Lennuk, sõjalennukid (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

1

rtf

Lennuk

Lennuk Kevin Sepp 11a Lennuk (varasemalt ka aeroplaan) on õhust raskem lendav alus, mis püsib õhus kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade. Lennuki peamised osad on tiib, kere, kiil, stabilisaator, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Lennukid liigituvad sõltuvalt kandepindade arvust ja paiknemisest: monoplaan, biplaan, vaidtiib, part-lennuk, tandemtiiblennuk. Otstarbe järgi liigitatakse lennukeid sõjalennukiteks, transpordilennukiteks (reisi- ja kaubalennukid), õppe- ja treeningulennukiteks ning eriotstarbelisteks lennukiteks. Viimaste hulka liigituvad näiteks sanitaar-, põllumajandus-, tuletõrje- ja aerofotolennukid. Õhkutõusmis- ja maandumisomaduste järgi liigitatakse lennukeid pika hoo- ja

Kultuurilugu

5

docx

Referaat LENNUMASINAD

sanitaar-, põllumajandus-, tuletõrje- ja aerofotolennukid.[1] Õhkutõusmis- ja maandumisomaduste järgi liigitatakse lennukeid pika hoo- ja pidurdusjooksuga, lühistart- ja püststartlennukiteks. Lennukauguse järgi liigitatakse neid pikamaalennukiteks, keskmaalennukiteks ja lühimaalennukiteks. Lennukiiruse järgi liigitatakse neid eel- ja ülehelikiirusega lennukiteks. Lennukeid liigitatakse ka jõuseadme ehk lennukimootori tüübi järgi.[1]  Jõuallikaga varustatud lennukid saavad edasiliikumise lennukiiruse reaktiivtõukest või propelleri või ka ventilaatori poolt tekitatud tõmbest. Kasutatava jõuallika ehk mootori osas jagunevad lennukid kolbmootor- ja reaktiivlennukiteks. Kolbmootoriga lennukid jagunevad omakorda täht- või ridamootoriga lennukiteks.Enamik tänapäeva

Tööõpetus

6

docx

Lennuki leiutamine ja ajalugu.

Lennuki leiutamise ajalugu Mario Märtson TP10 Tartu Kutsehariduskeskus Tartu 2012 Lennuk Lennuk ehk aeroplaan on õhust raskem õhusõiduk, millel on veojõudu tagav jõuseade ja aerodünaamilist tõstejõudu tekitav tiib. Lennuki peamised osad on tiib, kere, saba, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus.  Lennukid liigituvad sõltuvalt

Ajalugu

28

pptx

Lennuk

LENNUK Lennuk on õhust kergem, inimest kandev lendav seadeldis. Lennuk • Püsib õhus kandepinna aerodünaamilise tõstejõu toimel ning sellel on tõmmet tekitav jõuseade. • Peamised osad: • Tiib • Kere • Kiil • Stabilisaator • Jõuseade • Telik Liigituvad • Sõltuvalt kandepindade arvust ja paiknemisest: • Monoplaan • Biplaan • Vaidtiib • Partlennuk • Tandemskeemis lennuk • Esimene kommertslennuliin loodi 1919. aastal USA ja Kanada vahel. • Esimene majanduslikult edukas lennuk oli DC-3, mida ehitati mitmes variandis kokku ligi 12 500. • Maailma suurim reisilennuk oli aastani 2005 Boeing 747, siis hakati ehitama lennukeid Airbus A380. Kasu •Kiirem transport ühest kohast teise •Mugavus •Saab teha aerofotot •Sõjategevuses kasulik Autorist • Felix du Temple – monoplaan 1874.a (lendas paar sekundit)

Uurimistöö

14

pptx

Lennundus ja reaktiivliikumine

Lennundus ja reaktiivliikumin e Kelly Luik 10D1 Mis on lennundus? Lennundus on lendamisega ja õhus püsivate alustega ja raskemate lennuaparaatidega seotud teoreetiline ja praktiline tegevusala. LENNUK http://g4.nh.ee/images/pix/900x585/eHMMF9RmwbM/tupolev-tu-204- 65465686.jpg Lennunduse ajalugu  Esimene teada olev lend toimus 1783 aastal sooja õhuga täitetud aerostaadiga Pariisi kohal. Lennuaparaadi leiutajateks ja ka ehitajateks olid prantslased, vennad Montgoliferid.  Esimese lennuvõimelise jõuallikaga lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. aastal. Lennuk  Lennuk (varem ka aeroplaan) on õhust raskem, inimest

Füüsika

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused

Meedia

Kommentaarid (0)