Viletsatel aegadel segati rukkijahu hulka aganatele lisaks või aganate vähesuse korral jahvatatud puukoort, mähka, puulehti, sammalt, sõnajalgu, männikasvusid, marju, tammetõrusid, sarapuu- urbi, isegi kanarbikku. Aganaleiba tuli pärituult süüa, vastutuult süües läksid aganad silma. Ka on teada, et aganaid olevat lisatud teradele seni, kui terade ja aganate segu kühvliga vastu seina visates enam teradele iseloomulikku krabinat kuulda ei olnud. Aganane leib oli must ja rabe nagu turvas. jõululeib- enamasti tehti hapendatud rukkijahust. Tava leivast erines jõululeib oma erilise kuju poolest. Tehti seakujulisi, kuhikuga, auguga, et saaks küünla hiljem kaunistuseks panna. Jõuluorikas oli pikerguse kujuga, küllaltki suur ja sellest vormiti siga, sõrmega tehti keskele maagiline viiskand. Jõululeib oli ümara kujuga läbimõõduga u 31 cm ja kõrgusega 12 cm. Kuhikuga leibadele löödi või vajutati sõle, söe, põrsaluu
...... lk 11 Kokkuvõte ......................................................................................... lk 12 Kasutatud kirjandus .............................................................................. lk 13 2 Sissejuhatus Leib meie igapäevasel toidulaual on lõhnav ja kohev. Teda on hea lõigata ja paljalt süüa. Ometi on see suhteliselt uus leiutis. Algselt tehtud leib erineb tänapäeva leivast nagu öö ja päev. Rukkileib on eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid, ega asjata nimetata kõiki teisi toite peale pudru leivakõrvaseks. Rukkileib oli igapäevane toit, seda söödi rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. See muutus toidukorras isegi nii tähtsaks, et selle puudumist ka muu toidu olemasolu korral hakati pidama äärmiseks vaesuseks ja viletsuseks. Leib kujunes aja jooksul kogu toidu ja elatise võrdkujuks
AS Leibur on Eesti juhtiv ja vanim pagaritööstus, kellele kuulub ligi kolmandik siinsest pagaritööstuse turust. Leiburi tooted on saadaval kõikjal Eestis. Leibur pakub parimate rukkileivatraditsioonide kohaselt valmistatud leiba, kasutades selleks tänapäevast tehnoloogiat. Lisaks sellisele leivale, mida eestlased on läbi aegade sööma harjunud, leidub valikus ka rohkesti uudseid pagaritooteid. Oluline on, et tooted oleksid maitsvad, sest leib on teadagi tervislik. Ajalugu Leiburi ajalugu ulatub aastasse 1762, kui 2. novembril asutas linnakodanik Julius Valentin Jaeksch Tallinna vanalinna pagaritöökoja. Seda loetakse tööstusliku leivatootmise alguseks Eestis. Läbi erinevate ettevõtete on sellest töökojast sajandite jooksul välja kasvanud tänane Leibur. 2012. aastal tähistab Leibur oma 250. sünnipäeva. Leiburi nimi võeti kasutusele 1. jaanuaril 1976. aastal. Alates 1997
mahlad, dzhemmid, jäätis. Omadused: Happesuse regulaator, sekvestrant, emulgaator. Kõrvalmõjud: Võib tekitada hammaste dentiinikihi defekte · E296 - Õunhape Kasutusala: Juurviljakonservid, mahlad, dzhemmid, karastusjoogid, maiustused ja saiakesed. Omadused: Happesuse regulaatorid. Mahlad, keedised, Kõrvalmõjud: Pole teada. · E202 - Kaaliumsorbaat Kasutusala: Väga lai kasutusala: piimatooted, salatikastmed, jogurt, viilutatud leib, veinid, maiustused, magusad joogid, sulatatud juustud, juustud pakitult viiludena, kookide pinnakäsitlus, juustu pind ja valmis koogid Omadused: Säilitusained. Kõrvalmõjud: Võib tekitada nahaärritusi, suus põletustunnet ja punetust suu ümber. Raskendab astmat, allergilist nahalöövet, või nõgeslöövet põdevate laste seisukorda. Ülitundlikkuse sümptome võivad saada isikud, kes on allergilised aspiriinile. 12
Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit, uuemal ajal ka nisujahust sepikut ja pühade puhul valget saia. Eestile omane teraviljatoit on ka kama keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi hapupiimaga (uuemal ajal süüakse kama ka keefiri või jogurtiga).
kõlapinda just rasedate seas. Arenev loode saab kõik vajalikud toitained läbi platsenta, seega peab dieet rahuldama nii ema kui loote organismi vajadused. Tervisliku toitumise juhised rasedatele ei erine 1 väga oluliselt mitterasedate omadest, sisaldades vaid mõningaid erandeid. Peamiseks soovituseks on tervislik mitmekülgne toit, mis sisaldab piisavalt süsivesikuid: leib, riis, pastad ja kartul ning on rikas puu- ja köögiviljade poolest. Tervislik dieet sisaldab mõõdukas koguses piimatooteid ning küllaldaselt valke sisaldavaid toiduaineid, näiteks: tailiha, kala, muna, herneid, läätsi. Lisaks kuuluvad dieeti piiratud koguses toiduaineid, mis sisaldavad rohkelt suhkrut ja rasvu. Raseduse ajal tuleb süüa mitmekülgselt ja täisväärtuslikult. Keskmist toitainevajadus kaetakse tavaliselt nädala menüüga, sest toit võib olla päeviti erinev
Tallinna Teeninduskool Kristel Reinsalu 011PK Eesti müügivõrgus olevad leivad ja saiad Referaat Juhendaja: Janno Semidor Tallinn 2010 Sisukord 1.Leivad......................................................................................................................................... ......... 3 1.1 peeneleivad.................................................................................................................................... .. 3 1.1.1Tallinna peenleib..................................................
Võib tekitada allergilisi reaktsioone. Tootes sisalduvad e-ained E440 Pektiin Kasutusala: Lastetoidud, marmelaadid, salatikastmed, kalapooltooted, maiustused, jäätis, nektarid ja mahlad. Omadused: Paksendaja, stabilisaator, zheleeriv aine. Kõrvalmõjud: Pole teada. Suured kogused võivad tekitada gaase ja soolestku vaevusi. Tootes sisalduvad e-ained E202 Kaaliumsorbaat Kasutusala: Piimatooted, salatikastmed, jogurt, viilutatud leib, veinid, maiustused, magusad joogid, sulatatud juustud, juustud pakitult viiludena, kookide pinnakäsitlus, juustu pind ja valmis koogid Omadused: Säilitusained. Kõrvalmõjud: Võib tekitada nahaärritusi, suus põletustunnet ja punetust suu ümber. Raskendab astmat, allergilist nahalöövet, nõgeslöövet põdevate laste seisukorda. Ülitundlikkuse sümptome võivad saada isikud, kes on allergilised aspiriinile. Tootes sisalduvad e-ained
Kõik kommentaarid