............................................................................................................................6 Kodu........................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus:............................................................................................................... 8 -2- Elulugu Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947 Tallinnas. Tema haridustee algas Ruila 8- klassilises koolis, ning jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Leelo Tungal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Oma elus on tulnud tal töötada väga paljudes eri kohtades. Oma töökäiku alustas ta Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana. Ta on töötanud ka Tallinna 36. Keskkoolis eesti keele õpetajana. Lisaks on ta leiba teeninud
Leelo Tungal Leelo Tungal on sündinud 22.06. 2947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga ning neil on peres kolm õppivat tütart. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis, eesti filoloogia (1996-1972), Tallina 42. Keskkoolis (1962- 1965), Ruila 8-kl. Koolis (1954-1962). Keelteoskus: vene k. (valdab vabalt), soome k. (valdab vabalt), inglise keel (kõne- ja kirjakeel), itaalia k. (kõne- ja kirjakeel), saksa keel (tõlgib sõnastiku abil). Ta on töötanud eesti keele õpetajana Ruila 8-klassilises koolis ja Tallinna 36. keskkoolis, ajakirjade "Pioneer" ja "Täheke" toimetuses, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande "Meie Repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe "Eesti Maa" kultuuritoimetajana
TARTU ÜLIKOOL Haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õppekava LEELO TUNGAL Referaat Juhendaja: Malle Reidolv Tartu 2009 Sisukord Elulugu ja looming..............................................................................................3 Looming ja tekstinäited.......................................................................................4 Tekstinäited.................
Leelo Tungal Kaisa Lohu KELA 1 AÜ Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947. aastal Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. 1962. aastal lõpetas Ruila 8- klassilise kooli, millele järgnes koolitee Tallinna 42. Keskkoolis. L. Tungal on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal 1972. aastal. On töötanud paljudes erinevates kohtades: Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana, Tallinna 36. Keskkoolis samuti õpetajana, erinevate ajakirjade ,,Pioneer" ja ,,Täheke" toimetustes, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande ,,Meie repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe ,,Eesti maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994
Leelo Tungal 22.06.1947 Maarja Evert Maarja Milistver Elulugu Sündinud 22. juuni 1947 Tallinnas. Eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Kuulub kassetipõlvkonda Abielus helilooja Raimo Kangroga. Kirjutanud kahele eurolaulule sõnad. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Haridus ja töö Lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia alal. Ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetaja. Ajakirja Hea Laps peatoimetaja. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Töötanud filmilaenutuskontori korrektorina. Töötanud Nukuteatris kirjandusala juhatajana. Keelteoskus: Vene (valdab vabalt) Soome (valdab vabalt) Inglise (kõne ja kirjakeel) Itaalia (kõne ja kirjakeel)
Leelo Tungal Eesti luuletajanna, lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga, peres kolm õppivat tütart. Ta on üks populaarsemaid ja produktiivsemaid eesti (laste)kirjanikke. Haridus on tal kõrgem- Tartu Ülikool, eesti filoloogia (1966 1972), Tallinna 42. Keskkool (1962 1965), Ruila 8-kl.Kool ( 1954 1962). Valdab vabalt vene- , soome keelt. Kõne ja kirjakeeles inglise- ja itaalia keelt. Saksa keelt tõlgib sõnastiku abil. Töökohad: Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 1984), vabakutseline
Leelo Tungal Leelo Tungal (sndinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Haridus ja t Tungal lpetas 1962. aastal Ruila 8-klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972. Tartu likooli (eesti filoloogia). Ta on ttanud eesti keele petajana, ajakirjade Pioneer ja Theke nooremtoimetajana (19721975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (19811984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (19941996), alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MT Hea Laps juhatuse esinaine. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu.
Võrumaa Kutsehariduskeskus LEELO TUNGAL Referaat Sisukord 2 Sissejuhatus Leelo Tungalt tuntakse kui Eesti luuletajannat, tuntud lastekirjanikku ja tõlkijat. Ta sündis 22. juunil 1947 aastal, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta abiellus helilooja Raimo Kangroga ning nende peres kasvab kolm tütart. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana
Leelo Tungla luuleleid Leelo Tungal ,,Kodu" Mis seal siis on üks paju, üks kustumas jõgi, üks väsinud maja, üks lumiste takjate ala, üks katkine trepp ja kaugenev mets kõik... Kõik. Ilmunud luulekogus "Õitsev kuristik" ning valikkogudes "Käsi on valge ja süsi on must" (2002) ja "Täisminevik" (2007) Leelo Tungal ,,Piparkoogisüda" Vana aasta sammub vaikselt ajalukku, keerab enda kannul ajaukse lukku. Kõik jääb seljataha - kes see mullust muudaks! Kui vaid kõik, mis paha, maha jätta suudaks! Tulgu ilus aasta küünla valgusvuhus! Pipargoogiraas ta pisikeses pihus pärast jõulupuhkust meenutagu seda: piprast kui ka suhkrust tehti aasta süda! Ilmunud Leelo Tungla kogumikus "Kirjad Jõuluvanale" (2001) Leelo Tungal ,,Pimedusest Koorub Valgus" Sündida võib sädemest
Varesele valu Leelo Tungal Alex Kivak Iseloomustused • Iisi (Isadora Pärn) oli heasüdamlik, sõbralik, kuid vahel veidi üksildane. Ta oli väga iseseisev ja usaldusväärne. • Robi (Robert Bernstein) oli sõbralik ja lõbus, lahke ja hooliv. Ta oli lisile hea sõber, nad said väga hästi läbi. • Marge Pärn-Mannoff (ema) oli hoolitsev, armastav, lõbus ja jutukas. • Katrin Pärn (võõrasema) oli vaikne ja tagasihoidlik, kuid oma moodi hooliv. Algselt ei saanud nad hästi läbi, kuid hiljem kõik laabus. Probleemid • Iisi isa Andres oli oma elu lõpetanud. Sellega lihtsalt lepiti. • Iisi ja Katrini rasked suhted olisd pärast Andrese surma veel halvemad. Hiljem aga nad said jälle lähedaseks. • Iisi ema elas Inglismaal. See Iisile ei meeldinud, aga ema otsustas siiski ka vahel Eestis Iisi juures käia. Iisile see meeldis. • Iisi võttis enda hoole alla abitu varesepoja Pedro. Pedro võis k
Leelo Tungal ``Tedremäng`` Leelo Tungal v Leelo Tungal on luuletaja, prosaist, liberist, lastekirjanik, ajakirjanik ja tõlkija. v Sündinud 22. juunil 1947.a. Tallinnas. v On kasvanud õpetajate perekonnas ja oli oma pere ainus laps. v Tungal lõpetas 1962. aastal Ruila 8klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972.a. Tartu Ülikooli (eesti filoloogia). v Abielus helilooja Raimo Kangroga, peres on kolm tütart. v Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana, Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana, ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana ja alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. v MTÜ Hea Laps juhatuse esinaine aastast 1997. v Alates 1979
Leelo Tungal Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947. aastal Ruilas ainsa lapsena õpetajate perre. Leelo emaHelmes Tungal arreteeriti poliitilistel põhjustel 1950. aastal ning talle määrati kakskümmendviis aastat vanglakaristust ja viis aastat asumist Venemaal Siberis Inta piirkonnas. Leelotkasvatas senikaua isa Feliks Tungal, kes töötas Ruila koolis kunstiõpetajana. Väiksenameeldis tulevasele luuletajale käia koos isaga võimlemis-, laulmis- ja joonistamistundides. 1.septembril 1954. aastal astus Leelo aga juba ise Ruila 8-klassilisse kooli, esimesse klassi. 1962. aastal suundus Leelo Tungal Tallinna 42. Keskkooli (praegu Kadrioru SaksaGümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''(17-aastane).Aastatel
Risti Põhikool Andri Meister UURIMISTÖÖ LEELO TUNGLA LOOMINGU JA ELULOO KOHTA Loovtöö Juhendaja: Marina Laurits KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Marina Laurits 17.03.2017 Risti 2017 2
tagasipöördumist ürgse lihtsa eluviisi juurde. Nad vastandasid loodust ühiskondlikele väärtustele ning püüdsid muuta inimest paremaks temas ürgsete instinktide äratamise kaudu. Akmeistid ülistasid jõudu, sensuaalsust ja teisi ürgseid instinkte. Akmeismi esineb Johannes Barbaruse (18901946) varases luules, kogud "Fata morgana" (1918), "Inimene ja sfinks" (1919), "Katastroofid" (1920). aktsentueeriv värsisüsteem vt rõhuline värsisüsteem. akrostihhon luuletus, mille värsiridade esimesed tähed moodustavad kellegi nime, mõne sõna või fraasi. Näiteks: xxx Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemeid kalla Tuli kõik neelab alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa (Andrus Rõuk.) aleksandriin 12-silbiline paarisriimiline värss tsesuuriga 6. silbi järel.
Lektüürileht Varesele Valu Leelo Tungal 95 lk Illustraator: Cathrine Zarip Tegelased: Toomas Tarm, Marge Manoff, Iisi Pärn, Katrin, Andres Pärn, Kalev, Cathy , Merle, Väike Kairi, Vares Pedro, Mariin, õp. Hõbemägi, Robert, Marko Kalmer, Aleksandr Bernstein 1. Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida? Raamat vöiks rääkida, mingisugusest varesest kel on väga raske elu ja kellele kogu aeg haiget tehakse. Millest tegelikult rääkis?
Leelo Tungal tema elulugu ja looming Mart Leib EluLugu Leelo Tungal on sündinud 22. Juuni 1947 Tallinas. Ta on käinud Ruila 8-kl.Koolis, Tallinna 42. Keskkoolis ning Tartu Ülikoolis. Ta on olnud Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 1984), vabakutseline kirjanik (1984 - 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 1995), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetaja (1994 1996), ajakirja Hea Laps peatoimetaja (märts 1994 juuli 1995, sept
Sander Soikka Luule analüüs LEELO TUNGAL Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947 Tallinnas, Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta on eesti kirjanik (luuletaja, prosaist, libretist ja tõlkija). Leelo Tungal lõpetas 1962. aastal Ruila 8-klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972. Tartu Ülikooli (eesti filoloogia). Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana (1972 1975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (19811984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (19941996) ning alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MTÜ Hea Laps juhatuse esimees. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu.
kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuuluvad lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. Esimese tõsise luuletuse kirjutas Contra 1989. aastal, olles siis tollal 15-aastane noormees. ,,Originaal pole vist säilinud, sest poole aasta luuletamise järel põletasin osa luuletusi ära. Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja", sõnas mees kirjatüki kohta lisaks. Hiljem üldtuntuks saanud pseudonüüm Contra on samuti üks paljudest perekonnanimest tuletatud hüüdnimedest. Selle nime all ja peamiselt autori enda kirjastatuna on ilmunud ligi
muistendid, kunstmuistendid (nt Faehlmann). Tänapäevane variant: linnalegendid, mis levivad eriti hoogsalt nt kooliõpilaste seas või interneti vahendusel. lastekirjandus- lastele suunatud kirjandus; kitsamalt: täiskasvanute poolt lastele kirjutatud ilukirjandus. Siia alla võib kuuluda kõik see, mida lapsed loevad (ka reklaambrožüürid ja teadusajakirjad), aga see muudab mõiste väga laiaks ja hägusaks. valm- lühike õpetliku sisuga mõistujutt v luuletus, kus peamiselt antropomorfeeritud loomtegelaste kaudu kujutatakse inimeste iseloomujooni ja käitumist; iseloomulik on, et loo moraal tuuakse eraldi (alguses v lõpus) välja. muinasjutt- rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial põhinev meelelahutuslik, sageli õpetliku sisuga lugu, mis ei pretendeeri usutavusele (vrdl müüt, muistend, pajatus). Iseloomulik on imepärase, üleloomuliku esinemine, tegelaste ja sündmustiku skemaatilisus,
1938 ,,Jänesepoeg, kes luuletas" 1936 ,,Lugu pöialpoisist, kotkast, sitikast" MJ 1978 ,,Memme musi" 1937 ,,Kodukäijad seiklevad" 1975 ,,Seiklusi noorusmaalt" 1978 ,,Välek Vibulane" 1980 ,,Nupumees Ati" Aino Pervik 1961 ,,Kersti sõber Miina" tüdrukute jutt 1962 ,,Rein karuradadel" 1969"Õhupall" noorsooromaan 1971 ,, kaarist on kasu" 1972 ,,Väikesed vigurjutud" 1973 ,,Kunksmoor" 1975 ,, Kunksmoor ja kapten Trumm" 1982 ,,Arabella, mereröövli tütar" 1986 ,,Sookoll ja sisalik" MJ Leelo Tungal Vanemale ja keskmisele koolieale kirjutanud proosaraamatuid 1986 ,,kartul, lehm ja kosmonaut" nooreamatele 1980 ,,Neitsi Maarja neli päev" noorsoojutt 1983 ,,Pool kera" sikluslik jutustus, eetilised probleemid inimese elus 1986 ,,Kirju liblika suvi" alkoholism lapse seisukohast 1989 ,,Pille, madis ja teised" lapse elu mõjutvad tõsised probleemid 1989 ,,Kristiina, see keskmine" 9 12
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud
ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Lermontov, Puskin), ballaadid (Schiller, Under) ja valmid (Krõlov). Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist
Vabadusaateline loodusfilosoofia. Kuulutas kõikide inimeste, rahvaste ja rasside võrdsust, nõudis sotsiaalset õiglust. Ülistas lihtsaid inimesi, vaeseid, töölisi. Võitles normide, tabude ja tehislikkuse vastu. Kujundid on rõhutatult maised ja konkreetsed, mis teeb ta loomingu proosalaadseks. Ülistas inimese kehalist täiuslikkust, puhtust ja ilu. Uskus ühiskondlikku arengusse ja demokraatiasse, vaid hilisemas luules on märgata protesti USA liialdatud materialismikultuse vastu. Nt luuletus "Kui õitsesid sirelid viimati õues" kogust "Trummipõrin" (1865), pühendatud Abraham Lincolnile. 1855 ilmus esikkogu "Rohulehed" vaid 12 luuletust. Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism
Ehk Krista Kaera sõnul: kui easy võib üks reading lõpuks olla? (Kareva 1999: 11). Näitena võib siin tuua üheplaanilisi printsessi- ja nõialugusid, une-, jõulu- ja loomajutte, milles puudub nii keeleilu kui mõttevõlu. Mõnikord on küll esialgse tekstiga üsna julgelt ümber käidud ja eesti lastekirjanik on välismaiselt originaalilt võtnud vaid idee, luues selle põhjal täiesti arvestatava teksti. (Tarrend 2005: 32). Viimatinimetatud loomingutüübi näiteks võib tuua Leelo Tungla ja kirjastuse Kirilill 6 koostöö, mis tekitab segadust ka eesti lastekirjanduse statistikas, sest Tungal on kataloogides märgitud välismaise pildiraamatu teksti autoriks, mitte tõlkijaks. Eesti lastekirjanduse aastanimestikes on need tekstid paigutatud seepärast algupärase lastekirjanduse ridadesse. Sel sajandil võib aasta-aastalt näha algupärandite osakaalu suurenemist. Sooja
Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi...........................................................................................................................................9 Jaanus Vaiksoo.......................................................................................................................................9 Eno Raud..............................................
20. 12. 1973, Tallinn - Eesti kirjanik, tõlkija ja libretist (libretode kirjutaja – helitööde tekst- ooperi, opereti, oratooriumi libreto) - Isa Raimo Kangro, ema Leelo Tungal- 2 õde- Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro - Õppis Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud end Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis - 2007. aastast Tallinna Ülikooli kultuuride uuringu doktorant - Teosed: "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), Verb 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2007
Populaarsed anekdootide tegevuskohad on kool, hullumaja, mets, sild, tunnel, meri, taevas jt. Tuntumad tüübid on anekdoodid rahvustest (kolm rahvust, tsuktsid), riigimeestest (Hitler, Stalin, Lenin, Breznev), isikutest (Juku, Tsapajev ja Petka), loomadest ja lindudest (elevant, lõvi, karu, kirp, papagoi), hulludest, sadistidest, blondiinidest, politseist jt. Igal aastal ilmub maailmas hulganisti anekdoodikogusid, Eestis välja antud valimikest on üks populaarsemaid Leelo Tungla koostatud "Oi-oi , Juku" (1995). Näiteks: "Aitäh, tädi, kingituse eest!", "Pole tänu väärt, Juku!", "Seda arvan minagi, aga ema käskis ikka tänada!" 4. Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe. Näiteks madal sügav, alustama lõpetama, vähe palju. 5. Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse
huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Underi looming fantaasiakirjandus- kirjandusteosed, mis sisaldavad ebareaalseid või üleloomulikke elemente, imepäraseid
Lauldav luule Jaan Tätte Lauldav luule O Muusika saade O Lüürika O Ott Arder O Peep Ilmet O Leelo Tungal O Aapo Ilves O Jaan Tätte Ott Arder O 24 veebruar 1950 O Luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija O Vabakutseline kirjanik O Eesti Kirjanike Liidu liige Peep Ilmet O 30 oktoober 1948 O Kirjanik ja tõlkija O ''Tuulekanne'' O ''Matsalu mailt'' O ''Mõraseks mõistetud meel'' O ''Ajastaja'' Leelo Tungal O 22 juuni 1947 O Luuletaja, prosaist ja libertist O 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu O ''Jõuluvana, kes kartis lapsi'' O ''Mirjami lood'' O ''Varesele valu'' Aapo Ilves O 20 oktoober 1970 O Luuletaja, prosaist, näite- ning ajakirjanik, kunstnik ja muusik O Kirjutab eesti, võru ja setu keeles O Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Kirjanike Liidu liige O ''Isa sokk on matkasell'' ja ''Tulen öösel sulle koju'' Jaan Tätte O Sündinud 24. märtsil 1964 aastal
EESTI KEELE KORDAMINE KATSETEKS Elusolendite Pärisnimed Üldnimed Mart Saar, Märt, Annika inimene, loom,mees, tütarlaps, ema, koer, hobune, merisiga Loodusobektide Kohanimed Nimetused Pühajärv, Emajõgi, meri, mägi, kõrgustik, laht, Sõsarsaared, Linnamägi, juga, saar, jõgi, järv, oja Kolga laht, Annimatsi Riikide, linnade, külade, Keeled ja rahvused talude nimed emakeel, eesti keel, soome Eesti Vabariik, Rootsi keel, lätlased, venelased, Kuningriik, USA, Paide, inglased, iirlased Järvamaa, koolitare tänav, Kuud, päevad, pühad Nõuni küla, Tiirike talu august, detsember, reede, Pealkirjad pühapäev, mardipäev, Raa
Eesti lastekirjanduse teoseid hakati tõlkima NSVL ja Ida Harri Jõgisalu Lastekirjanik ja pedagoog. Kirjutanud filosoofilise põhjaga lühijutte loomadest, 24.08 1922 linndudest ja lastest ning etnograafilisi lühipalu. Viivi Luik Luuletaja ja lastekirjanik. Vabakutseline kirjanik alates 1970 aastast ka 1946 - Kirjanike Liidu liige. Leelo Tungal Eesti kirjanik,luuletaja. Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loominut avaldati 1947 - neljandas kassetis. Luuletaja,lastekirjanik,tõlk, Tegutses vaba kutselise kirjanikuna.Ta debüteeris 1950-2004 helilooja,kirjutas tekste tele ja 1973 aastal ajakirjas "Noorus" lühijutuga "kodanik teatrilavastustele. arved asi juhtum"
iseloomustavad elemendid ja võtted. Huvitavamaid näiteid vanema põlvkonna eesti-vene kirjanike esindajatest. Igor Kotjuh (1978) kogu uuema Eesti-vene kirjanduse üks keskseid kujusid. Eesti-vene kirjanduse kui protsessi loojaid ja organisaatoreid, kes sellest teemast on palju kirjutanud ja aidanud erinevate projektide kaudu eesti-vene kirjandust pildil hoida. Põhiliselt kirjutanud luuletusi, kus on tähtis proosalik lähenemine. Ise tekitanud või loonud uue vormi nagu esseem luuletuse ja essee vahepealne hübriidne zanr. Identiteedi ja keele küsimused. Ühe eesti venelase lugu mitme kultuuri elu piiri peal (piirikirjandus). Ühe ja teise kultuuri vahel eksisteerimisest. Tema näeb selles positiivset ja produktiivset võimalust Andrei Ivanov (1971) väga viljakas autor, üpris mahukad romaanid. Esimene tõlge ilmus 2010.a ,,Minu taani onuke. Tuhk" esimeses jutus juba tõstetakse tähtsale kohale identiteedi probleem/küsimus
Leelo Tungal Leelo Tungal on sündinud 22.juunil 1947 Tallinnas. Ta on nii kirjanik kui ka luuletaja (prosaist ja libretist). Ta on töötanud eesti keele õpetajana ning alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu.Leelo Tungal on kirjutanud 33 lasteraamatut ning 29 proostaraamatut. Tema repertuaaris on samuti 8 luulekogu täiskasvanutele, õppekirjandust, luuleraamatuid lastele ning lastenäidendeid. Tema teoseid on tõlgitud mitmetesse keeltesse. Looming ülevaatlikult "Seltsimees laps" on kirjaniku lapsepõlve raamat. Tegevus toimub 1951 aastal. Raamatus on tähtis osa laludel, mida teoses on üsna palju. Teos on ühtaegu naljakas ja traagiline.