Lepinguõiguse kontrollküsimused (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Õigus - Lepinguõigus

1 Hindamata

Lõik failist

Lepinguõiguse kontrollküsimused

Lepinguliste suhete üldiseloomustus - Leping kujuneb vähemalt kahe osapoole vahel, kus lepingu sõlmimine on vabatahtlik ning millega on nad kohustatud tegema midagi või tegemata jätma. Kui lepingut rikutakse ja seda ei täideta, siis on võimalus leping üles öelda või teine osapool kohtusse kaevata. Lepingulistel suhetel on õiguskaitse iseloom.

Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte -

1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud

2) Hea usu põhimõte - Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed, usaldust ja oma õigusi ei tohi kuritarvitada. Hea usu põhimõtet ei saa pooled omavahelise kokkuleppega välistada

Mõistlikkuse põhimõte

Tühine tehing - Vorminõude rikkumise õiguslikud tagajärjed. Reeglina on tehing tühine kui seaduses ei tulene teisiti. Sõltub sellest, kas vorminõude eesmärk oli kindlasti mingi õigussuhte kaitsmine või pelgalt muude asjaoludega. Kinnisasja omandamisel kui puudub notariaalne tõestus, on tehing alati tühine. NT tööleping , vaatamata vorminõude rikkumisele, loetakse teda täidetuks. Ettenähtud vormi rikkumine ei too alati kaasa lepingu kehtetust. Kui sõlmite kirjaliku lepingu, peate näitama, et lepinguga seotud kokkulepped peavad
Tühise tehingu puhul on tegemist sellega, et tehing on küll tehtud, s.t asjakohased tahteavaldused on väljendatud, kuid tehing on siiski sellise puudusega, mis tingib tehingu kehtetuse selle tegemisest alates. Tehing võib olla tühine mitme puuduse tõttu, kusjuures tegemist on nii kaalukate põhjustega, mille olemasolul seadus ei võimalda nende õiguslike tagajärgede saabumist, mida tehinguga sooviti. Tehingu tühisust põhjustavad asjaolud ehk tühisuse alused võib liigitada kolme põhigruppi: isikutega seotud alused (teovõime, otsusevõime, esindusõigus), vormiga seotud alused ja sisuga seotud alused. Käesolevas artiklis käsitletakse eelkõige tehingu tühisuse neid aluseid, mis on seotud tehingu sisuga, isikutest ja vormiveast tulenevaid aluseid siin ei analüüsita. Tehingu sisust tulenevad puudused, mis tingivad tehingu tühisuse, on tehingu tühisuse alusena sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § des 86–89. Nendeks on vastuolu heade kommete või avaliku korraga, vastuolu seadusest tuleneva keeluga, näilisus ning käsutuskeelu rikkumine. Artiklis käsitletakse neid põhjalikumalt, v.a käsutuskeelu rikkumine, mis jääb artikli uurimisobjektist kõrvale.

Tehingu tühistamise mõiste - Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu .

Tsiviilõiguste teostamise viisid -Hea usu põhimõte - õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus; õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt , et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Heausksuse eeldus – kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hädakaitse – hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. Hädaseisund – isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur; kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu; kui see on asjaolude kohaselt mõistlik, võib hädaseisundis tekitatud kahju hüvitamist nõuda isikult, kelle huvides kahju tekitati

Lepingu mõiste - Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled ) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi (nt kui müüa maja, siis on kindlasti vaja minna notari juurde) (eelleping – tulevikus sõlmitakse mingi leoing, mille põhitingimused on paika juba pnadud ning need ei muutu) (1) Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates.

Lepingu sõlmimine - Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest.
Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti.
Enampakkumisel loetakse leping sõlmituks parimale pakkumisele nõustumuse andmisega. Eeldatakse, et enampakkumise läbiviija on volitatud andma nõustumuse parimale pakkumisele. Pakkuja on oma pakkumisega seotud parema pakkumise tegemiseni. Pakkuja ei ole parema pakkumise puudumisel oma pakkumisega seotud, kui sellele ei anta nõustumust mõistliku aja jooksul pärast pakkumise tegemist. Kui pakkumisele ei järgne paremat pakkumist, tuleb anda nõustumus viimasele pakkumisele. Kui ühel ajal on teinud võrdse pakkumise mitu isikut ja sellele ei järgne paremat pakkumist, on enampakkumise läbiviijal õigus valida parima pakkumise teinud isik võrdse pakkumise teinud enampakkumisel osalejate hulgast. Kui enampakkumise tingimustes on enampakkumise läbiviijale jäetud parima pakkumise otsustamise õigus, toimub parimale pakkumisele nõustumuse andmine enampakkumise läbiviija otsuse avaldamisega enampakkumise tingimustes ettenähtud aja jooksul, selle puudumisel aga mõistliku aja jooksul. Kuni selle ajani on pakkumise teinud isikud oma pakkumistega seotud.

Lepingute liigitamine - Lepinguid saab liigitada erinevalt:

Õigusharude alusel - Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud .

Objekti alusel - Ettevõtlusega seotud lepingud , finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.

Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel - Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)

Kestvuse alusel - Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).

Subjektide rolli alusel - Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud

Tegevusvabaduse alusel
Võõrandamislepingud, kasutamislepingud, kindlustuslepingud, toetamislepingud , kompromisslepingud, haldus- ja tsiviilõigus lepingud, lisaks veel töölepingud, pärimislepingud jne. Lepinguid on vaja liigitada, selleks et kindlaks määrata erinevatest lepingutest tulenevaid nõudeid.

Lepingueelsed läbirääkimised - Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad 1üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks aasjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada.

Ofert e pakkumus Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. Ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega Pakkumus lõpeb, kui sellele ei ole õigeaegselt nõustumust antud või kui pakkumuse esitaja on kätte saanud pakkumuse tagasilükkamise teate. Pakkumus ei lõpe, kui pakkumuse esitaja pärast pakkumuse esitamist , kuid enne nõustumuse kättesaamist, muutub piiratult teovõimeliseks või sureb või kui kuulutatakse välja tema pankrot või tema vara määratakse sundvalitsemisele, välja arvatud juhul, kui võib eeldada pakkumuse esitaja tahet pakkumuse lõppemiseks sellisel juhul.
Aktsept e nõustumine nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest . Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks.

Lepingu sõlmimine esindaja poolt - Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel ehk siis tema eest tehingu vormistada .
Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus).

Tüüptingimustel lepingu sõlmimine - Tüüptingimused aitavad luua ühtseid ja detailseid regulatsioone eelkõige selliste lepingute jaoks, mille kohta seaduse reagulatsioon kas puudub või on väga üldine. Selleks, et ära hoida hilisemaid ebameeldivusi, selleks tuleks kindlalt seada paika reeglid või kohustused.
(1)Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.
(2)Eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud.
(3)Tüüptingimus võib sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa. Tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud.
(4)Tüüptingimustega lepingute sõlmimisele kohaldatakse lepingute sõlmimise üldsätteid, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

Koduukselepingud ja lepingu sõlmimine sidevahendite abil - Oma iseloomult puudutavad vallasasjade müüki. Enamjaolt müügilepingut. Need on sellised lepingud, kus ettevõtja teeb tarbijale pakkumise vallasasja omandamiseks ja see pakkumine tehakse erandlikes kohtades. Selleks võib-olla tarbija eluruum või töökoht, samuti tänav või ühissõiduk. Põhimõte on see, et taolised pakkumused on üllatavad, tarbija ei ole valmis otsustama, kas ta ostab seda eset või mitte.
Tarbija õigusi on peetud vajalikuks kaitsta ka lepingute sõlmimisel sidevahendite abil. Sidevahendite abil lepingute sõlmimisel vajab tarbija kaitset eelkõige põhjusel, et müüja ja ostja vahel puudub otsekontakt. Samuti ei ole tarbijal võimalik kaupu vahetult vaadelda, hinnata ja proovida, mistõttu võib reklaam olla eksitav. Raha maksmine toimub sageli sularahata arvelduse korras ja tegelikult maksmisele kuuluvate summade kindlakstegemine võib olla raske (transport, telefoni kasutamise kulud, muud varjatud kulud, mida ostja peab kandma). Probleemiks võib osutuda ka pakkuja anonüümsus ning tarbija võib vajada kaitset tungimise eest eraellu.

Lepinguliste kohustuste allikad - . Lepinguliste kohustuste allikad
1.1.1. Otsesed .
Lepingu poolte kohustused võivad olla lepingus väljendatud kui
1) otsesed kohustused
2) kaudsed kohustused
Otseselt lepingutingimuste fikseerimine tähendab nende sõnastamist kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Otsesed kohustused võivad olla ka sätestatud seaduses. Otsesed kohustused võivad olla põhikohustused, mis määravad ära ka võlasuhte olemuse. Põhikohustuste kõrval võivad lepingus olla kokku lepitud ka kõrvalkohustustes, mille ülesanne on kas põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Need on kohustused, mis on suunatud soorituse tagajärje saavutamisele ja täiendavad põhikohustusi.
1.1.2. Kaudsed kohustused
Kaudseteks on kohustused, mis tulenevad vastavalt VÕS § 23 lg 1
1)

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gretzuke16 Õppematerjali autor

lepinguõigus ttü eksam kordamine Tühine tehing Tehingu tühistamise mõiste Hädakaitse Hädaseisund

Sarnased õppematerjalid

docx

Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused

1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe. Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga. See tähendab, et sõlmitakse faktiliselt kaks lepingut, kaks k

Lepinguõigus

pdf

Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused

VÕS üldosa kordamisküsimused 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Võlaõiguse mõiste tsiviilõiguslik suhe, iseloomulik tunnus (selles osalevate subjektide võrdsus, aga ei pruugi alati nii olla), võlasuhe on seotud väärtuste vahetamisega ühe hüve vastu antakse teine hüve. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendest tekkivate kohustuste liigid. Lepingulised ja lepinguvälised võlasuhted. Mittetäielikud

Lepinguõigus

docx

Võlaõigus eksamiks kordamine

1. Võlasuhte mõiste ja tekkimise alused Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: lepingust; kahju õigusvastasest tekitamisest; alusetust rikastumisest; käsundita asjaajamisest; tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. 2. Dispositiivsus, hea usu põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte Seaduse dispositiivsus tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Hea usu põhimõ

Võlaõiguse üldosa

pdf

Juhtimine ja õigus III õppevahend

Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis viited allikat

Juhtimine

docx

Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega.

Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte Seaduse dispositiivsus Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi

Lepinguõigus

docx

Lepinguõiguse Võlaõigus Seadustiku üldosa kordamisküsimused

VÕS üldosa kordamisküsimused 4-6 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Era- ehk tsiviilõigus jaguneb asjaõiguseks, võlaõiguseks, pärimisõiguseks ja perekonnaõiguseks. Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisobjektiks on võlasuhted. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse täitmise eest tuleb võlgnikul vastutada. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendest tekk

Lepinguõigus

142

doc

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

3. alusetust rikastumisest; 4. käsundita asjaajamisest; 5. tasu avalikust lubamisest; 6. muust seadusest tulenevast alusest. Võlasuhete peamiseks tekkimise aluseks on ennekõike leping, samas võib võlasuhe tekkida inimeste vahel ka muudel alustel, kui lepingust. Võlaõiguses kehtivad põhimõtted Lepinguõigus, nii nagu iga õigusvaldkond, tugineb teatud üldistele põhimõtetele, mida tuleb teada ja arvestada nii seaduste tõlgendamisel kui ka rakendamisel. Olulisemad lepinguõiguse üldprintsiibid on sätestatud VÕS-s ja TsÜS-s. Võlaõiguses kehtivad peamised põhimõtted on järgmised: 1. Lepinguvabaduse põhimõte; 2. Dispositiivsuse põhimõte; 3. Hea usu põhimõte; 4. Mõistlikkuse põhimõte; 5. Abstraktsiooniprintsiip; 6. Lepingu siduvuse põhimõte. Lepinguvabaduse põhimõte Vastavalt VÕS § 1 lg-le 1 võivad pooled sõlmida lepinguid, mida ei ole seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus.

Võlaõiguse üldosa