Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Lepingud peale Esimest maailmasõda - kokkuvõte (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Lepingud peale Esimest maailmasõda - kokkuvõte #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor URMAS ANDERSEN Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
txt

I maailmasõda Kokkuvõte

Esimene Maailmasda Esimene maailmasda (algselt Maailmasda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. heski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sdureid Sja lppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi lestusu jrel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasjas. Euroopa riikide piirid muutusid sjategevuse tagajrjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dnastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid vimu sja jooksul vi vahetult prast seda. Esimene maailmasda sai tuntuks kaevikusjana, seda eelkige Lnerindel. le 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisi

Ajalugu
thumbnail
3
docx

TEINE MAAILMASÕDA - lühikokkuvõte

BRIAND-KELLOGI PAKT(Pariisi pakt,1928)): patsifimiajastu kõrghetk. Briand: on saabunud uus, leppimise ja üksmeele ajastu. 27.08.1928 rahvusvah leping, mõistis hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. 15riiki: USA, SB, It, Jaap, Sks, Austraalia, Belgia, Kanada, Tsehhosl, Pr, India, IiriVabariik, Uus-Meremaa, Poola, Lõ-Aafrika. Kokku kinnitasid seda 62 riiki, ka NSVL. Tulenevalt sanktsioonide(heakskiidu) puudumisest ei olnud pakt efektiivne ega leidnud laialdast toetust; ei andnud rahvusvah areenil ühtegi märkimisväärset panust (va 1929 Hiina ja NSVL vaheline arusaamatus Mandzuuria küsimuses); pakt mõttetu, sest 1931 Jaapan tungis Mandzuuriasse, Itaalia Etioopiasse 1935, Sks okupeeris Austria 1938. KOMMUNISTLIK INTERNATSIONAAL(KOMINTERN)-1919-1943 NSVL juhitud kommunistlike parteide ja nende mõju all olnud vasakparteide rahvusvah org.Asutati Moskvas. Sellega liitunud eri maade kommunistlikke parteisid(sh NSVL võimuparteid ÜK(b)Pd) käsitleti Kominterni sektsi

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Teine maailmasõda, põhjalik kokkuvõte

TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 ­ 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a. märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale ( loovutada Danzig + kaotada Poola koridor) 2)1939.a. aprillis denonsseerib (tühistab, ütleb lahti) ühepoolselt Saksamaa ­ Poola mittekalla- letungilepingu 3) 23.aug.

Ajalugu
thumbnail
33
docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia ­ Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides. · 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias. See leping viis suurriikide blokkide moodustamis

Ajalugu
thumbnail
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse- Preisi sõjas 1870 ­ 71, tagasi saada Elsass-Lotringi. Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II

Ajalugu
thumbnail
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad konsolideeruma (keskajal oli põ

Ajalugu
thumbnail
89
doc

Ajalugu

10 miljonit inimest suri rindel. 10 miljonit tagalas. 20 miljonit sai haavata. Sõjakahjud kokku üle 360 miljardi dollari. Inimesed olid moraalselt laostunud ­ "kadunud põlvkond." 2.11 TAGAJÄRJED Mitmel maal toimus revolutsioon - Venemaa, Saksamaa jne. Mitmes riigis kukutati monarhid - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa. Suured impeeriumid hakkasid lagunema - Austria-Ungari, Venemaa. H.S. Maxim - leiutas raskekuuliüilduja, mida kasutati esmakordsels Inglise-Buuri sõjas. 2.12 1919-1920 PARIISI RAHUKONVERENTS. Osa võtsid kõik Anatante'i riigid. Kaotajad kutsuti Pariisi ainult lepingutele alla kirjutama. Vaatlejatena osalesid ka Eesti Vabariigi esindajad - Jaan Poska ja Jaan Tõnisson. Konverentsil arutati interventsiooni Venemaa vastu ja natuke ka Balti küsimust. Enamlasi taheti Venemaa kukutada, sest nemad olid kukutanud kodanluse. Tekkis vastuolu Venemaa ja kapitalistlike riikide vahel. Lääneriigid tahtsid kaitsta maailma demokraatiat - intervetsiooniga oleks Venemaal taastatud

Ajalugu
thumbnail
27
doc

Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses)

Anschlussi- plaanide järele andma. 1938a 12.märtsil algas Saksa vägede sissetung Austriasse, millele järgnes võimu üleandmine natsionaalsotsialistidele ja aprillis rahvahääletus Saksamaaga ühinemise ,,seadustamiseks". Ühinemist toetas 99% hääletanuist. Hääletamine ei olnud paljudel juhtudel vabatahtlik, sest valitses hirm juba enne okupatsioonivähede saabumist Austrias tegutsema hakanud Gestapo repressioonide ees. Müncheni konverents. Tsehhoslovakkia piirid oli määranud Pariisi rahukonverents kuid nii, et riiki jäi kolm miljonit sakslast, kes elasid peamiselt Sudeedi mäestiku piirkonnas. Pärast Hitleri võimuletulekut asutati Sudeedisaksa Partei, mis joondus NSDAP järgi. Kohe pärast Austria liitmist Saksamaaga teatati, et ei lepi oma olukorraga, mis tekkis peale 1. Maailmasõda. Nende nõudmised tähendasid Tsehhoslovakkia suveräänsuse likvideerimist. Algas nn Tsehhoslovakkia kriis, mis kestis 1938. a suve. Saksamaa ähvardas Ts.-t kallaletungiga, kuid Ts

Ajalugu



Lisainfo

Konspekt, kus on lühidalt kokku võetud kõigi Versailles\' konverentsi raames ja selle väliselt toimunud rahuläbirääkimisi puudutav info.Tõlgitud saksakeelsest entsüklopeediast.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun