Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Lepinguliste suhete üldiseloomustus
    Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe . Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe.
    Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga. See tähendab, et sõlmitakse faktiliselt kaks lepingut, kaks kokkulepet. Üks on võlaõiguslik, näiteks müügileping ning teine kinnisasja omandi ülekandmise tehing ehk asjaõigustehing. Ülekandmise kokkulepe jõustub kinnistusraamatu kandega, seetõttu on leping ise abstraktne .
    Lepingu vabaduse printsiip – vabadus valida endale lepingupartnerid. Näiteks sundmüük ja korteriühistu puhul ei saa valida, samuti loomulik monopol.
    Teine element lepinguvabadusel on lepingu oluliste tingimuste valikuvabadus . Piiranguid rohkem. VõS lepingud sisaldavad tarbijakaitset kohustuvaid tingimusi (sotsiaalsed lepingud). Ka tööleping on suures osas kohustuslike õigusnormidega ehk imperatiivseteks õigusnormideks. Seal kus kohustuslikku ettekirjutusnormi ei ole nimetatakse dispositiivseks õigusnormiks (kujundusõigus).
    Kolmas element on lepingu vormi vabadus, leping võib-olla sõlmitud mistahes vormis, kui seadusest ei tulene teisiti. Suulised, kirjalikud ja notariaalselt tõestatud lepinguvormid. Viimase puhul nõuab seadus rangemaid meetmeid.
    Tahte teooria – kogu VõS sellel ka põhineb. Sellel põhineb ka eraautonoomia ehk individuaalse tahte väljendamisel. Arvestatakse ainult poolte tahet ja välistatakse muud asjaolud või komponendid. Eesti riiklik süsteem deduktiivsele ülesehitatud (üksikult üldisele). Teooria rakendamine eeldab, et õigussuhte pooled on võrdsed. St et tahtesse ei sekku kolmandad isikud. Esitatakse õigusliku seotuse ja avalduse tahet. Iga lepingu sõlmimine toimubki tahte avalduse abil. Vaidlustamine käib läbi tahteteooria.
    Võimude tasakaaluteooria. Lepingud peaksid olema osapoolte suhtes tasakaalustatud. Peab eksisteerima tasakaal poolte õiguste ja kohustuste vahel.
  • Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtted
    1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud
    2) Hea usu põhimõte 
    Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.  Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
    Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed, usaldust ja oma õigusi ei tohi kuritarvitada. Hea usu põhimõtet ei saa pooled omavahelise kokkuleppega välistada
    3) Mõistlikkuse põhimõte
    Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.
    Mõistlikkuse põhimõte tähendab, et pooled peavad arvestama konkreetsel asjaoludel kohase käitumise nõudeid
  • Tühine tehing (vt ka 19)
    Tühise tehingu puhul on tegemist sellega, et tehing on küll tehtud, s.t asjakohased tahteavaldused on väljendatud, kuid tehing on siiski sellise puudusega, mis tingib tehingu kehtetuse selle tegemisest alates.
    Tehing võib olla tühine mitme puuduse tõttu, kusjuures tegemist on nii kaalukate põhjustega, mille olemasolul seadus ei võimalda nende õiguslike tagajärgede saabumist, mida tehinguga sooviti. Tehingu tühisust põhjustavad asjaolud ehk tühisuse alused võib liigitada kolme põhigruppi: isikutega seotud alused (teovõime, otsusevõime, esindusõigus), vormiga seotud alused ja sisuga seotud alused. Käesolevas artiklis käsitletakse eelkõige tehingu tühisuse neid aluseid, mis on seotud tehingu sisuga, isikutest ja vormiveast tulenevaid aluseid siin ei analüüsita.
    Tehingu sisust tulenevad puudused, mis tingivad tehingu tühisuse, on tehingu tühisuse alusena sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § des 86–89. Nendeks on vastuolu heade kommete või avaliku korraga, vastuolu seadusest tuleneva keeluga, näilisus ning käsutuskeelu rikkumine . Artiklis käsitletakse neid põhjalikumalt, v.a käsutuskeelu rikkumine, mis jääb artikli uurimisobjektist kõrvale.
    Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu . Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
     (*) Kui tühine tehing vastab mõne teise tehingu tunnustele, mis ei ole tühine, kehtib viimane, kui võib eeldada, et pooled oleksid teinud sellise tehingu, kui nad oleksid teadnud algselt soovitud tehingu tühisusest.
     (*) Kui tehingu tühisuse kaasa toonud asjaolu on ära langenud, võib tehingu teinud isik avaldada, et ta soovib tehingu kehtivust (kinnitamine). Mitmepoolse tehingu korral peavad tehingut kinnitama kõik tehingupooled.
    (*) Tehingu kinnitamise korral kehtib tehing kinnitamise ajast. Kui pooled kinnitavad tühise mitmepoolse tehingu, eeldatakse, et nad peavad üksteisele üle andma selle, mille nad oleksid omandanud , kui tehing oleks olnud algusest peale kehtiv.
  • Tehingu tühistamise mõiste
    Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu.
    Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata.
  • Tsiviilõiguste teostamise viisid
  • Hea usu põhimõte
    Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt , et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule

  • Heausksuse eeldus
    Kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti.


  • Hädakaitse
    Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire.

  •  Hädaseisund
    Isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu. Kui see on asjaolude kohaselt mõistlik, võib hädaseisundis tekitatud kahju hüvitamist nõuda isikult, kelle huvides kahju tekitati.


    6. Lepingu mõiste.
    Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled ) vahel, millega lepingupool või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
    7. Lepingu sõlmimine.
    Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
    Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi . Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti ( pakkumus ) ning selle aktsepti (nõustumus).
    8. Lepingute liigitamine .
    *) Lepingute liigitus lepingust tulenevate kohustuste arvu alusel
    ühekülgsed (unilateraalsed) lepingud - ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees mingi teo tegemiseks;
    kahekülgsed (bilateraalsed) lepingud - mõlemad pooled võtavad endale kohustusi.
    Vastastikused (sünallagmaatilised) lepingud - kahekülgsed lepingud, milles iga pool võtab endale kohustuse ainult sellepärast, et teine pool lubab tasuda.
    *) Lepingute liigitus ajalise ulatuse alusel
    *ühekordsed lepingud - lepingust
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #1 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #2 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #3 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #4 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #5 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #6 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #7 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #8 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #9 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #10 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #11 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #12 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #13
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 213 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor helenzi Õppematerjali autor

    Lisainfo

    lepinguõigus, kordamisküsimused. Lepingu mõiste ja liigid, võlaõigussuhte tekkimine, lepingu tingimused, isikud võlaõigussuhtes, kohustuste liigitamine ja rikkumine, tagatised, võõrandamislepingute iseloomustus, kasutuslepingute iseloomustus.
    lepingu mõiste , lepingute liigitamine , lepingulised suhted , kohustused , kahjuhüvitus , tehing , vorminõuded , ofert , aksept , tüüptingimused , kehtetus , käendus , tagatis , käsiraha , leppetrahv , garantiileping , nõude loovutamine , haldusleping , kasutuslepingud , mõisted , faktooring

    Mõisted

    Sisukord

    • Lepingu vabaduse printsiip
    • Tahte teooria
    • Võimude tasakaaluteooria
    • Tühisel tehingul
    • Tühistatav tehing

    Teemad

    • Lepinguliste suhete üldiseloomustus
    • abstraktsiooni või kahe tehingu
    • printsiip
    • lepingu oluliste tingimuste
    • imperatiivseteks
    • õigusnormideks
    • lepingu vormi vabadus
    • Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtted
    • Seaduse dispositiivsuse põhimõte
    • Hea usu põhimõte
    • Mõistlikkuse põhimõte
    • Tühine tehing (vt ka 19)
    • Tehingu tühistamise mõiste
    • Kui tehing on seaduses
    • sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu
    • Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada
    • Tsiviilõiguste teostamise viisid
    • Hea usu põhimõte
    • Heausksuse eeldus
    • Hädakaitse
    • Hädaseisund
    • Kahju tekitanud isik peab hüvitama
    • kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu
    • Lepingu mõiste
    • Lepingu sõlmimine
    • Lepingute liigitamine
    • *) Lepingute liigitus lepingust tulenevate kohustuste arvu alusel
    • ühekülgsed (unilateraalsed) lepingud
    • kahekülgsed (bilateraalsed) lepingud
    • Vastastikused (sünallagmaatilised) lepingud
    • *) Lepingute liigitus ajalise ulatuse alusel
    • ühekordsed lepingud
    • kestevlepingud
    • *) Lepingute liigitus objekti alusel
    • Lepingueelsed läbirääkimised
    • Ofert, aktsept
    • Lepingu sõlmimine esindaja poolt
    • Esindus jaguneb kaheks vastavalt esindaja teadlikkusele ja nõusolekule esinduse suhtes
    • ning kuidas kumbki tekib
    • Tüüptingimustel lepingu sõlmimine
    • Nt pangas krediidilepingute puhul
    • elektrivarustus, vee jne
    • Koduukselepingud ja lepingu sõlmimine sidevahendite abil
    • Lepinguliste kohustuste allikad
    • Otseselt
    • Kaudseteks
    • Lepinguliste kohustuste liigid
    • individuaalsed
    • liigikohustused
    • Põhi- ja kõrvalkohustused
    • Käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused (
    • Käsiraha andmisest tulenevad kohustused
    • Leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused (
    • Lepingu tõlgendamine
    • Lepingute vorminõuded
    • Tehingute kehtetus (vt ka nr 3)
    • Isikute paljusus lepingutes
    • Osavõlgnikud
    • Ühisvõlgnikud
    • Solidaarvõlgnikud
    • Kahju hüvitamise nõuete puhul on kahju tekitajad alati solidaarvõlgnikud
    • Osavõlausaldajad
    • Solidaarvõlausaldajad
    • Lepingulise kohustuse täitmise üldised põhimõtted
    • Kohustuste rikkumise mõiste
    • Õiguskaitsevahendite kohaldamise süsteem
    • Kahjuhüvitamise nõude esitamine
    • Kahjuhüvitamise eesmärk ja viis, kahjunõude sisu
    • Lepinguliste kohustuste lõppemine
    • Tagatised ja kõrvalkohustused
    • Käendus, käendussuhtes osalevad isikud
    • Käendaja kohustuse tekkimine
    • Garantiileping
    • Käsiraha
    • Leppetrahv
    • Nõude loovutamise mõiste ja liigid
    • Nõude loovutamise õiguslikud tagajärjed
    • loovutamisest teatamine
    • Võlgniku kaitse nõude loovutamise korral
    • Kohustuse ülevõtmise tingimused
    • Halduslepingud, halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest
    • Võõrandamislepingud,nende iseloomustamine
    • Kasutuslepingud,nende iseloomustus
    • Laenuleping
    • Kindlustusleping
    • Lepingud teenuste osutamiseks

    Kommentaarid (1)

    Murtin profiilipilt
    Murtin: Põhjalikult vastatud kontrollküsimused (Lepinguõiguse aine õppejõuga Uno Feldschmidt)
    17:39 13-01-2018


    Sarnased materjalid

    78
    doc
    Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused
    11
    docx
    Lepinguõiguse kontrollküsimused
    34
    docx
    Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega
    15
    doc
    Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused
    15
    pdf
    Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused
    52
    docx
    Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega
    26
    docx
    Lepinguõigus kordamisküsimused
    42
    doc
    Tsiviilõiguse kordamisküsimused eksamiks





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !