Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Leht, vili, õis ja seeme (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

5. LEHT
Lehe siseehitus sõltub küllalt tugevasti konkreetsetest ökoloogilistest tingimustest, eeskätt vee ja valguse kättesaadavusest. Kui uurida lehtede ehitust ühe taimeliigi isenditel, kes on kasvanud erineva tugevusega valguses, selgub mitmeid olulisi anatoomilisi iseärasusi. Taolisi muutusi nimetatakse kohanemisteks, sest need on mittepärilikud, pöörduvad muutused. Keskendume järgnevalt aga kohastumuslike, evolutsiooniliste muutuste vaatlemisele.
Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks:
1) mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid;
2) kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja
Vasakule Paremale
Leht-vili-õis ja seeme #1 Leht-vili-õis ja seeme #2 Leht-vili-õis ja seeme #3 Leht-vili-õis ja seeme #4 Leht-vili-õis ja seeme #5 Leht-vili-õis ja seeme #6 Leht-vili-õis ja seeme #7 Leht-vili-õis ja seeme #8 Leht-vili-õis ja seeme #9 Leht-vili-õis ja seeme #10 Leht-vili-õis ja seeme #11 Leht-vili-õis ja seeme #12 Leht-vili-õis ja seeme #13 Leht-vili-õis ja seeme #14 Leht-vili-õis ja seeme #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor flister Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

LEHT

lehelaba , nimetatakse liitleheks. Leherood ja roodumine: Leherood moodustuvad lehelaba põhikoes kulgevatest juhtkimpudest, mille kaudu toimub vee, mineraal- ja orgaaniliste ainete vool lehes. Pearoost hargnevad külgrood, nendest mõnikord veel kõrgemat järku rood, moodustades roodude võrgu . Lehtede roodumine toimub teatud korrapärasusega: *dihhotoomne leht ­ primitiivne roodumisviis ,leherood hargnevad korduvalt kaheks ega ühine omavahel. *sulgroodne leht ­ lehel on üks pearood ja sellest teatava vahekauguse järel väljuvad külgrood. *sõrmroodne leht ­ lehel on üks pearood koos

Bioloogia
thumbnail
21
pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Puitunud: esinevad puittaimedel (puud, põõsad, puhmad) Rohtne: esinevad rohttaimedel (ühe-, kahe- ja mitmeaastased) Monokarpne: õitsevad ühel korral Polükarpne: õitsevad mitu korda LEHT ·Tunnused Taime vegetatiivne organ (paljunemisvahend) Ronimisvahend Kasv piiratud Ei kanna teisi organeid Dorsoventraalse (erikülgse) sümmeetriaga Füllood ­ ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht ·Ülesanded Fotosüntees Hingamine ·Liht- ja liitleht Lihtleht: koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Liitleht: kui ühisele leherootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks. ·Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal),

Eesti taimestik ja selle kaitse
thumbnail
7
docx

Botaanika

Trihhoomid- ühe või mitmerakulised karvad. Kui karvad on väiksed ja madalad siis papillid e. näsad. Kattekarvad- kaitsevad päikese ja veekao eest. Stomata- õhulõhed.K:kaks sulgrakku, õhupilu. Mesofüll- kahe epidrmi vahel olev lehe põhikude. Või ka klorenhüüm. K:sammaskude, kobekude rakuvaheruumid, juhtkimp.(nim. roodudeks) Õis koosnev fertiilsest ja steriilsest(õie kate, tupe lehed, kroonlehed, nektaariumid) osadest. Tolmukas- tolmupesades õietolm(pollen) Sigimikust moodustub vili, perikarp- vilja sein: Õunvili, Mari(tomat), Luuvili(ploom), Hesperiid(tsitrused). Kuivviljad- avaviljad(kukkur, kõder, kaun, kupar, karp) sulgviljad(pähklike(maasikas- lihakale õiepõhjale kinnitunud hulgaliselt pisikesi pähklikesi, pähkel, tõru, seemnis). Vilja Tüübid: Liht- (õies tekib üks vili või on palju kokkukasvanuid emakaid) ja koguviljad (ühest viljast tekib palju osavilju nt. Vaarikas). Koguvili moodustub ühe õie paljudest emakatest

Botaanika
thumbnail
18
odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Jagunevad rohttaimed(ühe-kahe-ja mitmeaastased) ja puittaimed(puud, põõsad, puhmad). Monokarpsed(aediiris,emaputk,mets-harakputk)- õitsevad 1x elutsükli jooksul, polükarpsed(har. merikapsas, mänd, pärn) mitu korda. 24.Lehe tunnused, ülesanded. Liit- ja lihtleht, roodumine, lehetipp ja -alus, -serv. Tunnused: # taime vegetatiivne organ # kasv piiratud# ei kanna teisi organeid # dorsoventraalse sümmeetriaga. Ülesanded: fotosüntees,hingamine. Liitleht on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest. Lihtlehel kinnitub üks leheke. Roodumine-Lehe rood on lehes kulgevad juhtsoonte kimbud, mis enamasti eenduvad lehe allküljel. Leherood võivad lehelabas paikneda mitmeti. Eristatakse nelja peamist roodumistüüpi: Sulgroodne leht- ühe tugeva pearooga ja sellest sulgjalt harunevate külgroodudega leht. Sõrmroodne leht- leht, mille laba alusest väljub mitu peaaegu ühetugevust roodu

Bioloogia
thumbnail
19
doc

EESTI TAIMESTIK

Jagunevad rohttaimed(ühe-kahe-ja mitmeaastased) ja puittaimed(puud, põõsad, puhmad). Monokarpsed(aediiris,emaputk,mets-harakputk)- õitsevad 1x elutsükli jooksul, polükarpsed(har. merikapsas, mänd, pärn) mitu korda. 24. Lehe tunnused, ülesanded. Liit- ja lihtleht, roodumine, lehetipp ja -alus, -serv. Tunnused: # taime vegetatiivne organ # kasv piiratud# ei kanna teisi organeid # dorsoventraalse sümmeetriaga. Ülesanded: fotosüntees,hingamine. Liitleht on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest. Lihtlehel kinnitub üks leheke. Roodumine-Lehe rood on lehes kulgevad juhtsoonte kimbud, mis enamasti eenduvad lehe allküljel. Leherood võivad lehelabas paikneda mitmeti. Eristatakse nelja peamist roodumistüüpi: Sulgroodne leht- ühe tugeva pearooga ja sellest sulgjalt harunevate külgroodudega leht. Sõrmroodne leht- leht, mille laba alusest väljub mitu peaaegu ühetugevust roodu

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
14
doc

Eesti taimestik

läbimõõduga trahheesid ja trahheiide, suvel ja sügisel aga väikese diameetriga kitsaid trahheiide ning rohkem puidukiude ja põhikudet. Varre tüübid: puitunud ­ puud, põõsad uhmad; rohtne ­ ühe-,kahe- ja mitmeaastased taimed, mono- õitsevad üks kord; polükarpne ­ õitsevad mitu korda elu jooksul Lehe tunnused - taime vegetatiivne organ, kasv piiratud, ei kanna teisi organeid, dorsoventraalse sümmeetriaga; ülesanded ­ fotosüntees ja hingamine; Liit- ja lihtleht, - Lihtleht on leht, mis koosneb ainult lehelabast ja leherootsust; Liitleht on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest; roodumine - Leherood ehk rood on lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud. sulg-, sõrm-,rööp-, kaarroodumine; lehetipp ­ teritunud, terav, ogatipuga, pügaldunud; alus ­ südajas, kiiljas; -serv ­ hambuline, saagjas, kähardunud, kahelisaagjas, loogeline. Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis. Idu- õistaimedel esimesed üks või kaks lehte,

Eesti taimestik ja selle kaitse
thumbnail
10
odt

Põllumajandustaimed TK

III osa 1) Vegetatiivsed taimeorganid - Taimeanatoomias räägitakse taime vegetatiivsetest organitest -juur, vars ja leht. - Vegetatiivsed elundid moodustavad taime keha ning täidavad taime elutegevuse põhilisi ülesandeid (sh vegetatiivne paljunemine). 2) Juur - Juur on taime reeglina maasisene elutähtis organ. - Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. - Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal. 3) Juure vöötmed • Kasvukuhik – apikaalne meristeem

Põllumajandus taimed
thumbnail
3
docx

VILI

koosneda paljudest viljalehtedest. Terve õisik moodustab vilja. *Koguvili e lihttüüpi vilikond- moodustub apokarpsest sigimikust, kus viljalehed küpses viljas ei liitu (vaarikas). Vilikond areneb tervest õisikust, s.o. paljude õite viljumisel. *Kui viljad arengu käigus liituvad, tekib liitvilikond, näiteks ananassil . Kui perikarp on lihakas, räägitakse lihakviljadest, kui aga kuiv, siis kuivviljadest. Harvad pole juhtumid, kui algselt lihakas vili areneb kuivviljaks. *Lihakvili- Lihakviljad moodustuvad nii ühe- kui mitmepesalisest apo- või sünkarpsest sigimikust. Perikarp koosneb kas ainult sigimikuseinast või lisanduvad sellele ka sigimikuvälised koed. Lihakaks võib muutuda kogu perikarp või ainult osa sellest. Lihakvilju kannavad hinnatud puuviljakultuurid (luu- ja õun- ja pomerantsviljad, mari , kõrvitsvili) ning marjakultuurid. Kuivviljad jaotatakse kaheks põhitüübiks:

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun