Leonardo ja Raffael (1)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Kunst Itaalias 16. sajandil. Leonardo ja Raffael.

Kunst Itaalias 16. sajandil. Leonardo ja Raffael. Kunstielu uus keskus Rooma · kultuurielus pole algul mingit langust eelmiste sajandite vaimsed jõud arenesid iseseisvalt edasi · 16. sajandi algul sai kunstielu keskuseks Rooma · paavstideks mitmed tuntumate suurnikuperekondade esindajad paavstitroon kui au- ja kasuahnete plaanide täitmine hiilguse rõhutamiseks kutsusid väljapaistvamaid vaimuinimesi (kunstnikke) Kõrgrenessanss · 16. sajandi alguse kunsti nimetus · pole ainult vararenessanssi ideaalide teostumine, vaid ka nendest eemaldumine; uute eesmärkidega · omane kunstniku isiku tähtsuse enneolematu tõus rõhutati kunstniku erinevust tavainimesest · erinevus loomise ja lihtsalt tegemise vahel · kunstnik = jumalasarnane looja · soosis tegelikult kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid Leonardo da VINCI · pärandanud rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduse ja tehnika

Kunstiajalugu

7

doc

Renessanss

madonna". Manerism ­ osad kunstnikud võtavad seda kui Itaalia hilisrens. Osa, teised kui baroki varajast etappi erinevates piirkondades, osad võtavad seda päris omaette kunstivooluna. Oli peamiselt Itaalias, äärmiselt lühiajaliselt. 16. saj algul toimus Itaalia kunstis muutus, mis oli tingitud sellest, et inimene hakkas kaotama usku humanismi. Hakati taga igatsema kõike eelnevat ja ilusat. Maneristid jäljendasid renes. suurmeistrite loomingut ja maneeri, eriti oli hinnas Raffael. Kunsti hinnati kunsti pärast. Hinnati tehnilist virtuoossust, välist sära (materjalid, värvid), individuaalsust. Proportsioonid ja harmoonia ei olnud oluline. Ehtsamaks näiteks EL GRECO (1541-1614), õige nimega Theotocopolis, pärines Kreeta saarelt. Kunstnikuks kujunes Veneetsias, suurem osa loomingust tuli Hispaanias ja enamikel juhtudel käsitletakse teda Hispaania kunsti juures. Töid iseloomustas sünge põhitoon , kohati mürgised värvid, pikaks venitatud figuurid

Kunstiajalugu

3

rtf

Renessanssi üldiseloomustus, kunstnikud

paavst Julius II'le. Michelangelol oli täita veel üks hiiglaslik tellimus, seekord maalikunstialal ­ kaunistada freskodega Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. Teistel seintel olid juba quattrocento maalijate tööd. Ta täitis selle tellimuse üksi, ja oma tervisele halastamata töötas ta Sixtuse kabeli lae all mitu aastat (1508-1512). Idaseina kompositsioon ,,Viimne kohtupäev" sai valmis ligi 30 aastat hiljem. 13. Raffael: (1483-1520) Eelkõige maalijana tuntud Raffael oli teine kuulus kõrgrenessansi ideaalide väljendaja. Paavstide ülesandel töötas ta nende residentsis Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Nende hulgas kõige täislikumaks peetakse kompositsiooni ,,Ateena kool" (1510-1511). Uhkete kaarte ja võlvide all on trepistik, millel mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid. Kunstnikku tegelikus elus

Kunstiajalugu

5

rtf

Renessanssi tekkimine

Michelangelo tegi kupli välimuse kergemaks. Seestpoolt on ehitis sama ilus. Seal sees on 4 saali mis kõik on ühepikkused. 18.Millised muutused leidsid kunstielus aset 16. sajandil? Tingimused. Kunstielu uueks keskuseks saab Rooma. Paavstideks said suurperekondade esindajad, kellele paavstitroon tähendas au-ja kasuahnete plaanide täitmist. Oma hiilguse rõhutamiseks kutsusid nad Roomasse väljapaistvaid vaimuinimesi, eelkõige kunstnike. 19.Leonardo da Vinci ja tema looming Leonardo da Vinci (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano ­ 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardo on meile pärandanud meile suhteliselt vähe lõpetatuid teaosed.Aga see eest uskumatult palju kavandeid. Leonardo kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel toetub ta rohkem kogemusele ja nägemustajule kui matemaatikale. ,,Madonna kaljukoopas" on õlimaal, kus pildi

Kunstiajalugu

23

doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt ­ matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad ja lamed

Kunstiajalugu

4

doc

Kõrgrenessanss

tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. 3. Kes ja milliseid uusi võtteid maalimisel kasutas? Leonardo da Vinci - maalis freskotehnika asemel õlivärvidega, Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel, jäljendas inimest täiuslikult, suur rõhk nii inimeste miimikal kui taustal, arvestab õhuperspektiivi, valguse-varju kooskõla. Raffael - Raffael armastas luua ideaalkujusid, keda ümbritseb rahu ja harmoonia, tema lemmikmotiiviks oli madonna ­ jumalaema, olles samaaegselt inimliku emaarmastuse ja naiseliku õrnuse sümboliks. Hoolimata oma idealiseerimise ja üldistamissoovist säilitas Raffaeli looming siiski sideme reaalse maailmaga ja veenvate inimtunnetega. Raffael oli esimene suur kunstnik, kes kasutas oma tööde juures palju ka oma õpilaste abi. 4. Mida püüdis oma töödes kujutada Leonardo da Vinci?

Kunstiajalugu

1

doc

Kokkuvõte renessansist

Germain Pilon ndis uue lahenduse hauamonumentidele. Tema lõi Henri II ja kuninganna Catherina de' Medici hauamonumendi Saint-Denis' kirikus Pariisi äärelinnas. Pilon kujutas paari lamava marmorist portree kujuna., ta arvas, et lahkunute ilu ja väärikus võis ka peale surma neile alles jääda, mälestust ei pea kustutama, tema teosekski peetakse ka marmorgruppi "Diana hirvega" antiikjumalannat kujutas ta graatsilise kaunitarina. 12. Leonardo da Vinci (1425-1519) ­ hakati rõhutama kunstniku erinevust tavakodanikust. Igasuguste loovate ideede puhul hakati tähtsaks pidama selle teostust. Leonardo pole küll meile pärandanud palju lõpetatuid teosed, kuid see-eest uskumatult rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduse ja tehnika vallas. Ta tegeles pidude korraldamise ja sõjaväeinseneri ameti kõrvalt maalikunsti, skulptuuri või arhitektuuriga

Kunstiajalugu

20

docx

Referaat: Renessanss

antiikaega korrata või kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. Hakati uurima antiikaja arhitektuuri, kunsti ja kirjandust, õpiti kreeka keelt. Arenes täiesti iseseisev humanistlik kultuur. Kuna uut kultuuri peeti esialgu antiikkultuuri taassünniks, sai sellest kogu liikumine oma nimetuse. Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud universaalsete võimetega inimene. Iseloomulik on renessansiaja suurvaimude erakordne mitmekülgsus, nende võimete ulatus. Leonardo da Vinci tundis hästi matemaatikat ja tehnilisi teadusi, tegeles lendamise probleemiga. Pakkudes ennast Milano hertsogi Sforza teenistusse, rõhutas ta oma võimeid mitmesuguste sõjamasinate, kergesti kantavate sildade, veesüsteemide jne. ehitamisel ning alles kirja lõpus mainis, et on võimeline töötama arhitektina, skupltorina ja maalikunstnikuna. Kuid Leonardo oli ka loodusteadlane, filosoof, arhitektuuri- ja kunstiteoreetik, muusik. Michelangelo geniaalne loov vaim avaldus nii

Ajalugu

Kommentaarid (1)