Lepingulised suhted väikeettevõtluses
Õiguse allikad
• Lepingulisi suhteid reguleerivad muuhulgas :
• Tsiviilseadustiku üldosa seadus (RT I 2002, 35,
216)
Seadus sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted
• Võlaõigusseadus (RT I 2001, 41, 487)
Seaduse eesmärgiks on reguleerida lepingulis suhteid isikute
vahel
• Tarbijakaitseseadus (RT I 2004, 13, 86)
Seaduse eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja
selle kaitse.
Võlaõigusseaduse ülesehitus
• Võlaõigusseadust (VÕS), saab jagada kaheks:
• Üldosaks (sisaldab üldisi norme, mis on kohaldatavad kõikide
lepingute suhtes);
• Eriosaks (sisaldab erinorme ehk konkreetseid õigusi ja
kohustusi, mida pooled peavad täitma);
• VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks:
• Lepingud ;
• Lepinguvälised võlasuhted.
Võlasuhte olemus
• Võlaõigus , mida reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), on
võlasuhteid käsitlev õigus.
• Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku
(kohustatud isik ehk võlgnik ) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk
võlausaldaja ) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning
võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
• Tulenevalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida nii lepingust kui ka
lepinguvälisest kohustusest
Võlasuhte olemus
• Lepingulistesse suhetesse astutakse konkreetsete
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 41 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A A
Õppematerjali autor
kohustuse alus ja kehtivuse eeldus on teise lepingupoole kehtiv kohustus. (nt üüritud eluruumide üleandmise kohustus ja üüritasu maksmise kohustus). (nt müügileping, rendileping, töövõtuleping) § 3. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. On olemas lepingulised võlasuhted, lepingu sarnased võlasuhted ja lepingu välised võlasuhted. Lepingu sarnane võlasuhe-õigussuhe, mille puhul isikute vahel leping puudub, aga võlasuhtel on lepingu iseloom. Nende puhul lähtutakse lepingu kohta käivatest sätetest. Juhatuse liikme leping on oma iseloomult käsundusleping. Tüdruk nägi sõiduteel lamavat kassipoega ja tormas teda päästma ning jäi veoki alla ning sattus mitmeks kuuks haiglasse:
Lepingulise võlasuhte sisu tuletatakse eelkõige poolte kokkuleppest, seadusest tuleneva võlasuhte puhul aga seadusest. Seadus lubab lepingulise võlasuhte sisu laiendada, kui see on vajalik lepingu eesmärgi saavutamise tagamiseks. Tuginedes VÕS § 23 lõikele 1 võib lünkade korral lepingulises kokkuleppes tuletada poolte kohustusi lepingu olemusest, eesmärgist, lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast jne. Kõige enam võlasuhteid on lepingulised, teiseks on kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest (keegi käitub nii et keegi teine saab sellest kasu ja sellist kohustust tegelikult ei ole. Tekib küsimus, et see kes sai sellest kasu peab teisele kompenseerima. Läbi väikese küla läheb tee, mis kuulub ühele inimesele, kes puhastab lumest jne. Tekib vaidlust, et tee omanik tahab saada hüvitst, et ta on seda teed puhastanud
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigu
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigu
09.02 Irene Kull Peeter Viirsalu: [email protected] Võlaõigus: tegeleb õigussuhete dünaamikaga, turusuhete korraldamise vahend, olulisemaks osaks on lepinguõigus, keskne põhimõte- privaatautonoomia. VÕS §150 Kaaskäendajad Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. - imperatiivne (pole lubatud teistmoodi kokku leppida, lähtudes eesmärgist) Tsiviilseadustiku ülesehitus: TSÜS- 01.07.2002 VÕS- 01.07.2002 AÕS- 01.12.1993 PerekS- 01.07.2010 PärimisS- 01.01.2009 Võlaõigus on eraõiguse osa, mis reguleerib võrdsete õigussubjektidevahelisi võlasuhteid (tekkimist, muutumist, lõppemist) Võlg=Kohustus VÕS koht õigussüsteemis: laieneb kõikidele võlasuhetele, va osas, mis on erinormidega reguleeritud. Relatiivne õigusvaldkond, st normidega reguleeritakse suhteid isikute vahel. Võlgnik- isik, kellel on kohustus võlg tasud
Kas Eestis kehtib lepinguvabaduse põhimõte? Millisest allikast see tuleneb? Millega on lepinguvabadus piiratud? 2.2. Lepinguvabadus (privaatautonoomia) Lepinguvabadus ja selle aluseks olev privaatautonoomia põhimõte on kogu võlaõigust läbiv põhimõte. Lepingute sõlmimise vabaduse põhimõte on kirjas ka Põhiseaduses, mille § 19 sätestab eneseteostuse vabaduse. Lepinguvabaduse olemuseks on ühelt poolt vabadus auto noomselt otsustada, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ja millistel tingimustel ennast õiguslikult siduda, teiselt poolt piirangus, mis tulenevad teiste isikute privaatautonoomia realiseeri misest või piirangud, mis on vajalikud avalikes huvides. Lepinguvaba duse põhimõte tähendab, et lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, milliseid ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Lepinguvabadus seisneb lepingu sõlmimise vabaduses, sisu ja vormi vabaduses
normatiivsus, ei saa neid samastada täitmise tagamise aspektist ● vabandamine on moraalne kohustus, mille täitmist tagab üldjuhul tava või avalik arvamus, õigusliku kohustuse täitmine on aga tagatud riigi sunnijõuga Kahjuhüvitamise piiramine ● kahjustatud isiku osa kahju tekkimises (§ 139) ● piiramine § 140 kohaselt ● summalised piirangud seaduses (§-d 795; 814; 834; 913 jms) ● lepingulised piirangud Kahju tekitamine mitme isiku poolt ● § 137 lg 1: kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt ● ○ § 65 lg 1: kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku
Võlaõiguse üldosa 07.09.20 Lepingulised suhted ● Lepingulisi suhteid reguleerivad mh ○ TsÜS, seadus sätsetab tsiviilõiguse üldpõhimõtted ○ VÕS, seaduse eesmärgiks on reguleerida lepingulisi suhteid isikute vahel ○ Tarbijakaitseseadus, seaduse eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse ● Au ja väärikuse riive, sellest tulenev kahju - lepinguvälised suhted, nõude alus VÕSist 1046- 1047 (ebaõige faktiväide) ● VÕS on VÕ keskne õigusakt ning puudutab KÕIKI lepinguid ● VÕS jaguneb üld- ja eriosaks ○ Üldosa sisaldab üldisi norme ○ Eriosa sisaldab erinorme ehk konkreetseid õigusi ja kohustusi, mida pooled peabad täitma, seal on puudutatud praktikas enamlevinunumate lepingute vorme konkreetsemalt nt käsunduslepingu 619-634 regulatsioonid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid