Lepingud (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Leping

Millised seadused lepingute kohta käivad? Millised seadused lepingute kohta käivad? Tsiviilõiguslik leping võib oma olemuselt olla kas võla-, asja-, perekonna- või pärimisõiguslik. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadus (TSÜS, jõustus 1. juuli 2002) sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted, sealhulgas tehingute regulatsiooni. Leping on mitmepoolne tehing. Lisaks tehingutele sätestab TSÜS isikute mõiste (füüsilised ning juriidilised isikud), esindusõiguse, tähtajad ning aegumise. Lepinguna kitsas tähenduses mõistetakse ainult võlaõiguslikku lepingut, mis kujutab endast tsiviilõigusliku võlasuhte tekkimise alust. Võlaõiguses kasutatav lepingu mõiste on aluseks ka üldisele lepinguteooriale. Nii laienevad võlaõigusliku lepingu üldised põhimõtted ja printsiibid, sealhulgas ka lepingu sõlmimise põhimõtted, reeglina kõigile lepinguliikidele. Seega sätestab lepinguliste suhete olemuse Võlaõigusseadus (VÕS, jõustus 1. juuli 2002). Võlaõigusseadus regulee

Õigusteadus

16

doc

Juridica 2010

Juridica 2010/7 Tehingu vorminõuded ja nende järgimata jätmise tagajärjed Karin Sein lk. 508-516 1. Sissejuhatus Alates 2002. aasta 1. juulist kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse *1 (TsÜS) 4. peatükk reguleerib tehingu vormiga seonduvaid küsimusi. Tehingu vormi sätete peamiseks eeskujuks olid Saksamaa tsiviilseadustiku *2 (BGB) vastavad sätted, kuid paljuski tugineti ka 1994. aastal jõustunud ja kuni 2002. aastani kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse *3 (1994. aasta TsÜS) normidele. Käesolevas artiklis antakse esmalt ülevaade peamistest tehingu vorminõuete uuendustest võrreldes varem kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadusega, käsitletakse vorminõuete ulatust ja funktsioone ning seejärel analüüsitakse vorminõude järgimata jätmise tagajärgi Riigikohtu asjakohaste lahendite põhjal. 2. Peamised muudatused tehingu vorminõuete regulatsioonis 1994. aasta TsÜS-ga võrreldes Peamisteks muudatusteks tehingu vorminõuete puhul tuleb pi

Õigus

41

ppt

Lepingud

Notariaalselt tuleb teiste hulgas tõestada näiteks äriühingu asutamisleping või asutamisotsus, osaühingu osa võõrandamise leping ning kinnistute võõrandamise tehingud ja kinnistule asjaõiguste seadmise tehingud. • Kirjaliku lepingu peavad lepingupooled allkirjastama. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud ka e vorm, kui see on digitaalselt allkirjastatud. • Suulist lepingut on raske tõendada. Kui on vähegi võimalik, tuleks lepingud sõlmida kirjalikult.  Leping peab sisaldama alljärgnevaid andmeid ehk elemente: • aeg ja koht, kus leping sõlmiti • lepingupoolte nimed • lepingu objekt (nt ostetav asi, laenatav summa) • materiaalne väärtus (nt hind, palga suurus) ning arvelduskontode numbrid • poolte kohustused (nt kvaliteedi tagamine ja vastuvõtmine, tasumine) • tähtaeg (kohustuste täitmiseks, lepingu kestuseks) • sanktsioonid kohustuse rikkumise korral

Majandus

82

ppt

Lepingulised suhted

• Tarbija on eelduslikult võlasuhte nõrgemaks pooleks, seetõttu on tarbija huve ka seadusandja poolt kaitstud (nt VÕS § 56 kohaselt on tarbjal õigus lepingust taganeda 14 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist. Lepingute sõlmimine • VÕS § 1 lg 6 kohaselt on ettevõtja isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. • Lepinguid saab sõlmida isiklikult ja esindaja kaudu, va lepingud, mida tuleb sõlmida isiklikult. Lepingute sõlmimine • Tulenevalt VÕS § 9 lg 1 loetakse leping sõlmituks, kui pakkumus on saanud nõustumuse. • Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. • Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

Võlaõiguse üldosa

22

docx

Lepingute liigid

.....................................................13 2.4.2. Ülalpidamisleping........................................................................................................13 2.5. Kompromissileping.............................................................................................................13 2.6. Seltsinguleping....................................................................................................................13 2.7. Teenuste osutamise lepingud..............................................................................................14 2  2.7.1. Käsundusleping............................................................................................................14 2.7.2. Töövõtuleping..............................................................................................................14 2.7.3. Maaklerileping..................

Õigus alused

12

pptx

Üürileping ja rendileping

Üürileping ja Gunnar Lepp Jaanika rendileping Rumjantseva Üürileping rendileping v Üürileping ja rendileping EI OLE sama asi v Võlaõigusseaduse (VÕS) järgi on mõlemad küll kasutuslepingud ja neil on palju sarnasusi, aga need on siiski kaks erinevat lepinguliiki. Üürilepingu mõiste (VÕS § 271) v Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepingu mõiste (VÕS § 339) v Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja.  Lepingute eristamine v Vale on arusaam, et üürileping on eluruumi puhul ja rendileping äriruumi puhul. v VÕS ei erista üüri- ja rendilep

Tööõigus

5

doc

Viini konventsioon

Dokument: ÜRO (Viini) konventsioon kaupade rahvusvahelise müügi lepingute kohta 1. Milline dokument on ja millega tegeleb Viini Konventsioon? ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (üldkasutatav lühend CISG) on rahvusvaheline leping, mis pakub ühtlustatud müügireegleid ning on siduv riikidele, mis moodustavad kaks kolmandikku kogu maailmakaubandusest. Leping allkirjastati Viinis 11. aprillil 1980. aastal ning seetõttu viidatakse sellele mõnikord kui Viini konventsioonile, kuid on oluline seda mitte segi ajada muude Viinis alla kirjutatud lepingutega. Leping jõustus 1. jaanuaril 1988 peale 10 riigi poolt ratifitseerimist. Konventsiooni depositaariks on ÜRO peasekretär [http://et.wikipedia.org/wiki/ %C3%9CRO_konventsioon_kaupade_rahvusvahelise_ostu-m%C3%BC %C3%BCgi_lepingute_kohta]. Kõige laiemas mõttes on rahvusvaheline leping rahvusvahelise õiguse subjektide vahel sõlmitud kokkulepe. Rahvusvaheliste lepingute

Rahvusvaheline majandus

16

docx

Tsiviilõigus

1 TSIVIILÕIGUS Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektist (üksikisik, organisatsioon, riik), samuti mõningaid isiklikke mittevaralisi isiklikke suhteid (autorsus jm). Tsiviilõigus määrab tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Tsiviilõiguse üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisikute vabadused majandusliku tegevuse valdkonnas) määrab EV põhiseadus. Reguleerimismeetodina kasutatakse tsiviilõiguses autonoomia meetodit. Tsiviilõigus reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi suhteid. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, so normid, mis annavad suhte pooltele võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises. Muu hulgas ka sellises käitumises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. (VÕS § 293).

Ühinguõigus

Meedia

Kommentaarid (0)