Leedemullad Peamised tunnused: Liivalõimisega metsamullad Põuakartlikud, parasniisked või ajutiselt liigniisked Eestis jaotatakse leedemullad kolmeks: tüüpilised ehk lihtsad leedemullad, huumuslikud ja sekundaarsed leedemullad Profiili ehitus ja muldade liigitus Jaotatakse kolmeks L, (L(k)), Ls O1-O2-O3-Ea-Bs-B-C O-A-Ea-B-C O-Ea"-A-Ea'-B-C Eristatakse veel gleistunud, gleistunud huumuslikke ja gleistunud sekundaarseid leedemuldi Tekke tingimused, iseärasused Lähtematerjaliks olevad liivad võivad olla mitmesuguse päritolu ja keemilis-mineraalse koostisega Iseloomulik kamardumisprotsessi puudumine Teine oluline külg leetumine Orgaaniline aine ja huumusseisund Huumuskate on eksogeenne
MULD Täida lüngad ja ülesanded Mis on muld? Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Muld koosneb orgaaniliste ainete ja mineraalainete osast. Mulla koostis MULD VESI MINERAALID ÕHK Orgaaniline mulla… Tahke kiht osa mullaõhk kivid huumus liiv poollagunenud kruus jäänused savi Mulla tahke osa • Mulla tahke osa koosneb mineraalainete ja huumuse osast. • Tahke osa tekib kivimitest. • Orgaaniline osa koosneb lagunenud ja poollagunenud taime- ja loomajäänustest. • Lagunemisel muutuvad need jäänused huumuseks. Mulla gaasiline osa • Õhk on mullas mullaosakeste vahel. • Mullaõhus on vähem hapnikku ja rohkem süsihappegaasi kui välisõhus. Huumuse teke ja lagunemine Taimede ja loomade jäänused lagunevad Tekib huum
Tundramullad- õhuke kiht, liigniiske, igikelts takistab läbiuhtumist, aurustub vähe. Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kui rauaühendid reageerivad mulla mineraalosaga ja mullaprofiili tekivad sinakad laigud või kiht. Soostumine niisketel aladel toimuv protsess, mille käigus orgaaniline aine ei lagune ja hakkab tekkima turvas.Turvastumine liigniisketes oludes toimuv protsess, mille käigus lagunevad taimejäänused moodustavad turbakihi. Okasmetsade mullad- kuni 1m, läbiuhteline, viljakad, okkad lasevad vee läbi. Leetumine mulla mineraalosa lahustumine happeliste huumusainete mõjul ja tekkinud ühendite kandumine sügavamale mulda.Okkavaris- okaste kiht maas Rohtlate mullad-üle 1m, tasakaaluline niiskusaste, kõige viljakam muld, kõrge poorsus, suur toitainete sisaldus, hea sõmeraline struktuur. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus taimejäänustest kujuneb huumushorisont. Eriti iseloomulik parasvööndi rohtlatele.Huu
MULD REET TUISK MÕISTED MULD – MAAPINNA PUDE KIHT, MILLE PEAMINE TUNNUS ON VILJAKUS VILJAKUS – MULLA VÕIME VARUSTADA TAIMI TOIT- AINETE, VEE JA ÕHUGA MULLA TÄHTSUS MULD ON ÜHENDUSLÜLI ELUSA JA ELUTA LOODUSE VAHEL TAIMEDELE KINNITUSPINNAS TAIMEDELE KASVUPINNAS LOODUSLIK FILTER ELUPAIK MULLAORGANISMIDELE OLULISIM TOOTMISVAHEND PÕLLU- MAJANDUSES. TAASTUV LOODUSVARA. TAGAB INIMESTELE TOIDUAINETE TOOTMISE MULLA KOOSTIS MULLA KOOSTIS MINERAALNE OSA ELUTU OSA ELUS OSA KIVID, LIIV, SAVI TAHKE VEDEL GAASILINE PISILOOMAD MIKROORGANISMID ORGAANILINE OSA HUUMUS SELGITA IGA KOOSTISOSA TÄHTSUST MULLA KOOSTIS ÕHK 25% MINERAALNE OSA
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku se
piirkonnas. Vvahe-Eesti valdkond, leetmullad Lk, soostunud mulla, soomullad. Loksalt kuni Häädemeesteni, selline kitsas riba, diagonaalis natuke kirde-edela suunaline, 6,8% Eestimaast. Läheb Pärnust tükk maad lõunapoole ja aluspõhja on nii karbonaatset kui karbopnaadivaest. Muldade lähtekivimid selles valdkonnas väga kirjud. Asustus selles valdkonnas suht hõre, sest palju soid, suht kehvad mullad, boniteet7-10, põllumaad 15%, leidub palju oosisid. Ooside tippudel võib olla ka leedemullad (huumushorisont puudub, L). Ooside vahel madalates kohtades põhjavesi kõrge, palju allikalisi alasid. Valdkonda on nimetatud ka Kõrvemaaks. A)Aegviidu-Käru- natuke enam põllumajandulikult asustatud, palju oose ja vooresid. B)Häädemeeste-Saarde- valdkonna halvimad mullad, palju leedemuldi ja märgasid leedemuldi, tugevasti leetunud muldi LkI, LkII ja isegi LkIII, palju soid. VIPeipsi äärne madalik- leetmullad, soostunud leetmullad ja soomullad. Kaks allvaldkonda
Profiil sõltuvalt lõimisest liivadel A0-E-Bhf-Cg Leedemullad L Huumushorisont puudub. Eestis 6,3%, 14,2% metsadest (põlluharimiseks ei kõlba) FAO Podzols · väljakujunenud karbonaadivaesetel liivadel leetumise tulemusena · tüüpilised männimetsa mullad ilma huumushorisondita · põuakartlikud ja toitainevaesed mullad · levik Lõuna-Eestis ja Peipsi ääres, ka mujal liivandeil Omapärane profiil: O-E-B-C Jaotus: a) tüüpilised leedemullad L LI E <7cm nõrgad leetunud LII E 7-15cm keskmiselt leetunud LIII E >15cm tugevalt leetunud b) huumuslikud leedemullad L(k) · nendel järgneb O-le õhuke <5cm A (leetumine+kamardumine) · profiil O-A-E-B-c, edasine jaotus sama L-ga a. sekundaarsed leedemullad Ls · need mullad on välja kujunenud endiste liivadel Lk muldade mahajätmisel (jäämisel männimetsa alla)
Eesti muldade konverteerimine WRB süstemaatikasse Histic turvastunud muld, Umbric toitainete- ja huumusevaene, Eutric toitainete- ja huumuserikas, Gleyic gleistunud, Stagnic taandumistingimused ülekaalus. Calcic Ca rikas,Albic valge või määrdunudvalge, Anthric - tugeva inimmõjuga.Mollic pehmehuumuslik, Sceletic - tugevasti kivine, vähe mullapeenest, Salic sooldunud. Podzols mullad, kus esineb tugev leetumine, lõimis-liiv. Meil leedemullad ja osa leetunud muldi.Esinevad Lõuna Eestis ja Peipsi ääres.Metsamaa makustamishind Leitakse kasvukohatüübi järgi. Maksustamishind on ainult metsamaa kohta.Ei ole arvestatud metsa ja selle boniteeti. Maa ostul- müügil võib olla krundil kuni ½ ha metsa ilma, et metsa hinda arvestataks.Raskmetallid As, Bl, Cd, Hg, Pb, U. (Kirde-Eestis).Linnade (Tallinn, Maardu) ümbruses on suurem saaste (metallid: Pb, Cu, Zu, Hg, Sn, S)
Kõik kommentaarid