Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused

juura, juura

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused (0)

Õigus - Õigus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas sellist käitumist omistada?
Millised on õiguslikud alused mille alusel juriidiline isik vastutada saab?
Mida ta tekitab juriidilise isiku võlausaldajatele?
Millised on delikti üldkoosseisu eeldused ja kes neid eelduseid peab tõendama?
Missugustel juhtudel võib kahju vajalikuks põhjuseks olla isiku psüühika mõjutamine?
Missugustel juhtudel on tegemist kahju ühise põhjustamisega?
Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline?
Mis kahju B-le tekkis?
Kuidas rakendatakse deliktiõiguses nn "olulise asjaolu" põhimõtet?
Mis on kahju adekvaatse põhjuse adekvaatsuse teooria põhiseisukohad?
Mis juhtudel katkestab kausaalsuse ahela looduslik faktor?
Kuidas lahendada kausaalsuse probleem nn "dilemma olukorras"?
Mis on nende teooriate tähtsus deliktilise vastutuse jaoks?
Kellel lasub üldise käibekohustuse rikkumise tõendamise koormus?
Mida tähendavad nn sünnieelsed deliktid?
Mida peab kannatanu tõendama ja põhjendama selle sätte kohaldamiseks?
Mis eelduste olemasolu korral saab kohaldada VÕS -i 1048?
Miks on sellist liiki delikti sätestamine oluline?
Mis on hädakaitse ja hädakaitse piirde ületamine?
Mis on hädaseisund ja mille poolest see erineb hädakaitseseisundist?
Mida tähendab deliktiõigusliku süü kahetasandilisus ja kaheetapilisus?
Mida tähendavad deliktiõigusliku süü presumptsioon ja nn res ipsa loquitur põhimõte?
Mida tähendab väline hooletus ja mis asjaolusid võetakse arvesse selle tuvastamisel?
Mis asjaolusid seejuures arvestatakse?
Mida tähendab deliktivõime ja missugustel juhtudel on tegemist deliktivõimetu isikuga?
Millistel juhtudel vastutab deliktivõimetu isik kahju õigusvastase põhjustamise eest?
Mis asjaolud välistavad mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse?
Missugused on toote puuduse liigid millega seoses võib tekkida tootja vastutus?
Missugused on tootjat vastutusest vabastavad asjaolud?
Mida esimene põhjustab õigusvastaselt?
Missuguse ulatusega hüvitisnõuded on asja hävimise või kaotsimineku korral?
Kellel mis liiki ning missuguse ulatusega hüvitisnõuded on asja kahjustamise korral?
Mille järgi arvestada hüvitise suurust?
Mis kahjuks võib olla?
Mis tulenevad kannatanu tegevusest?
Missuguse aja jooksul ja millest alates aeguvad deliktiõiguslikud hüvitisnõuded?

Lõik failist

II kontrolltöö küsimused
Deliktiõigus reguleerib vastutust õigusvastaselt ja lepinguväliselt tekitatud kahju eest. Kui vaadata VÕSi ülesehitust, saame eristada deliktilist üldvastutust (ka vastutus delikti üldkoosseisu alusel) (§§ 1043-1055). Teiseks reguleerib VÕS riskivastutust, mis on süüst sõltumatu vastutus (§§ 1056-1060). Kolmandaks on tootjavastutus ehk vastutus puudusega toote eest (§§ 1061-1065). Lisaks nimetatutele võib eraõigusest leida ka deliktilise vastutuse erikoosseise, mis on samuti deliktiõiguse alla kuuluvad normid (nt AÕS-ist tuleneb omavolilise valdaja vastutus asja kahjustamise eest). Kõikidel nendel juhtudel sõltumata vastutuse kvalifikatsioonist pannakse nõude ulatus paika VÕS üldosa 7. peatüki sätete järgi.

Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Sissenõutavaks muutub ta üldjuhul kohe pärast kahju tekitamist ja ainsa eeltingimusena võib nimetada selle, et peab olema võimalik arvestada kahjuhüvitist. Vastutav isik kohe viivitusse ei satu (§ 113 lg 2), viivist peab ta hakkama maksma alates ajast, millal kannatanu talle nõudest teatas või esitas hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
Kui A jalutab tänaval ja talle kukub B räästast jääpurikas pähe, siis nõue muutub kohe sissenõutavaks, kuid B ei ole veel viivitusse sattunud, sest ta peab olema teadlik nõudest.

Missugust õiguslikku tähtsust omab deliktiõiguse (DÕ) kohaldamise jaoks kahju tekitamise koht? Eelkõige kaks aspekti: esiteks omab koht tähendust kohtualluvuse jaoks, teiseks kohaldatava õiguse jaoks. Probleemid saavad tekkida juhul, kui tegu pannakse toime ühes kohas, aga kahju tekib alles teises kohas.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 91-94, kus asjakohane on eelkõige teo toimepanemise/sündmuse toimumise koht ja teatud juhtudel ka kahju tekkimise koht. Kohaldatava õiguse kohta – kui meil on küsimuseks, kas kohaldub ühe või teise EL liikmesriigi õigus, siis tuleb vaadata Roma 2 määrust aastast 2007. Esmajärjekorras on oluline see riik, kus kahju tekkis.

Miks on oluline eristada lepingu rikkumisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid DÕ alusel kahju hüvitamise nõuetest? Eristamine vajalik, et kahju hüvitamise nõue õigesti kvalifitseerida. Sisulised kriteeriumid, mida tuleks arvestada, kui on võimalik valida lepingujärgse vastutuse ja deliktiõiguse järgse vastutuse vahel: vastutuse rangus (lepinguõiguses üldiseks reegliks see, et kahju tekitaja vabaneb vastutusest vääramatu jõu esinemisel, deliktiõiguses on oluline kahju tekitaja süü), nõude ulatus (deliktilise vastutuse puhul on saamata jäänud tulu kui kahju nõudmine võimalik ainult piiritletud juhtudel, lepinguõiguse puhul sellist piirangut ei esine, arvestada ainult § 127 lg-t 2 ja 3, mittevaralise kahju puhul on asi vastupidi), aegumine (lepingulised kahjuhüvitamise nõuded hakkavad aeguma alates sissenõutavaks muutumisest, deliktilised nõuded aga hetkest, kui kannatanu saab teada kahjust ja kahju tekitaja isikust). Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes tuleb teha otsus, kas mõistlikum on esitada nõue lepinguõiguse või deliktiõiguse alusel.

Missugustel juhtudel tekib DÕ ja lepinguõiguse konkurents ning kuidas võlaõigusseaduses on see probleem lahendatud? Lepingu rikkumine kui selline ei kujuta iseenesest delikti, aga samas võib see tegu, millega lepingut rikutakse, olla ka delikt . Siis tekibki konkurentsi olukord lepinguõiguse ja deliktiõiguse vahel (§ 1044). Kui kannatanul on nõue lepinguõiguse alusel, tõrjub see välja üldreeglina tema deliktiõiguslikud nõuded. § 1044 lg 2 ls 2 – me peame hindama neid lepinguliste kohustuste eesmärke ja vaatama, millise kahju ärahoidmiseks see kohustus konkreetselt ette nähtud on. Üldjuhul see säte eliktiõiguse kohaldamisele uksi ei ava. Jutt on üksnes piiripealsetest olukordadest, kus selle sätte järgi võiks tagajärjeks olla eliktiõiguslik vastutus. Jutt võiks olla kaitsekohustusest, nt A palkab remondimehe B lae värvimiseks ja kui B töö käigus A korterist mõned asjad varastab, siis ilmselt ei saa öelda, et lepingulised kaitsekohustused ulatusid varastamise ärahoidmise kohustuseni. Siin võiks kohaldada deliktiõigust.
VÕS kommentaarides: A müüb B-le mootorsõiduki, millel on tehnilised rikked . Nende rikete tõttu sõidab B vastu puud. Kas lepingulise kohustuse eesmärgiks oli ära hoida keavigastus või mitte?
3-2-1-181-15,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #1

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #2

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #3

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #4

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #5

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #6

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #7

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #8

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #9

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #10

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #11

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #12

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #13

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #14

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #15

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #16

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #17

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #18

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #19

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #20

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #21

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #22

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #23

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

51 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

juura juura Õppematerjali autor

Deliktiõigus õigus Lepinguvälised võlasuhted

Sarnased õppematerjalid

doc

Lepinguvälised võlasuhted

Aine nimetus: Lepinguvälised võlasuhted (OIEO.04.118). Vastutav õppejõud: Janno Lahe Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teema 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 16. ja 17. november 2015.a. (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Muutub sissenõutavaks hetkest, mil on võimalik määratleda kahjuhüvitis ja selle suurus. Viivitusse satub hetkest, kui kannataja on kahju tekitajat teavitanud oma nõudest, esitanud hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Näide: A-le kukub pähe jääpurikas B maja katuselt. Sissenõutavaks muutb sündmusest alates, viivitusse satub B pärast seda, kui talle on nõue esitatud. 2. Missugust õiguslikku tähtsust omab deliktiõig

Lepinguvälised võlasuhted

doc

Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II

tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastutuse ulatuse sätted kehtivad nii lepingulise kui ka lepinguvälise vastutuse puhul. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks lepinguvälise kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub lepinguvälise kahju eest vastutav isik kahju hüvitamisega viivitusse? Lepinguvälise kahjuhüvitamise nõue muutub sissenõutavaks alates sellest hetkest, millal on võimalik arvestada kahjuhüvitist

Õigus

docx

Lepinguvälised võlasuhted 2

deliktiõiguslikust vastutusest? Üldvastutus tekib seaduses sätest juhtudel, st ei ole tegemist lepingu alusel tekk võlasuhtega. Nt asja kaasomanike omavaheline suhe. Kaasomanikel lepingut teineteisega pole, aga kui üks 3 teisele kahju tekitab, siis ei kohaldata DÕ, vaid kohustuse rikkumisest tulenevat üldregulatsiooni § 115. Samuti LEL-te võlasuhted. Erinevus on vastutuse ranguse küs. Esimesel juhul vabaneb vastutusest vääramatu jõu olemasolul, DÕ puhul süü puudumisel. 17. Millised on DÜK-u eeldused ja kes neid eelduseid peab tõendama? Missugustel juhtudel ei kujuta inimese keha või selle osa liikumine tegu DÜK-u elemendi tähenduses? Üldkoosseis tähendab DÕ-likku üldvastutust. Saab eristada veel riski- ja tootjavastutust. Need on erikoosseisud

Lepinguvälised võlasuhted

126

pdf

Lepinguvälised võlasuhted

Lepinguvälised võlasuhted Sisukord 1 Üldküsimused 3 2 Tasu avaliku lubamise õigus 5 2.1 Tasu avalik lubamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.2 Konkurss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Õigus

docx

Riigivastutus

Hüvitispõhiõiguse adressaat on riik, mitte kahju tekitajad – avaliku võimu kandjate vastutus enda tegevusega kaasnenud õigusrikkumiste, sh sellega põhjustatud kahju eest. Vahetu tuginemine §-le 25 on selle abstraktsuse tõttu problemaatiline. § 25 ei sätesta piisava selgusega, millal on tegu kahjuga, millal on kahju vastutava isiku poolt tekitatud (põhjuslik seos) ning milline (rahaline või naturaalne) ja kui suur peab olema hüvitis. Need küsimused peab vältimatult lahendama seadusandja. Kui muul alusel ei saa nõuda, siis § 25 kohaldub otse, mitte nagu teised põhiõigused. Kui eksisteerib kahju hüvitamist reguleeriv seadus, tuleb hüvitis välja mõista seaduse, mitte § 25 alusel. Ilma kahju hüvitamist välistavat või piiravat seadust PS-vastaseks tunnistamata ei ole nõuet vahetult § 25 alusel võimalik esitada. 3. Selgitage Euroopa inimõiguste konventsiooni mõju Eesti riigivastutusõigusele. Liis

Riigiõigus

doc

Lepinguvälised võlasuhted

kui 1000 eurot. Tühine võib olla leping üldistel tühisuse alustel: 1. heade kommete vastasusel 2. seaduse vastasus, Näide: täpsemalt lepinguväliste võlasuhete teatud sätted, § 1051 sätestab, et pooled ei saa kokkuleppeliselt välistada vastutust tahtlikult tekitatud kahju puhuks. Lisaks tootja vastutuse regulatsioonist §1067- kannatanu kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised. 2. Mis liiki lepingute esemeks võivad olla lepinguvälised võlasuhted? Tingimuslike lepingute esemeks võivad olla ka lepinguvälised võlasuhted. Näide: lepingus lepitakse kokku, millises ulatuses kahju hüvitatakse, kui kahju tekitatakse õigusvastaselt. Pärast lepinguvälise võlasuhte tekkimist on pooltel õigus sõlmida kompromissileping (VÕS 578) või nõudest loobumise leping (VÕS 207 lg 1). Võimalik on  tunnistada lepinguväliseselt võlasuhtest tekkinud võlga võlatunnistusega (VÕS 30),

Lepinguvälised võlasuhted

docx

Lepinguvälised võlasuhted skeem

Laiendatud skeem Delikti üldkoosseisu (VÕS §-d 1043-1055) elemendid: 1. Objektiivne teokoosseis: 1.1 Tegu 1.2 Kahju 1.3 Põhjuslik seos (vt VÕS §-d 127 lg 4 ja 138): § 127. Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus (1) Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. (4) Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). § 138. Ühine vastutus kahju eest (1) Kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. (2) Kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib igalt is

Õigus

docx

Lepinguvälised võlasuhted

Lepinguvälised võlasuhted Puudutud seminarid tuleb järele vastata – puudutud seminaris käsitletud kaasuste kirjalik lahendus. 6. ja 10. seminaris kontrolltööd. Tuleb vastata viiele teooriaküsimusele ja tuua iga küsimuse juurde näide. Eksamil komplekskaasus, kuhu on komplekteeritud mitmeid erinevaid probleeme. VÕS kommenteeritud väljaanne (komm 1 ja komm 3). T. Tampuu, Lepinguvälised võlasuhted. ÕISis olevad kordamisküsimused kontrolltöödeks. Lepinguvälised võlasuhted: - Tasu avaliku lubamise õigus - Asja ettenäitamise nõudmise õigus - Käsundita asjaajamise õigus - Alusetu rikastumise õigus - Deliktiõigus 1-4 on esimeses kontrolltöös, viimane, deliktiõigus on teises kontrolltöös. Lepinguvälised on sellised võlasuhted, mis tekivad muul viisil, kui lepingu sõlmimisest. I kontrolltöö küsimused Üldküsimused: 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja

Õigus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused (0)

Esitatud küsimused

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

Lepinguvälised võlasuhted

Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II

Lepinguvälised võlasuhted 2

Lepinguvälised võlasuhted

Riigivastutus

Lepinguvälised võlasuhted

Lepinguvälised võlasuhted skeem

Lepinguvälised võlasuhted

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti