Leping, pärimine ning isavõim rooma õiguses (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

52

doc

PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS.

testamendis nimetatud õigusjärglas(t)ele ja (testamendijärgne pärimine) või pärimislepingus (pärimislepingujärgne pärimine) (PärS § 9 lg 1). testamendis määratud tingimustel. Eesti pärimisõigus tunnistab seega kolme pärimise alust ehk pärimise liiki: Testament on pärandaja ühepoolne, seadusega ettenähtud korras ning vormis tehtud tahteavaldus e. tehing, milles pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. · seadust e. pärimist seaduse järgi (ex lege e. ab intestato) e. pärimise liigina - seadusjärgset

P?rimis?igus

20

docx

Pärimisõigus

Liigid: 1. Seadusjärgne-surnud isikule kuulunud vara üleminek PärS-s nimetatud isikule (õigusjärglasele) seadusega määratud tingimustel. Pärijate ring määratakse kindlaks vastavalt ühiskonnas valitsevatele arusaamadele ja põhimõtetele, sest puudub pärandaja enda viimne tahe. 2. Testamendijärgne-pärandaja vara üleminek tema poolt tema eluajal tehtud ühepoolses tahteavalduses e. testamendis nimetatud õigusjärglas(t)ele ning testamendis määratud tingimustel. 3. Lepingujärgne- pärimisleping on kahe- või mitmepoolne tehing, milles vähemalt üks pooltest teeb korraldusi oma vara üleminekuks teisele isikule oma surma puhuks (positiivne pärimisleping),  pärandajaga sõlmitud leping, mille alusel seadusjärgne pärija loobub pärimisest (negatiivne pärimisleping). Seadusjärgse pärimise alused 1

Õigus

16

doc

Rooma eraõiguse eksami konspekt

ROOMA Õigussuhe- Sisu on õigused ja kohustused,subjekt, objekt Subjektiivne õigus- isikule kuuluv konkreetne õigus, mis on ka realiseeritav. Subjektiivse õiguse liigid: Absoluutsed subjektiivsed õigused- kehtivad kõigi isikute suhtes. Relatiivsed subjektiivsed õigused- kehtivad konkreetsete isikute suhtes. ntks. Võlaõiguslikes suhetes Juriidilised kohustused tulenenvad objektiivsest õigusest ning ka tavadest. ( tava on tsiviilõiguse allikas) Õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Tsiviilprotsessi õigusvõime- võime osaleda tsiviilprotsessis. Tsiviilprotsessi teovõime- võime oma tegevusega teostada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Status libertatis- kas isik on vaba, kui ta selle kaotas siis kaotas kõik õigused Status civitatis- kas on kodakondsus, Status familiae- perekondlik seisund Persona sui iuris- teovõimeline isik

Õigus

9

docx

Rooma Eraõigus

1. Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus.

Õigus

16

docx

PÄRIMISÕIGUS

oli ette nähtud. Tsiviilõiguses tekkis-bonorum possessio-seisnes selles,et preetor andis pärandi teatud isiku valdusesse , andes talle sealjuures kaitseks erilise interdikti. Pärijale tsiviilõiguse järgi jäi tühi õigus. Testamendijärgne pärandamine- a testato Testamendi olulisem osa on pärija nimetamine- institutio heredis- , selleta pole Roomas testament kehtiv. Rooma testament oli algselt väga pidulik akt, seotud formaalsustega. Hiljem kaotab see oma pidulikkuse ja muutub varanduse üleandmise aktiks. Testamendi teel pärimisel tehakse vahet:  Võime testamendiga pärandada- testamenti factio activa- Seda võimet pole kõigil. Testamenti ei saa teha teatud põhjustel: hullumeelsus;alaealisus;füüsilised defektid-tummad. Juriidilistel põhjustel ei saa testamenti teha orjad, välismaalased, piiratud

Õigus

122

docx

Rooma eraõigus

Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks

Rooma eraõiguse alused

16

docx

Ladina keele mõisted

Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus

Rooma eraõiguse alused

3

doc

Rooma eraõiguse alused ladina sõnade kt

ius publicum ­ avalik õigus ius civile ­ 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio ­ seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex ­ seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium ­ rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale ­ loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum ­ eraõigus ius honorarium ­ Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum ­ "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ­ ius Quiritium'i peamine allikas) a testato ­ testamendijärgne pärimine ab intestato ­ seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas ­ pärand, pärimine legatum ­ legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak

Õigus

Kommentaarid (0)