Lavastuse arvustus ehk retsensioon (0)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Kuidas teha kontserdi/muusikaetenduse arvustust

Kuidas teha kontserdiarvustust Kuidas kirjutada kontserdi või muusikaetenduse arvustust ehk retsensiooni LIHTNE! Vali kontsert või muusikaetendus (ooper, ballett, operett või muusikal). Käi kuulamas. Vormista arvutiga (reavahe 1,5) ja too paberkandjal arvustus õpetajale. Pilet või kava (kui on olemas) kleebi viimasele lehele. EESMÄRK: kontserdil kuuldu üle mõtiskleda ja püüda oma arvamust avaldada ning põhjendada. Kontserdi arvustuse kirjutamisel sisulisi piiranguid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole saanud kontserdist osavõtta, kuid pakkuma ka näiteks saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks.

Muusika

6

rtf

Rehepapp

1. Pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht "Rehepapp", Tauno Ainitsi ooper 16. jaanuar 2014 Teater Vanemuine, Tartu 2. Solistide/esitantsijate, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigent Lauri Sirp, Taavi Kull Lavastaja Marko Matvere Kunstnik Iir Hermeliin Koreograaf Marika Aidla Valguskujundaja Imbi Mälk Osades: Tõnis Mägi, Lauri Saatpalu, Merle Jalakas, Kädy Plaas, Reigo Tamm, Karmen Puis, Märt Jakobson, Rasmus Kull, Pirjo Püvi, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul, Simo Breede, Kristiina Raahel Uiga või Liisa Tämm, Janek Savolainen 3. Mõnda esinejate tutvustamiseks a) solistide/esitantsijate elulugu, varasem tegevus jne Tõnis Mägi - sündinud 18. novembril 1948 Tallinnas, on eesti laulja, helilooja ja näitleja. Pärit muusikainimeste perekonnast - huvitus varakult muusikast. Ta on abielus ning tal on 2 last, millest kaks saadud eelmistest abieludest. Merle Jalakas - sündinud 5. august 1968 Tartus. On eesti laulja

Teater

1

pdf

Kuidas kirjutada kontserdiarvustust ehk retsensiooni

Kuidas kirjutada kontserdiarvustust ehk retsensiooni Kontserdiarvustuse kirjutamisel sisulisi köidikuid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma adekvaatset teavet neile, kes pole saanud kontserdist osa võtta. Samas peaks töö pakkuma tuge kontserdisaalis istunuile oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja ka oskuslikult kirjutatud retsensiooni oleks kindlasti kasulik lugeda ka esinejatel endil. Valitud kontserdi retsenseerimisel võiks silmas pidada järgmisi punkte: 1. Esineja(te) nimi(ed), kontserdi aeg ja koht 2. Mõnda esinejate tutvustamiseks (näiteks kui on soolokontsert, siis solisti lühike elulugu, varasem tegevus jne; kui esineb grupp, siis selle varasem ajalugu ja tegevus jne) 3. Kontserdi kava ja selle sisuline iseloomustus (näiteks millises zanris teoseid esitati, millisest ajastust; kas kava oli oma üleehituselt huvitav, juhul kui oli ühes ajastus, kas siis vastas sellele jne 4. Kontserdi ettekande analüüs:

Kirjandus

22

doc

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme ­ teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem ­ rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga talumaa jäi mõisa omandiks)

Muusika ajalugu

32

doc

Giuseppe Verdi

impressiivsemaid. Verdi taotluste ja tinglike ooperitavade vahelised vastuolud, milliseid selles ooperis veel osati leidub, ilmnevad kõige kujukamalt leedi partiis. III vaatuse duetis ja uneskäimise episoodis avab Verdi seevastu Macbethide võika fanaatilisuse ning hirmust ja kahetsustundest muserdatud naise traagika sügava elamuslikkusega. Ooperi kolmandast kesksest tegelasest ­ kooridest ­ on eriti haaravad soti pagulased, mõrtsukate triviaalne koori-staccato ning spetsiaalselt Pariisi lavastuse jaoks kirjutatud ülev võidukoor. Libreto koostamise ja muusika loomise kõrval tungis Verdi ka lavastuslikesse küsimustesse. Uurides nägemuste kujutamise tehnilisi võimalusi, saatis ta vastava järelepärimise Londonisse, tellis sealt kostüümide eskiisid, tutvus üksikasjaliseit soti ajalooga, soovitas teatril võtta kasutusele Itaalias uudiseks olnud laterna magica jne. Macbethi osatäitjale Felice Varesile

Muusika

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID  TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu

Kommentaarid (0)