10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
168 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kertuu
Õppematerjali autor
Leonhard Lapin Õppejõud: Eve Kask Üliõpilane: Maria Kudrina, AA Vabad Kunstid, I kursus 2007 Tallinn Leonhard Lapin (s. 1947) on üks sõjajärgse eesti kunsti olulisemaid autoreid. Ta alustas loomist 1960ndatel, tõustes kiiresti juhtivaks avangardkunstnikuks, aga ka organisaatoriks ja teoreetikuks. Rahvusvahelist tähelepanu äratas tema graafika, eriti seeria, kus ta käsitles inimese ja masina kokkukasvamist. Lisaks on Lapin olnud viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid
Leonhard Lapin KarlTõnis Truup VKHK 2013 Sisukord * Leonhard Lapin * Elukäik * Väljaanded ja Kogukonnad * Teosed * Looming * Teosed * Tunnustused * Publikatsioonid * Välislingid Leonhard Lapin Leonhard Lapin on sündinud 29. Detsembril 1947. aastal Räpinas. Tegevusala: Kunstnik arhitekt ja luuletaja. Elukäik Leonhard Lapin lõpetas Räpina Keskkooli 1965. aastal, õppis aastatel 19661971 ERKIs arhitektuuri erialal. Töötas aastatel 19711974 Tallinna Restaureerimisvalitsuses arhitektina. Alates 1990. aastast on ta ERKI õppejõud, alates aastast 1995 professor. 19921998 õppejõud Helsingi kunstikoolis "Maa", 19931996 kooli juhtkonna liige. 1994. aastal oli ta Helsingi Tehnoloogiainstituudi külalisprofessor. Aastail 19951997, 20032005Eesti
Yales, aga hiljem viidi Morse Kolledzi kohtuaeda. ARHITEKTUUR AUTOR: Simon Fieldhouse Simon Fieldhouse sündis 25. Märtsil 1956, ta elab Sydneys, Austraalia. Ta õppis Newingtonis Collages(1963), Barker Collages, Geelong Gümnaasiumis ja Sydney Ülikoolis, kus ta omandas bakalaureusekraadi. Ta õppis õigusteadust ja lühidalt õppis k õigusnõustamist. EESTI POPKUNSTI ESINDAJAD Leonahard Lapin AUTOR: Leonhard Lapin Leonhard Lapin on üks sõjajärgse eesti kunsti olulisemaid autoreid. Ta alustas loomist 1960ndatel, tõustes kiiresti juhtivaksavangardkunstnikuks, aga ka
vaid lihtsalt „modernismi“ teatud faas. Termin on sõnastatud negatiivselt. Ajastu toobki kaasa terve kobara sarnaseid negatiivseid termineid: poststrukturalism (Annus, 2009), postkolonialism (Annus, 2009), dekonstruktsioon, detsentralisatsioon, demüstifikatsioon jms (näiteks Destudio rühmitus 1990ndate eesti kunstis), kuni naljaga pooleks loodud terminini „postperekond“, nagu kõlas ühe näituse pealkirjas. DeStuudio dekonstruktivistlik autoportree – Peeter Laurits ja Herkki-Erich Merila 1990ndate I pool 1979 Jean-François Lyotard – termin “postmodernism” (1979 “Postmodern Condition” prantsuse, ingl keeles) post+modernism (negatiivne sõnastus, sõltuv modernismist) „Modernismi-järgne“ olukord Jeffrey Shaw. Loetav linn.
Pilet nr.1 1.Fotograafia ajaloo olemusest. Kaasaegsete fotoaparaatide eelkäijaks võib lugeda seadeldist, mis kannab nimetust camera obscura(pime ruum). Selle aluseks on optiline nähtus- pimedas ruumis ühes seinas on pisike avaus, mida läbiv valgus ei haju ruumis lihtsalt laiali, vaid tekitab vastasseinale tagurpidi pildi väljaspool ruumi asuvast kujutisest. Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelesetest sõnadest phs (valgus) ja gráphein (kirjutama). Selle aluseks on mitmeid erinevatest aegadest pärinevad leiutised ja avastused. Fotoaparaadi tööpõhimõttest oldi iseenesest teadlikud juba tuhandeid aastaid tagasi, ent alles19. sajandil jõuti vajalike teadmisteni keemiast, et salvestada esimene foto 1830aasta. Enam kui saja aasta jooksul tehti nii fotomaterjalile kui ka kaamerale olulisi täiendusi, ent nüüdseks on emulsioonil põhinevad fotod suurel määral asendunud digitaalfotograafiaga. Fotograafia kui kunsti stiilid: landscape fotograafa, wildlife, nature spordi fotog
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM R
faktidele compte ja realism), positiivne tunnetusteooria ja realism on sõbrad jee. Tunnetavad maailma. Selle veendumuse võtsid impressionistid kaasa, ja arendasid edasi tutvustasid optika uuringutega (valge valgus on eri lainepikkuste ja värvi valguste segu). Viisid Courbet sõnastatud programmi äärmusteni. Impressionistide sotsiaalne positsioon oli aga veel kehvem kui eelnenutel (Courbet tegi esimese kontrnäituse sest polnud nõus suure näituse zhürii põhimõtetega, oluline see et esimese tegi just realist, ka ta oli hiljem küllaltki tunnustatud) hiljem 20saj astusid paljud grupid esile kontranäitustega. Ühiskond nägi Inmpressionistides mässajaid (kuigi enamik neist olid üsna apoliitilised), said terava kriitika osaks. Erinevalt realistidest nad enam ei lootnudki suurtele näitustele saada, 1884 on esimene kontranäitus mis sai suisa mõnitavat ja pilkavat kriitikat, avalikkus ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid