Lemmikloom (0)

Sarnased õppematerjalid

13

ppt

Mari Keel

MARI KEEL Opilane: Pavel Zubarev Opetaja: Maria Tserkova 16.10.13 9A 1  Mari keel on maride kõneldav soome-ugri keelte hulka kuuluv volga-soome keel. Mari keele lähimaks sugulaskeeleks loetakse mordva (ersa ja moksa) keelt. 2002. aastal oli kõnelejaid 488 000. Mari keele kujunemisala arvatakse asuvat tänasest Marimaast lääne pool. 16.10.13 2  Mari keeles on neli suuremat murret: mäemari (Volgast lõunas) loodemari (Kirovi oblastis) niidumari (Volgast põhjas ja läänes; mari keele kõnelejate enamus) idamurre 16.10.13 3  Mari keeles on kaks kirjakeelt

Eesti keel

14

ppt

MARI KEEL

MARI KEEL Koostanud: Annika Loor ja Stina Rebecca Pettai 5.12.12 1 9B  Mari keel on maride kõneldav soome-ugri keelte hulka kuuluv volga-soome keel. Mari keele lähimaks sugulaskeeleks loetakse mordva (ersa ja moksa) keelt. 2002. aastal oli kõnelejaid 488 000. Mari keele kujunemisala arvatakse asuvat tänasest Marimaast lääne pool. 5.12.12 2  Mari keeles on neli suuremat murret: mäemari (Volgast lõunas) loodemari (Kirovi oblastis) niidumari (Volgast põhjas ja läänes; mari keele kõnelejate enamus) idamurre 5.12.12 3  Mari keeles on kaks kirjakeelt :

Eesti keel

9

rtf

Jõulunäidend - Teekond Jõulumaale

Rakke Gümnaasiumi jõulupidu 2012 Teekond Jõulumaale Päkapikk Ants ­ Päkapikk Mari ­ Võlur ­ Jõuluvana ­ Helipult ­ Kardinad ­ 1.klass ­Rakke (päkapikud alustavad teed Jõulumaale) 2.klass ­ Lennujaam ja lennuk (päkapikud loodavad sõita lennukiga Jõulumaale) 3.klass ­ Aafrika (juhuse tahtel sattusid päkapikud Jõulumaa asemel Aafrikasse) 4.klass ­ Dzungel (kabuhirmus päkapikud sattusid dzunglisse) 5.klass ­ Kummitav maja (päkapikud otsivad öömaja) 6.klass ­ Midagi kõrvadele (Võluri esimene tingimus) 7.klass ­ Midagi silmadele (Võluri teine tingimus) 8.klass ­ Midagi hingele (Võluri kolmas tingimus) 9.klass ­ Venemaa (Võlur võlub päkapikud valesse kohta) 10.klass ­ Kruiisilaev (päkapikud otsustavad laevaga Soome sõita) 11.klass ­ Soome (päkapikud on jõudnud Soome) 12.klass ­ Jõulumaa (päkapikud on lõpuks kohal) KARDINAD KINNI MUUSIKA Parvepoisid ­ Valged jõulud KARDINAD LAHTI Lavale jooks

Ühiskond

18

pptx

Mari keelest ja selle olukorrast

Mari keelest ja selle olukorrast Neit-Eerik Nestor 23.05.2017 Teemad • Mari keelest • Mari keele olukord täna • Sarnasus eesti keelega • Mida saame eestlastena (või väikerahvana) õppida mari keele loost? Mari keel • Kõnelejaid umbes 300 000 (aastal 2002 umbes 500 000) • Mari Eli vabariigi riigikeel aga ametliku asjaajamise keeleks vene keel • Mäemari, niidumari ja palju murrakuid • Marikeelne teater, koolid. ajalehed, raadiosaated • Sõna ,,mari” tähendab ,,meest” või ,,inimest” Mari keele seisund • Kakskeelsuse tasakaalutus • Linnastumine > venestumine • Toorlaenud vene keelest • Riikliku tähelepanu ja hooleta; kõnelejate passiivsus • Stalini-aegsed repressioonid jätsid lünga kultuuri arengusse • Marikeelne kõrgharidus peaaegu olematu • Probleeme marikeelsete teoste avaldamisega (1990 - 72 teost, 1999 - 8 teost, 2014 - 49 teost) Sarnasused eesti keelega • Umbes 200 ühise päritoluga sõna • l

Keeleteadus

3

doc

Fantastiline poiss

Mari on mõnes mõttes täiesti tavaline noor tütarlaps, kuid mõnes mõttes siiski mitte. Ta oli kohtunud tulnukaga, kellel nimeks Gane. Neil oli olnud nii lõbus koos, kuid järsku tulnukas kadus. Alles jäi vaid taim, mille tulnukas talle kinkinud oli ja koos tehtud pilt, kust kaaslane tasapisi kaduma hakkas ning valgusplekiga asendus. Mari vanaemal oli jalg haige ning Mari pakkus, et läheb talle külla ning on talle abiks ja toeks. Ta oli varemgi Ganest teistele rääkinud, kuid keegi ei uskunud teda. Samuti rääkis ta ka oma vanaemale, kuid heasüdamlik vanaema käitus teisiti. Ta uskus oma lapselast ning rääkis, et ka temaga on taolisi asju juhtunud lapseeas. Mari viis oma vanaemale Gane kingitud lille ning ühtäkki suutis vanaema taas kõndida. Kuna Mari sõbrannad Doris ja Birgit olid teda Birgiti suvilasse kaheks kuuks kutsunud, siis sai Mari nüüd sinna minna. Kui nad koos Dorisega pärale jõudsid, oli Birgit seal koos kahe poisiga. Üks neist oli väidetavalt

Kirjandus

3

odt

Mäeküla piimamees

Ingrid Lembavere Mäeküla piimamees Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19-dal sajandil, Mäekülas, vaikne külake Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup-ta oli mees kes ihkas paremat elu ja oli valmis, selleks isegi oma naise müüma. Ta sai piimameheks, kuid mõistis üsna pea, et oli valesti teinud Mari suhtes ja hakkas kahetsema ning käis ka härra juures raha viimas ja ütles,et ei taha enam, et Mari seal käib. Mari- Mari õde suri ja ta läks, tema mehele, kes jäi üksi, naiseks. See oli tema meelest rohkem laste pärast, et lapsed ei jääks üksi ja kuna ta teised õed, seda teha ei tahtnud. Olulisemad kõrvaltegelased, nende iseloom ja mõju peategelastele. Mõisnik Ulrich von Kremer ­ ta arvas ja saigi rahaga osta asju, mida enamus ei saanud. Tõnu oli mees, kelle ta suutis ümber sõrme keerata. Lubas talle Mar

Kirjandus

2

docx

Libahunt

Libahunt 1. Kuidas sattus Tiina tallu elama? Tiina jäi orbuks ja talu peremees võttis ta endale kasulapseks ning kasvatas teda. 2. Mis juhtus Tiina emaga? Tiina ema peeti nõiaks ja ta tapeti. 3. Miks Tiinat ei sallitud? Ta ei olnud väga eestlase moodi ja tal oli oma arvamus, mida ta alati ausalt välja ütles. Tema peale oldi ka kade, sest Margus armastas teda. 4. Metsas olles korjas Mari marju, kuid millega tegeles Tiina? Tiina käis oravale süüa andmas. 5. Miks Mari arvas, et Tiina on libahunt? Mari väitis, et Tiina olevat ühte karjalooma rünnanud. 6. Kas Tiina oli libahunt? Põhjenda. Ta ei olnud libahunt, kuigi kõik arvasid, et ta on ja levitasid tema kohta jutte. 7. Miks tema kohta laimu levitati? Tema maailmavaade erines teistest, ta nägi teistsugune välja ja paljud olid tema peale kadedad. 8. Mille poolest Mari ja Tiina erinesid? Too vähemalt kolm erinevust. Mari oli heledate juuste

9.klass

3

docx

Eduard Vilde “Mäeküla piimamees”

Eduard Vilde “Mäeküla piimamees” Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19. sajand, Mäeküla, väike vaikne ja tavaline küla, paika on näidatud looduslikult viljakana ja ilusana, inimesi töökatena Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup – teose alguses on Prillup vaene, kuid aus mees. Pärast Kremeri pakkumist hakkab ta maailma teisti nägema ja ihkab elada paremini. Mida rohkem ta pakkumisele mõtleb, seda rohkem kaob ta südametunnistus ja väärtused, mis talle olulised olid. Sellega jätkub ta moraalne allakäik ja ta süüdistab ebaõnnes ja reetmises Marit Mari – oma ajas väga eriline naine – iseseisev, trotsi täis ja lubanud kellelgi ennast alandada ega käsutada. Mari säilitas kuni teose lõpuni oma põhijooned, kuid muutus nukramaks ja tõsisemaks. Mari ei käi raamatu jooksul lõplikult alla nagu Prillop – ta lõpetab lepingu kohe, kui see tema võimuses on ning ei lase saamahimul endast võitu saada. Olulisemad kõrvaltegelased, nende i

10. - 12. klassi kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)