubati?
    • Missuguste tingimuste olemasolu korral saab tagasi võtta või muuta TAL tehingut?
    • Missugused on tasulubaduse tagasivõtmise või muutmise tagajärjed?
    • Missugused on seosed lepinguõiguse ja TAL instituudi vahel?
    • ei ole
    • Missugused on erisused ja seosed TAL instituudi ning leiutasu instituudi vahel?
    • Erisus
    • Kuidas toimub tasu maksmine juhul, kui mitu isikut on teinud eri ajal teo, mille eest lubati
    • avalikult tasu?
    • kes tegi teo esimesena
    • Mida tähendab avalikult tasustada lubatud teo ühine tegemine ning kellele, kui suures
    • ulatuses ja missugustel eritingimustel toimub sellisel juhul tasu maksmine?
    • Missugused on tasu avaliku lubamise instituudi ja käsundita asjaajamise instituudi
    • omavahalised seosed sõltuvalt sellest, kas tasu lubanud isik soovis sooritust enda kasuks või
    • kas ta soovis soodustada kolmandat isikut?
    • Missugused on tasustada lubatud teo teinud isiku võimalused saada lisaks tasule hüvitist
    • teo tegemise kulutuste ja teo tegemise tagajärjel tekkinud kahju eest?
    • Missugune on õiguslik olukord siis, kui tasu avalikult lubanud isik maksab eksimuse tõttu
    • tasu isikule, kellel ei ole õigust tasu saada, selle asemel, et maksta tasu tasustada lubatud teo
    • teinud isikule?
    • Mis on konkursi alusel tasunõude tekkimise eeldused?
    • Missugused on konkursiavalduse olulised tunnused?
    • Missuguseid konkursimenetluse etappe saab eristada ja mis on nendest igaühe tähendus
    • juhul, kui konkursiesemeks on lepingupakkumine?
    • tingimusi
    • mittevastavaid tegusid
    • tagasivõtmise
    • tingimuste
    • muutmise
    • võitja
    • hüvitama
    • väljavalimise
    • otsustest teavitama
    • tähtaja
    • Missugused nõuded on konkursil osalenud isikul konkursi korda rikkunud konkursi
    • korraldaja vastu?
    • ei saa
    • vaidlustada konkurssi korraldaja vastavat otsust
    • kahju hüvitamise nõue
    • eelduseks on kehtiv konkursiavaldus
    • kulutuste hüvitamist
    • äitmiskahju
    • esitatud ainult 1 avaldus
    • Missugused on tasu avalikust lubamisest ja konkurist tulenevate nõuete aegumise eeldused
    • ja erisused?
    • Asja ettenäitamise õigus
    • Mis on asja (ja dokumendi) ettenäitamise kohustuse täitmise tingimused ja kes on sellise
    • kohustuse subjekt?
    • Missugused on asja (ja dokumendi) ettenäitamist nõudnud isiku kohustused (sh vastutus)?
    • nõudnud isik
    • riski ja kulutusi
    • põhjuslikus
    • seoses
    • võib keelduda
    • kuni ei ole tasutud ettenäitamisega seotud kulusid
    • Käsundita asjaajamise (KAA) õigus
    • Mida tähendavad ja mille poolest erinevad üksteisest ehtne ja mitteehtne KAA, õigustatud
    • ja mitteõigustatud KAA ning ekslik ja lubamatu KAA? Millised on õigustatud ja
    • mitteõigustatud KAA eeldused
    • Ehtne käsundita asjaajamine
    • a. Õigustatud käsundita asjaajamine
    • b. Mitteõigustatud käsundita asjaajamine
    • Mitteehtne asjaajamine ehk asjaajamine enda huvides
    • a. Ekslik asjaajamine
    • pole pahatahtlik
    • b. Lubamatu asjaajamine
    • nagu enda oma
    • Milles võib seisneda (loetlege erinevad juhtumite grupid) võõra asja ajamine (s.o teise
    • isiku soodustamine) kui õigustatud KAA eeldus?
    • Mida tähendab teise isiku soodustamise tahtlus kui õigustatud KAA eeldus ning
    • missugune on õiguslik olukord siis, kui asjaajaja eksib soodustatu isikus?
    • Kuidas jaotatakse võõra asja ajamise tahtluse tõendamise koormust, eristatuna sellest, kas
    • tegemist on objektiivselt või subjektiivselt võõra asja ajamisega?
    • Mis on tüüpilised juhud, mil KAA sätete kohaldamise välistab asjaolu, et asjaajamiseks on
    • olemas alus (nimetage juhtumite liigid)?
    • Lepingu olemasolu
    • Probleem
    • Seadusest tulenev kohustus
    • Missugune on õiguslik olukord siis, kui isiku esemele kulutuste tegemise või tema
    • kohustuse täitmise aluseks on leping selle isiku kui kolmanda isiku kasuks
    • Mida tähendab õigustatud KAA eeldus – asjaajamise vastamine soodustatu huvile ja
    • avaldatud tahtele ning mille poolest erineb see eeldus KAA heakskiitmisest
    • avaldas soovi
    • piiratud
    • teovõimega
    • erineb KAA heakskiitmisest seetõttu
    • Missugustel juhtudel on VÕS § 1018 lg-s 1 sätestatud eeldustest tulenevalt vaja tuvastada
    • kas KAA vastas soodustatu huvile ja tema
    • eeldatavale
    • tahtele ja mis asjaolude alusel
    • tuvastatakse soodustatu huvi ja eeldatav tahe kui õigustatud KAA eeldus
    • ei ole ise avaldanud
    • heaks
    • kiitnud
    • avalikes huvides
    • kas mõistlikult võttes
    • oleks soodustatu sellega nõustunud või mitte
    • asjaajamise
    • aspekte
    • võib eeldada
    • soodustatu
    • objektiivsetes ja hästi
    • mõistetavates
    • teovõimega
    • tema seadusliku esindaja eeldatavast tahtest
    • Mida tähendab õigustatud KAA eeldus – asjaajamise heakskiitmine ning missugused on
    • sellise heakskiitmise õiguslikud tagajärjed
    • on juba alustatud
    • võttis asjaajamise üle
    • ühepoolne
    • kaudse tahteavalduse
    • õigustatuks
    • otsustada, kuidas asja edasi ajada
    • Mida tähendab õigustatud KAA eeldus – asjaajamine olulistes avalikes huvides ja millal
    • selle eelduse esinemist on vaja kontrollida
    • tegu ei vasta soodustatu huvile ja tegelikule
    • või eeldatavale tahtele
    • ei ole piiritletud
    • soodustatu tahte vastaselt
    • Mida tähendab soodustatud isiku arvamuse väljaselgitamise kohustus, missuguste KAA
    • liikide puhul selline kohustus eksisteerib ning mis on selle kohustuse rikkumise tagajärjed
    • selgitada välja soodustatu seisukoht
    • ehtsa
    • kui see ei ole võimalik
    • õigustamata asjaajaja
    • Missugustel juhtudel on soodustatul õigus nõuda asjaajamise katkestamist
    • Missugust tähtsust omab isiku teo- ja otsusevõime KAA õiguse rakendamise seisukohalt
    • ei pea
    • soodustatu poolt tahte avaldamisel
    • kahju eest
    • deliktiõiguse alusel
    • Mida tähendab asjaajamisel saadu väljaandmise kohustus ehtsa KAA korral ning mis on
    • selle kohtuse rikkumise tagajärjed (sh, mis nõudeid saab esitada)?
    • andma välja
    • väärtuse
    • rikub väljaandmise kohustust
    • alusetu rikastumise
    • Missuguste eelduste olemasolul (kui esinevad VÕS §-s 1018 nimetatud eeldused) ja mis
    • ulatuses võib asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist või
    • kohustustest vabastamist
    • juba asjaajamise ülevõtmisel
    • Kohustus vabastada
    • kohustustest
    • pidada
    • mõistlikult vajalikuks
    • ulatuses võib õigustatud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult tasu
    • Tasu nõue
    • majandus- või kutsetegevuse
    • juba asjaajamise ülevõtmisel
    • ei ole õigust nõuda tasu kolmandalt isikult
    • tühise või tühistatud lepingu alusel
    • Näide
    • keskmine mõistlik tasu
    • võib
    • asjaajaja nõuda soodustatult kahju hüvitamist, mis tal tekkis õigustatud KAA-ga seoses?
    • Kahju hüvitamise nõue
    • vahetult ähvardava olulise ohu
    • tõrjumise eesmärgil
    • ohule iseloomuliku riski realiseerumise tulemusel
    • ei pea hüvitama asjaajajale kolmas isik
    • Mis asjaolusid tuleb arvestada soodustatu poolt asjaajajale kahju hüvitamisel hüvitise
    • suuruse arvestamise juures VÕS § 1025 järgi
    • asjaajaja enda huvi KAA vastu
    • kannatanu
    • enda osa kahju tekkimises
    • Mis eelduste olemasolul võib soodustatu nõuda õigustatud KAA korral kahju hüvitamist
    • asjaajajalt
    • kui asjaajaja oli
    • hooletu
    • vahetult ähvardava
    • olulise ohu tõrjumise eesmärgil
    • tahtluse või raske hooletuse korral
    • mõistlik isik
    • Mida tähendab õigustamatu asjaajamise pahausksus ja mis nõuded võivad tekkida
    • soodustatul asjaajaja vastu, kes ajas tema asja õigustamatult ja pahauskselt
    • teab või peab teadma
    • ei selgita välja soodustatu tahet
    • kahju hüvitamist
    • kõrvaldama ka asjaajamise tagajärjed
    • andma teavet
    • Mis nõuded ja mis eeldustel võivad tekkida soodustatul asjaajaja vastu, kes ajas tema asja
    • õigustamatult ja heauskselt?
    • hüvitama kahju
    • tema hooletuse tõttu
    • Mis nõuded ja mis eeldustel võivad tekkida soodustatu vastu asjaajajal, kes ajas
    • soodustatu asja õigustamatult
    • heausksuse korral
    • andma välja saadu
    • Missugustel tingimutel aeguvad KAA-st tulenevad nõuded?
    • Ei kohaldata üldist 3 aastast tähtaega
    • TsÜS §149 järgi 10 aasta jooksul
    • nõude sissenõutavaks muutumist
    • AR või kahju hüvitamise sätteid
    • vastava nõude liigi aegumist
    • Alusetu rikastumise (AR) õigus
    • Millised on soorituskondiktsiooni eeldused?
    • Mida tähendab võlgniku rikastumine kui soorituskondiktsiooni (SK) eeldus?
    • Mida tähendab sooritus kui SK-i eeldus
    • Missugused on tüüpilisemad SK-i juhtumid
    • rikastumine
    • soorituse kaudu
    • puudumisega
    • Sooritus
    • Rikastumine
    • Tühiste ja tühistatud lepingute
    • Valele isikule tehtud sooritused
    • Kokkulepitust suuremas ulatuses tehtud sooritus
    • Mida tähendab soorituse õigusliku aluse puudumine kui SK-i eeldus (loetlege ka erinevad
    • juhtumite grupid)?
    • Kohustust ei ole olemas
    • Kohustust ei teki
    • Kohustus langeb ära
    • Missugustel juhtudel võimaldab SK tagasi nõuda asja omandiõigust ja valdust ning muuta
    • kinnistusraamatu kandeid
    • tühine/tühistatud kohustustehing, aga käsutus kehtib
    • edasi
    • tühistamist esitama hagi SK alusel
    • Mida tähendab SK-i kohaldamise võimatus mittetäieliku kohustuse täitmise korral?
    • Mida tähendab SK-i kohaldamise võimatus aegunud kohustuse täitmise korral
    • Mida tähendab SK-i kohaldamist välistav asjaolu – tühise tehingu alusel saadu
    • tagasinõudmise vastuolu tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga
    • tagasitäitmine sellises olukorras on selle sätte tõttu välistatud või ei
    • Millised on sooritussuhted olukorras, kus sooritus on tehtud kohustatud isiku (üleandja)
    • poolt soorituse saaja (võlausaldaja või selleks ekslikult peetava isiku) korralduse alusel
    • kolmandale isikule ning kuidas toimub sellisel juhul alusetust rikastumisest tulenev
    • tagasitäitmine
    • kattesuhe
    • valuutasuhe
    • Millised sooritussuhted on kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu täitmise korral, kuidas
    • toimub sellisel juhul alusetust rikastumisest tulenev tagasitäitmine ning mis juhtudel vastutab
    • üksnes kolmas isik?
    • nii lepingu poolelt kui lepinguga soodustatud isikult
    • teise poole vastu hüvitisnõue
    • soorituse reaalse tagasitäitmise nõue
    • võib saadu tagastamist nõude üksnes saajalt, kui teine lepingu pool ei
    • teadnud ega pidanudki teadma lepingu tühisusest või tühistatavusest
    • Kuidas toimub alusetust rikastumisest tulenev tagasitäitmine juhul, kui pärast nõude
    • loovutamist on võlgnik teinud soorituse uuele võlausaldajale ning selgub, et nõuet polnud
    • olemas
    • nii nõude loovutanud isiku
    • nõude saaja vastu
    • Missugune on õiguslik olukord siis, kui isik on soorituse tegemiseks andud vara üle isikule
    • kes esineb soorituse saaja esindajana, omamata esindusõigust
    • talle anti üle sooritusese
    • Missugune on õiguslik olukord siis, kui isik on täitnud kohustuse ekslikult enne selle
    • sissenõutavaks muutumist
    • Kelle vahel tuleks lugeda sooritus toimunuks juhul, kui sooritus tehti lepingu alusel, mis
    • on tühine ühe või teise poole esindajal volituse puudumise tõttu ning volituseta tegutsenud isik
    • oli ise lubanud soorituse saajale soorituse
    • Missugune on õiguslik olukord siis, kui üks isik teeb makse teise isiku eest viimase
    • kohustuse täitmiseks olukorras, kus teine isik ei ole võlgu
    • Missugune on õiguslik olukord siis, kui üks isik teeb makse teisele isikule, arvates, et ta on
    • selleks kohustatud samal ajal, kui kohustatud isikuks on kolmas isik
    • Missugused on SK-i seosed võlatunnistuse (abstraktse ja deklaratiivse) instituutiga
    • Mida tähendab soorituse saaja kohustus välja anda soorituse teel saadu (soorituse ese)
    • mida tähendab soorituse saaja kohustus välja anda üleantud eseme eest hüvitisena omandatu
    • ning kui suures ulatuses on hüvitisena omandatut õigus nõuda
    • saadu
    • saadust saadud kasu
    • Hea usu põhimõttest tulenevalt
    • anda välja
    • selle eest hüvitisena omandatu
    • kindlustushüvitisi ja kahjuhüvitisi
    • tuleb tagastada asja eest hüvitise alusel omandatu
    • Mida tähendab soorituse saaja kohustus loovutada nõue, mis soorituse saajal on kolmanda
    • isiku vastu ning kui suures ulatuses on nõude loovutamist õigus nõuda?
    • nii suur kui oleks hüvitis § 1032 lg 2 järgi ehk nii palju, kui on saadu väärtus
    • Mida tähendab soorituse saaja pahausksus, kuidas pahausksust hinnata piiratud
    • teovõimega isiku tehingu korral ning mis hetkest tuleks lugeda soorituse saajat pahauskseks
    • tehingu tühistamise korral
    • Pahauskne on ta hetkest, kui sai
    • teada asjaoludest, mis alusel tema või teine pool lepingu tühistas
    • Mis tagajärjed on sellel, kui soorituse saaja on sooritust saades pahauskne või muutub
    • pahauskseks hiljem?
    • Mis alustel ja missuguses ulatuses on soorituse tegijal nõue soorituse saaja vastu juhul, kui
    • viimasel ei ole võimalik soorituse eset tagastada
    • hüvitama saadu hariliku väärtuse
    • rahas) tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal
    • rikastumine langes
    • heauskne
    • lepingu kehtivuse korral oleks
    • vastutanud üleandja
    • Mida tähendab heauskse soorituse saaja kohustus välja anda üleantud esemest saadud
    • kasu (kasu mõiste)
    • oleks võinud korrapärase majanduse reegleid järgides saada
    • pahauskne
    • saadud kasu + rahalt
    • intressi + saamatajäänud tulu (§ 1035 lg 3)
    • Missugustel tingimustel (juhul, kui esinevad SK-i eeldused VÕS § 1028 järgi) peab
    • soorituse eseme tagastama isik, kes on teinud soorituse esemele kulutusi
    • kulutusi
    • talle hüvitatakse tema poolt kantud
    • kulutused
    • Millised on soorituste tagasitäitmise erisused tühiste vastastikuste lepingute puhul?
    • ei saa
    • tugineda rikastumise äralangemisele
    • ähvardanud või
    • vägivalda kasutatud
    • vastutaks üleandja ise
    • samaaegselt
    • Mis tähendab saldoteooria, mis juhtudel ja kuidas seda SK-i puhul kohaldatakse ning mis
    • on selle kohaldamise erisus, võrreldes tasaarvestusega
    • peab oma nõudest
    • maha arvama saadud soorituse väärtuse, mida ta ise tagastada ei saa
    • saldoteooria puhul peab kohus kohaldama ise sõltumata poolte
    • esitatud tahteavaldustest
    • Missugusel juhul vastutab alusetu soorituse saanud isik (juhul, kui esinevad SK-i eeldused
    • VÕS § 1028 järgi) soorituse eseme hävimise või kahjustamisega tekitatud kahju eest ning
    • mille poolest selline kahjuhüvitisnõue erineb saadu väärtuse hüvitamise nõudest
    • süül
    • Missugused on rikkumiskondiktsiooni (RK) eeldused ning missugused nõuded ja
    • missuguses ulatuses võivad sellisel juhul tekkida
    • rikub võlausaldaja mingit õigust
    • rikastub
    • hariliku väärtuse
    • saadud tulu välja andmist
    • Missugused on mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused, kes on
    • kohustatud isikuks (kelle vastu esitatakse hüvitisnõue) ning missugused nõuded ja missuguses
    • ulatuses võivad sellisel juhul tekkida
    • saadu hariliku väärtuse
    • tegemise aja
    • kokkulepitud tasu
    • Heauskne
    • rikkumise teel saadud tulu
    • C võib kiita heaks A käsutuse B-le ja selle heakskiidu tulemusena ta omandab selle
    • nõude A vastu
    • tugienda rikastumise osalisele ärlangemisele
    • Mida tähendab RK-i ja mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni puhul
    • põhimõte, et rikastumise ulatuse kindlaksmääramisel ei arvestata saadu omandamiseks
    • tehtud kulutusi?
    • Miks võib väita, et RK-i ja mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni
    • regulatsioonid täiendavad deliktiõigust?
    • ese omaniku valdusest välja
    • DÕ alusel ei ole
    • võimalik sellises olukorras asja väärtuse hüvitamise nõuet esitada
    • ei ole tal
    • süüd
    • saadud tulu
    • Missugused on regressikondiktsiooni eeldused ja missugused on selle konditsiooni seosed
    • KAA õigusega ja SK-ga
    • teise isiku kohustuse
    • teine isik rikastub
    • Missugusel lepinguvälisel õiguslikul alusel võib olla hüvitisnõue isikul, kes teeb kulutusi
    • teise isiku esemele soovimata teist isikut soodustada või talle sooritust teha
    • Missugusel lepinguvälisel õiguslikul alusel võib olla hüvitisnõue isikul, kes teeb alusetu
    • sooritusega teise isiku esemele kulutusi, soovides teist isikut soodustada?
    • Missugused on kulutuste kondiktsiooni (KuluK) eeldused ja missugused on selle
    • konditsiooni seosed asjaõiguse ning käsundita asjaajamise õigusega
    • vajalike kulutustega
    • ole tehtud sooritusesemele
    • ÕKAA sätete alusel
    • Missugused seaduses sätestatud asjaolud välistavad KuluK-i?
    • parenduste
    • äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik
    • teisele isikule kulutuste tegemise
    • kavatsusest õigeaegselt teatanud
    • vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu
    • seadusest või lepingust tulenevalt keelatud
    • Mis asjaolusid tuleb KuluK-i korral arvestada nõude suuruse kindlaksmääramisel?
    • eseme väärtuse tõusu
    • kasutama hakata
    • isiku kavatsused selle
    • eseme suhtes
    • maksimaalne piir, mida kulutuste tegija saab nõuda, ongi see tehtud kulutuste
    • summa
    • hüvitamise kohustus
    • lasub sellel isikul, kes oli omanik kulutuste tegemise hetkel
    • Mida tähendab SK-i eesõiguse põhimõte?
    • Missugused on mitteõigustatud isiku tasuta käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused
    • kes on kohustatud isikuks ja mida on võlausaldajal õigus kohustatud isikult nõuda?
    • tasuta
    • Missugused on õigustatud isiku tasuta käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused, kes on
    • kohustatud isikuks ja mida on võlausaldajal õigus kohustatud isikult nõuda?
    • ei saa maksma panna nõuet SK alusel
    • kehtib
    • tehtud tasuta
    • käsutuse saanud isiku vastu
    • käsutuse teinud isiku vastu
    • Mida tähendab kohustuse täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku kondiktsiooninõue
    • kohustuse vastuvõtmiseks õigustamata isiku vastu juhul, kui täitmine on õigustatud isiku
    • suhtes kehtiv?
    • Missugustel tingimustel aeguvad AR-st tulenevad nõuded?
    • sai teada
    • pidi teada
    • saama
    • õugustatud isik sai teada
    • rikkastumisest ning kohustatud isikust
    • pärast alusetu rikastumise toimumist

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    34
    doc
    Lepinguvälised võlasuhted
    126
    pdf
    Lepinguvälised võlasuhted
    58
    docx
    Lepinguvälised võlasuhted
    9
    docx
    Lepinguvälised võlasuhted
    34
    doc
    Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II
    82
    ppt
    Lepingulised suhted
    4
    docx
    Lepinguvälised võlasuhted skeem
    23
    docx
    Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !