Lehtmets (1)

Lehtmets
Peaaegu kolmandik maismaast on kaetud metsaga. Looduslikku metsa leidub kõikjal kus on pidevalt vett puude kasvamiseks. Metsad mõjutavad oluliselt kliimat, rikastavad atmosfääri hapnikuga ja lisaks kõigele sellele pakuvad sobivaid elutingimusi paljudele elusolenditele, kes leiavad metsas toitu ja varju.
Kõrguse järgi jaotatakse taimed metsas viieks rindeks: puurinne, põõsarinne, puhmarinne, rohurinne , samblarinne.
Lehtmetsade puurinde moodustavad heitlehelised puud, mis langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust. Heitleheliste puude hulka kuuluvad kask, vaher , pärn, saar, pihlakas , lepp, haab jvm.
Tüüpilisemad põõsad lehtmetsas on sarapuu, pihlakas ja toomingas. Oma kasvult on nad madalamad kui puurinde esindajad.
Kevadel, enne kui puudele kasvab uus lehestik , mis varjutab metsaaluse, arenevad ja õitsevad siin kiiresti mitmesugused õistaimed nagu sinilill, laanelill , võsaülane, jänesekapsas ja leseleht. Hiljem asendavad neid varjulembesed rohttaimed , näiteks mustikas , pohl, kanarbik , kõrrelised ja sõnajalad. Lehtede aeglase kõdunemise tõttu maapinnal on sambla ja samblike levik kesine.
Metsa madalaima rinde moodustavad samblad ja samblikud . Nende hulka