Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused (2)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Tööleping


    Töölepingu mõiste.
    (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
    (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga.
    (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    Töölepingu erinevus töövõtulepingust.
    1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko ;
    2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine;
    3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad.
    Tööettevõtu puhul on alati tegu mingi töö tegemisega, kuid erinevalt töölepingust on tegemist konkreetse faktilise tegevusega . Tööettevõtulepingu eesmärk on materiaalsete objektide valmistamine või muutmine.
    Töölepinguseaduse rakendusala.
    (1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut.
    (2) Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.
    (3) Kokkulepe töötajat kahjustavas või töölepingu kehtivusega seotud tingimuses, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus), on tühine.
    Töötaja kohustused:
    (1) Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt.
    1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;
    2) teeb tööd kokkulepitud mahus , kohas ja ajal;
    3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;
    4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
    5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;
    6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;
    7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;
    8) tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;
    9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu;
    10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.
    (3) Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
    Tööandja kohustused:
    (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt.
    1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi;
    2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;
    3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu;
    4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust ;
    5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu;
    6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;
    7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse , tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;
    8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi;
    9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping;
    10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
    11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi;
    12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi;
    13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.
    Töötaja vastutuse piirangud.
    Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi.
  • Töötasu alandamise erisus
    (1) Tööandja võib töötasu alandada üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik.
  • Kahju hüvitamise erisus
    (1) Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest.
    (2) Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski jne. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.
    (3) Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule.
    (4) Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist.
  • Varalise vastutuse kokkulepe
    (1) Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.
    (2) Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
    1) see on sõlmitud kirjalikult;
    2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
    3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
    4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
    5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.
  • Töötaja vastutus kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest
    (1) Kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma.
  • Leppetrahv tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumisel
    (1) Tööandja ja töötaja võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida leppetrahvi töölepingu töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise korral, kui seda tehakse töösuhte lõpetamise eesmärgil.
  • Tasaarvestamise erisus
    (1) Kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    (2) Enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on tühine, välja arvatud, kui tegemist on nõusolekuga töötaja poolt tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiiti ületava summa tasaarvestamiseks.
    Töölepingu lõppemise alused
  • Töölepingu lõpetamine kokkuleppel
    Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.
  • Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel
    (1) Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel.
    (2) Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult.
    (3) Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist.
  • Töölepingu lõppemine töötaja surmaga
    Tööleping lõpeb töötaja surmaga.
  • Töölepingust taganemise keeld
    Töölepingust taganemine on keelatud.
  • Töölepingu lõppemine ülesütlemisega
    Tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel.
    Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemisel
    (1) Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
    (2) Täielikult või osaliselt pärast töölepingu lõppemist täidetavatelt tehingutelt makstava tasu sissenõutavaks muutumise võib kirjaliku kokkuleppega edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks.
    (3) Ositi täidetavate tehingute puhul võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui üheks aastaks.
    (4) Kindlustuslepingute ja tehingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui pool aastat, võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks.
  • Kompromissileping


    (1) Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes.
    (2) Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
    Kompromissileping ei mõjuta vaieldavast või ebaselgest õigussuhtest tulenevaid kolmanda isiku õigusi.
  • Võõrandamislepingute üldised põhimõtted.


    Võõrandamisleping – üks pool annab vara teise poole omandisse. Kinkida saab ainult seda asja, mille omanik ollakse.
  • Müügileping


    Müügileping - ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma .
    Müügilepingu tunnused:
  • Ostjal tekib omand varale. Omandisse antakse vara alati raha eest. Rahana vaadeldakse lisaks sularahale ka sularahata arveldusi, siia kuulub ka rahaline nõue, samuti erastamisväärtpaberid. Niipea kui tasutakse varaga, pole enam tegu müügilepinguga (vahetus). Kuid kui täitmisel otsustatakse osa rahast varaga asendada , siis on veel tegemist ostu-müügiga - sõltub sellest, millise osa ostuhinnast moodustab raha. Täitmise käigus on asendamine lubatud.
  • Müügileping on konsensuaalne leping – loetakse sõlmituks kokkuleppe saavutamisest kõigis olulistes tingimustes. Sõlmimisel võetakse kohustus anda vastastikku üle raha ja vara. Sellega hakkab leping kehtima. Mõnikord esitatakse ka vastavad vorminõuded.
  • Alati kahekülgne leping – müüjal õigus nõuda raha ja kohustus vara üle anda, ostjal kohustus raha maksta ja õigus nõuda vara üleandmist.
  • Leping on alati tasuline – raha on tasuks omandiõiguse ülemineku eest.
    Müügilepingu sõlmimine.
    Üldjuhul võivad müüja ja ostja leppida kokku lepingu tingimustes, seda vastavalt oma konkreetsetele vajadustele. Siiski tuleb lepingu koostamisel arvestada nii teatud seadustes ette nähtud tingimusi kui ka turul valitsevaid häid tavasid, mis tulenevad avaliku korra ja moraali normidest.
  • Seaduslikud tingimused on tarbijate põhiõigusi kaitsev seaduste kogum (erahuvide kaitse). Seetõttu ei või leping sisaldada ebaõiglasi tingimusi ega püüet piirata või vältida tarbija seaduslikke õigusi, samuti ei tohi leping olla tarbijat eksitav.
  • Avalik kord ja moraal (hea tava) kaitseb põhilisi ühiskonna huve ja/või põhilisi majanduslikke ja moraalseid ühiskonnanorme (üldiste huvide kaitse). Lepingu aluseks ei saa olla ebaseaduslik tegevus.
    Kui neid reegleid ei austata, võib lepingust osaliselt või täielikult taganeda .
    Üldreeglina aktsepteerib ostja teatud müüja seatud reegleid.
    Selleks, et asju lihtsamaks teha, on enamikul müüjatel valmis tüüptingimused, mida rakendatakse lepingute sõlmimisel. Sellest hoolimata tuleks nende lepingu üldsätetega hoolikalt tutvuda ning kontrollida, kas need vastavad eelnevalt kokkulepitule.
    Lepingute tüüptingimused peavad olema kooskõlas VÕS §35-45, mille kohaseltei tohi lepingu tingimused kahjustada ebamõistlikult tarbija huve.
    Kindlasti tuleb jälgida, et:
    lepingus oleksid toodud mõlema osapoole õigused ja kohustused,
    need oleksid ka tasakaalus.
    Müüja kohustused.
    1) kohustus müüdud asi üle anda
    2) kohustus tagada omandi üleminek
    3) kohustus müüdud asi üleandmiseni alal hoida
    4) kohustus üle anda kokkulepitud koguses ja kvaliteediga kaupa
    5) kohustus tagada, et asi oleks vaba kolmandate isikute õigustest sellele või teatada nendest ostjale
    6) kohustus astuda kohtuprotsessi ostja poolel, kui kolmas isik on esitanud hagi ostja vastu asja äravõtmise kohta
    7) kohustus üle anda asja päraldised, eriti dokumendid .
    Müügigarantiiks on müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused #1 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused #2 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused #3 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused #4 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused #5 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused #6 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused #7 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused #8 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused #9 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused #10 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused #11 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused #12 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused #13 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused #14 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 366 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kadri Arike Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Võlaõigusseaduse eriosa (lepingute liigid) kordamisküsimuste vastused, lepingute kirjeldused.
    lepingute liigid , lepinguõigus , võlaõigusseaduse eriosa

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    lill333 profiilipilt
    lill333: väga hea
    10:34 08-02-2015
    xxoxx profiilipilt
    xxoxx: jh
    06:19 21-10-2016


    Sarnased materjalid

    78
    doc
    Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused
    22
    docx
    Lepinguõiguse II KT kordamisküsimused
    15
    pdf
    Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused
    26
    docx
    Lepinguõigus kordamisküsimused
    13
    docx
    Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused
    11
    docx
    Lepinguõiguse kontrollküsimused
    12
    docx
    Äriõiguse eksami kordamisküsimused
    10
    docx
    Lepinguõiguse Võlaõigus Seadustiku üldosa kordamisküsimused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun