100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
263 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
helenzi
Õppematerjali autor
Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus - Leping kujuneb vähemalt kahe osapoole vahel, kus lepingu sõlmimine on vabatahtlik ning millega on nad kohustatud tegema midagi või tegemata jätma. Kui lepingut rikutakse ja seda ei täideta, siis on võimalus leping üles öelda või teine osapool kohtusse kaevata. Lepingulistel suhetel on õiguskaitse iseloom. 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte - 1. 1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud 2. 2) Hea usu põhimõte - Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õiglased ja au
Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis viited allikat
sidevahendi abil. Sidevahendi kasutamiseks loetakse iga viisi, mis võimaldab teineteisest eemalviibival tarbijal ja ettevõtjal korraldada läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks vajalikku teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses. 14.Lepinguliste kohustuste allikad Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige on aluseks põhiseaduse §19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised
VÕS üldosa kordamisküsimused 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Võlaõiguse mõiste tsiviilõiguslik suhe, iseloomulik tunnus (selles osalevate subjektide võrdsus, aga ei pruugi alati nii olla), võlasuhe on seotud väärtuste vahetamisega ühe hüve vastu antakse teine hüve. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendest tekkivate kohustuste liigid. Lepingulised ja lepinguvälised võlasuhted. Mittetäielikud
1. Võlasuhte mõiste ja tekkimise alused Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: lepingust; kahju õigusvastasest tekitamisest; alusetust rikastumisest; käsundita asjaajamisest; tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. 2. Dispositiivsus, hea usu põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte Seaduse dispositiivsus tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Hea usu põhimõ
3. alusetust rikastumisest; 4. käsundita asjaajamisest; 5. tasu avalikust lubamisest; 6. muust seadusest tulenevast alusest. Võlasuhete peamiseks tekkimise aluseks on ennekõike leping, samas võib võlasuhe tekkida inimeste vahel ka muudel alustel, kui lepingust. Võlaõiguses kehtivad põhimõtted Lepinguõigus, nii nagu iga õigusvaldkond, tugineb teatud üldistele põhimõtetele, mida tuleb teada ja arvestada nii seaduste tõlgendamisel kui ka rakendamisel. Olulisemad lepinguõiguse üldprintsiibid on sätestatud VÕS-s ja TsÜS-s. Võlaõiguses kehtivad peamised põhimõtted on järgmised: 1. Lepinguvabaduse põhimõte; 2. Dispositiivsuse põhimõte; 3. Hea usu põhimõte; 4. Mõistlikkuse põhimõte; 5. Abstraktsiooniprintsiip; 6. Lepingu siduvuse põhimõte. Lepinguvabaduse põhimõte Vastavalt VÕS § 1 lg-le 1 võivad pooled sõlmida lepinguid, mida ei ole seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus.
3. alusetust rikastumisest; 4. käsundita asjaajamisest; 5. tasu avalikust lubamisest; 6. muust seadusest tulenevast alusest. Võlasuhete peamiseks tekkimise aluseks on ennekõike leping, samas võib võlasuhe tekkida inimeste vahel ka muudel alustel, kui lepingust. Võlaõiguses kehtivad põhimõtted Lepinguõigus, nii nagu iga õigusvaldkond, tugineb teatud üldistele põhimõtetele, mida tuleb teada ja arvestada nii seaduste tõlgendamisel kui ka rakendamisel. Olulisemad lepinguõiguse üldprintsiibid on sätestatud VÕS-s ja TsÜS-s. Võlaõiguses kehtivad peamised põhimõtted on järgmised: 1. Lepinguvabaduse põhimõte; 2. Dispositiivsuse põhimõte; 3. Hea usu põhimõte; 4. Mõistlikkuse põhimõte; 5. Abstraktsiooniprintsiip; 6. Lepingu siduvuse põhimõte. Lepinguvabaduse põhimõte Vastavalt VÕS § 1 lg-le 1 võivad pooled sõlmida lepinguid, mida ei ole seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus.
Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldosa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid