Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Lavrenti Pavlovitš Beria (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Lavrenti Beria/Lavrenti Pavlovitš Beria.

Beria oli pikka aega Jossif Stalini lähikondlane, keda teatakse eelkõige kui tolleaegset salapolitsei juhti, repressioonide peaorganisaatorit ja aatomirelva tootmise juhti. Kuid tema tähetund saabus siiski alles pärast Stalini surma, mil Beriast sai Kremli võimuladviku võtmefiguure, kes alustas ulatuslike reformide läbiviimist. Beria mõjukuse kasv oli pinnuks silmas tema kaasvõitlejatele, kes nägid selles ohtu enda võimupositsioonidele. Georgi Malenkovi ja Nikita Hrutovi organiseeritud vandenõu tagajärjel arreteeriti Beria 26. juunil 1953. aastal. Karjäär nõukogude riigi ja parteiaparaadis


Aastatel 1921– 1931 töötas Beria Kaukaasia julgeolekuorganites (OGPU), tõustes lõpuks Siseasjade rahvakomissariaadi juhiks. Aastatel 1931–1938 tegi Beria karjääri sealses parteiaparaadis, saades lõpuks Gruusia NSV parteijuhiks.

Tegevus NSV Liidu siseasjade rahvakomissarina


1938. aastal sai Beriast NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juht ning Stalini üks suuremaid pikaajalisi soosikuid . Tema ülesandeks jäi Suure Terrori lõpetamine ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi eksjuhi Nikolai Ježovi ja tema soosikute kõrvaldamine.
Samas ei valanud Beriast sugugi vähem verd ka Stalini teised lähedased isikud, sealhulgas ka Nikita Hruštšov, kes juhtis Ukraina NSV-d Ukraina K(p)P esimese sekretärina ja lasi Terrori ajal represseerida ja hukata sadu tuhandeid inimesi.

Tegevus Teise maailmasõja ajal


Teise maailmasõja ajal tõusis ta Nõukogude võimuhierarhia oskusesladvikusse, temast sai Riikliku Kaitsekomitee liige, sõjatööstuse juht ning lõpuks ka nõukogude tuumapommi loomise eest vastutaja. Sõja järel jäi Beria oma julgeolekujuhi tööst ilma (tema asemele tuli Viktor Abakumov) kuid ministrite nõukogu esimehe asetäitja ning Poliitbüroo liikmena jäi ta siiski NSVL -i üheks olulisemaks juhiks. Lisaks sellele asus ta pärast aatomipommi valmimist juhtima ka vesinikupommi väljatöötamist. Beria teened tuumapommi loomisel tulenevad peamiselt oskuses hankida Ameerikast olulist luureinfot.

Tegevus pärast Jossif Stalini surma 1953. aastal


Vahetult enne Jossif Stalini surma tekkisid Berial temaga vastuolud, peamiselt seetõttu, et Stalin kartis Beria võimu liigset suurenemist ning ei soovinud temast oma järglast. Seetõttu püüdis ta Beriat mässida fiktiivsetesse megreelide ja arstide süüasja vandenõudesse. Siiski polnud Beria hävitamine tema otsene eesmärk, vaid esmajoones püüdis Suur Juht hävitada Vjatšeslav Molotovi ja Anastass Mikojani. Beriat kavatses ta ilmselt veel mõnda aega kasutada. Sellegipoolest kahtlustatakse Beriat mõnikord Stalini tapmises.
1953. aastal, pärast Stalini surma, sai Beriast koos Nikita Hruštšovi ja Georgi Malenkoviga nn "kollektiivse juhtkonna" liige ehk Nõukogude Liidu tegelikke juhte. Just tema initsiatiivil viidi läbi radikaalseid reforme riigi sise- ja välispoliitikas.

Lavrenti Beria ümberkorralduskavad


Sisepoliitikas taotles ta punaimpeeriumi uute alade (Eesti, Läti, Leedu, Lääne-Valgevene ja Lääne-Ukraina) suhtes senisest erineva kaadripoliitika rakendamist, soovides seal ametisse seada kohalikku päritolu riigiametnikke, samuti hakkas ta välja töötama kavasid iga liiduvabariigi rahvusliku eripära rõhutamiseks. Beria arvates pidid need meetmed rahvast nõukogude korraga lepitama. Sama eesmärki teenis ka tema kava muuta vastupanuliikumise (metsavendluse) mahasurumise taktikat, nimelt püüdis ta neid siseministeeriumi agentide kontrolli alla saada ning kergendada inimeste legaliseerumist ja leevendada karistusmäärasid. Peale selle kavandas Beria ka bürokraatia vähendamist ning riigiaparaadi funktsioneerimise radikaalset efektiivistamist, näiteks vähendati NSVL ministeeriumite arvu üle kahe korra ning siseministeeriumi töötajate arvu ligi poole võrra.
Välispoliitikas püüdis Beria tegeleda pingelõdvendusega, püüdes ära leppida nii Jugoslaavia juhi Josip Broz Titoga kui ka lääneliitlastega. Suurelt osalt just tänu tema poliitikale lõppes Korea sõda.
Beria kaugemateks eesmärkideks olid aga Saksamaa ühendamine erapooletuks kapitalistlikuks riigiks ning idabloki radikaalne
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Lavrenti Pavlovitš Beria #1 Lavrenti Pavlovitš Beria #2 Lavrenti Pavlovitš Beria #3 Lavrenti Pavlovitš Beria #4 Lavrenti Pavlovitš Beria #5 Lavrenti Pavlovitš Beria #6
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor -an5nu- Õppematerjali autor

Lisainfo

Raamatu kokkuvõtete juures on olemas ka LEHEKÜLJED, kus antud tekst võetud on.
beria , lavrenti pavlovit? beria , lavrenti beria

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

52
docx
Nõukogude Liidu eksam
176
doc
Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
222
doc
Nõukogude Liidu ajalugu
5
docx
Jossif Vissarionovitš Stalin
21
doc
Venemaa 1917-1953
89
doc
Ajalugu
26
docx
Eesti lähiajalugu
12
pdf
Üldajalugu 20-sajandil



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun