Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisest allikast see tuleneb ?
  • Millisest vähem ?
  • Mida tähendab kohustuse rikkumine ?
  • Mida tähendab õiguskaitsevahendite kumulatiivsuse printsiip ?
  • Mida tähendab rikkumise vabandatavus ?
  • Mida tähendab diferentsihüpotees ?
  • Mida tähendab kokkulangemine ?
 
Säutsu twitteris
VÕS üldosa kordamisküsimused
1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus.
Võlaõiguse mõiste ­ tsiviilõiguslik suhe, iseloomulik tunnus (selles osalevate subjektide võrdsus, aga ei pruugi alati nii olla), võlasuhe on seotud väärtuste vahetamisega ­ ühe hüve vastu antakse teine hüve.
Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest.
2. Võlasuhete liigid ja nendest tekkivate kohustuste liigid. Lepingulised ja lepinguvälised võlasuhted. Mittetäielikud ja täielikud kohustused.
Mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Mittetäielik kohustus on: 1) hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus; 2) kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale; 3) mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus; 4) kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud.
Mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei saa tagasi nõuda.
3. Lepinguvabaduse põhimõte: olemus, elemendid. Kas Eestis kehtib lepinguvabaduse põhimõte? Millisest allikast see tuleneb? Millega on lepinguvabadus piiratud?
Lepinguvabadus ­ privaatautonoomia
See on kirjas põhiseaduses(prg. 19) ­ eneseteostamise vabadus (ma võin lepingu sõlmida, kellega tahan ja sellise lepinguvormi järgi nagu tahan ­ suuline leping, notariaalne leping jne), aga tuleb arvestada kolmandate isikutega ja ühiskonnas välja kujunenud väärtustega.Jah, Eestis kehtib lepinguvabadus, sest tuleneb põhiseadusest. 4. Dispositiivsuse põhimõte. Dispositiivse normi vastand ? Millisest eraõiguse valdkonnast me leiame enim dispositiivseid norme, millisest vähem?
Dispositiivsus - Määrata ise lepingu reeglid. Käesolevas seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi.
5. Hea usu põhimõte. Sisu, ulatus. Kas dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt saavad lepinguosalised hea usu põhimõtte kohaldumist piirata või välistada? Lepingu siduvuse põhimõte.
Hea usu põhimõte (prg. 6) ­ nagu teeks endale
Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
Lepingu siduvuse põhimõte
Leping on täitmiseks kohustuslik. Sellest saab taganeda ainult seaduslike põhjendustega/ alustel. (Leping on kehtetu ­ pettus, eksimus, raskete asjaolude ärahoidmiseks, ähvarduse alusel koostatud.)
6. Mõistlikkuse põhimõte (sisu, tooge VÕS üldosa põhjal vähemalt kaks konkreetset näidet mõistlikkuse põhimõtte kasutamisest).
Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.
Nt. § 14. Lepingueelsed läbirääkimised Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Nt. § 23. Lepingupoolte kohustused lg. 1 ja 2 Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. 7. Lepingute liigituse peamine alus võlaõigusseaduses.
Lepinguid on 3 tüüpi:
1. tsiviilõiguslikud lepingud ;
2. haldusfunktsioonide täitmise lepingud; 3. avalik-õiguslikud lepingud.
8. Lepingueelne vastutus ja eelleping . Lepinguosaliste õigused ja kohustused lepingueelsetel läbirääkimistel. Kas eellepingust tuleneva põhikohustuse täitmist saab hetkel Eestis kehtiva õiguse alusel nõuda? Miks? Milline risk kaasneb, kui eellepingus märgitakse lepingu esemena tulevikus sõlmitava põhilepingu ese?
Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.
9. Ofert : mõiste, kehtivusaeg. Mille poolest erineb ofert ettepanekust esitada ofert. Tooge konkreetne näide oferdist ning ettepanekust esitada ofert.
Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus lõpeb, kui sellele ei ole õigeaegselt nõustumust antud või kui pakkumuse esitaja on kätte saanud pakkumuse tagasilükkamise teate. Pakkumus ei lõpe, kui pakkumuse esitaja pärast pakkumuse esitamist , kuid enne nõustumuse kättesaamist, muutub piiratult teovõimeliseks või sureb või kui kuulutatakse välja tema pankrot või tema vara määratakse sundvalitsemisele, välja arvatud juhul, kui võib eeldada pakkumuse esitaja tahet pakkumuse lõppemiseks sellisel juhul. Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. Ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega.
10. Aktsept . Mõiste, liigid, kehtivusaeg. Kas ja millisel juhul võib aktsept muutuda oferdiks? Kokkulepe. Lepingu tõlgendamise viisid. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest . Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Muudatustega nõustumus Pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele on pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus. Pakkumusega võrreldes ebaolulisi muudatusi sisaldav vastus on nõustumus, kui pakkumuse esitaja ei teata viivitamata, et ta ei ole muudatustega nõus. Sel juhul on lepingu sisuks pakkumuse tingimused koos nõustumuses sisalduvate muudatustega, kui pakkumuses või nõustumuses ei ole väljendatud teistsugust tahet. Kui pakkumuses ja nõustumuses viidatakse tüüptingimustele, mis on omavahel vastuolus, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 40 sätestatut. Hilinenud nõustumus Kui pakkumuse esitaja saab nõustumuse hilinemisega, loetakse nõustumus õigeaegselt ärasaadetuks, kui see korrapärase edastamise korral oleks jõudnud pakkumuse esitajani õigeaegselt. Kui pakkumuse esitaja saab nõustumuse hilinemisega, sest see on hilinemisega ära saadetud , võib pakkumuse esitaja lugeda selle õigeaegselt saabunuks, kui ta sellest teisele poolele viivitamata teatab . Kui pakkumuse esitaja seda ei tee, loetakse nõustumus uueks pakkumuseks. Kui pakkumuse esitaja saab nõustumuse hilinemisega, kuid pakkumuse esitajale on ilmne, et see oli ära saadetud õigeaegselt, loetakse nõustumus hilinenuks üksnes siis, kui pakkumuse esitaja teatab teisele poolele viivitamata nõustumuse hilinemisest. Kui pakkumuse esitaja seda teeb, loetakse nõustumus uueks pakkumuseks. Kui pakkumuse esitaja ei ole nõustumust kätte saanud või ei ole seda kätte saanud õigeaegselt, kuid seadusest tulenevalt loetakse see õigeaegselt
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused #1 Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused #2 Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused #3 Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused #4 Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused #5 Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused #6 Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused #7 Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused #8 Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused #9 Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused #10 Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused #11 Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused #12 Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused #13 Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused #14 Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 388 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kadri Arike Õppematerjali autor

Lisainfo

Võlaõigusseaduse üldosa kordamisküsimuste vastused
võlaõigusseadus , lepinguõiguse kontrolltöö

Mõisted


Kommentaarid (3)

kannikai profiilipilt
kannikai: Oli abiks küll ;)
19:02 05-12-2012
oppurohakas profiilipilt
oppurohakas: VÄGA HEA
11:43 24-11-2013
uliopilane01 profiilipilt
15:16 18-01-2017


Sarnased materjalid

15
doc
Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused
34
docx
Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega
13
docx
Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused
78
doc
Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused
11
docx
Lepinguõiguse kontrollküsimused
23
docx
Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused
8
rtf
Õigusõpetuse 1-Kontrolltöö vastused
26
docx
Lepinguõigus kordamisküsimused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun