OOPER. Ooper on muusikaline lavateos, milles esitatakse kogu tekst lauldes. Ooper ühendab mit erinevat kunstilist valdkonda:kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutavat kunsti ja tantsu. Ooperi loomine algab helilooja ideest mille liberist kirjutab lahti liberetoks ehk ooperi tekstiks. Liberisti ja helilooja koostööna valmib partituur. Libereto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Tähtis osa on ka kunstnikul kes loob lavakujundusega keskonna. Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Mõnedes ooperites on instrumentaalsed vahemängud ehs intermezzo'd. Peaosi esitavad professionaalsed lauljad. Nad ei kasuta mikrofone, seetõttu koolitatakse neid laulma nii,et nende hääl kostaks üle orkestri ka saali viimaste ridadeni. Klassikaliselt laulavad peaosa armastajapaar, tenor ja sopran. Primadonna on ooperi naispeategelane. Aaria on tehniliselt keerukas soololaul m
Järgmisena sündis Prantsusmaal 19sajandil operett, mille eelkäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Omaolemuselt on seemeelelahutuslik zanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurm tähtsus sõnal. Muusikal tekkis 20.saj esimesel poolel Ameerika Ühendriikides. See sarnaneb operetiga, kuid laul, tants ja näitlemine on siin võrdselt tähtsad. Ballett on muusikateatri liik, kus tähtsaimateks väljendusvahenditeks on muusika ja tants. Klassikaline ballett kujunes välja 17. saj Prantsusmaal. Balletil on palju eelkäijaid: antiikajastu tantsud, mida esitasid kutselised tantsijad miimid; keskaegsed tantsud, mida esitasid rändmuusikud; renessansiajastu õukonnaetendused. Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas mitut kunstiliiki: kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutatavat kunsti ja tantsu. Ooperi muusika on lahutamatult seotud süzeega, mison teose sõnaliseks aluseks
Ooperist sai väga armastatud zanr. 17. sajandi lõpul oli ainuüksi Veneetsias juba 16 ooperiteatrit. W.A.Mozart ,,Võluflööt" ,,Figaro pulm" ja ,,Don Giovanni" Claudio Monteverdi "Orfeus" Gioacchino Rossini "Sevilla habemeajaja" Richard Wagner "Lendav hollandlane" Giuseppe Verdi "Traviata" ja "Aida" Evald Aav ,,Vikerlased" (Eesti esimene ooper) BALLETT Ballett on nii nagu ooper muusikaline lavateos. Siin on ühiseks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ja kujutav kunst. Balletis avatakse tegelaste tunded pantomiimi ja tantsu abil. Enamasti jagavad ooper ja ballett ühte teatrit. Tantsul on ilmselt sama pikk ajalugu, kui inimkonnal. Omanäoline tants kujunes Hiinas, Indias ja Egiptuses välja juba aastatuhandeid tagasi. 1661. aastal rajas kuningas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia, mis oli ühtlasi esimene sellelaadne asutus Euroopas. Pjotr Tsaikovski ,,Uinuv kaunitar" ,,Pähklipureja" ja ,,Luikede järv"
tähtsamal kohal sõnad. 2. Mida tähendab itaalia keelne sõna operetta? Väike ooper 3. Kus ja millal operett tekkis, mida peetakse opereti kui zanri loojaks? Operett kujunes välja 19.saj. Prantsusmaal 4. Mis on opereti eelkäijateks? Itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill (laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng) 5. Kes on opereti tüüpilised tegelased? Enamasti 2 armastajapaari sopran ja tenor. 6. Võrdle ooperit ja operetti : Muusika pearõhk, vokaalsed nõuded solistidele. Võrreldes ooperiga on operetis vokaalpartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ning ei nõua nii suur vokaalset meisterlikkust, esitavad siiski professionaalsed lauljad. Ooperis on muusika kui ka süzee rohkem tundelisem ja dramaatilisem, kui operetil, kus on kõik lihtsakoelisem ning lõbusam. Kes tantsivad ooperis, kes operetis. Operetis osalevad osatäitjad ise, ooperis on aga professionaalsed tantsijad (balletirühm)
OOPER JA OPERETT OOPER Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike - kirjandus (süzee), näitekunst, kujutav kunst ( lavadekoratsioonid, kostüümid ), tants, muusika jne. Olenevalt sisust võivad ooperid olla koomilised, lüürilised, ajaloolised, muinasjutulised, traagilised jne. Tänu renessansile sündis ka ooper. Ooper sai alguse Itaaliast, kus renessanss algas kõige varem ning paistis kõige eredamalt silma. Tingituna oma geograafilisest asendist ja et Itaalia oli kunagise Rooma riigi pärija, sai just Itaalia uue ajastu esmakuulutajaks. Huvi järel, mida tunti antiikultuuri ja antiikarhitektuuri vastu, tärkas huvi ka antiikteatri vastu
Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis Prantsusmaal 19sajandil operett, mille eelkäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Omaolemuselt on seemeelelahutuslik zanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurm tähtsus sõnal. Muusika tekkis 20.saj esimesel poolel Ameerika Ühendriikides. See sarnaneb operetiga, kuid laul, tants ja näitlemine on siin võrdselt tähtsad. Ballett on muusikateatri liik, kus tähtsaimateks väljendusvahenditeks on muusika ja tants. Klassikaline ballett kujunes välja 17. saj Prantsusmaal. Balletil on palju eelkäijaid: antiikajastu tantsud, mida esitasid kutselised tantsijad miimid; keskaegsed tantsud, mida esitasid rändmuusikud; renessansiajastu õukonnaetendused.
lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Operett nõuab näitlejailt mitmekülgsust ja mängulusti, sest selles tuleb näiteks tantsida ka teistel tegelastel, mitte ainult tantsurühmal. Ka osa laule on tantsurütmis. Paljud operetiviisid on saanud üldtuntuks. 17. sajandil tähendas operett väikest ooperit, mida etendati harilikult enne suure ooperi algust. Kohati nimetati operetiks ka lõbusat rahvalikku laulumängu, millel on praeguse operetiga rohkesti ühist: mõlemas vaheldub muusika kõnega, leidub koomilisi tegelasi ning tekib lõbusaid ja naljakaid olukordi. Nüüdisaegne operett pärineb 19. sajandi keskpaigast, kui Pariisis lõi oma lavateosed prantsuse helilooja Jacques Offenbach. Õige pea sai teiseks operetilinnaks Viin, kus tegutses opereti suurmeister, valsikuningas Johann Strauss. 20. sajandi algupoolel vallutas maailma uusviini operett (Ferenc Lehár, Imre Kálmán), mis on varasemaga võrreldes vähem rahvalik ja rohkem meelelahutuslik
Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9 Teema: Muusikaieater: operett, muusikal Opereti muusika kirjutamisel olid heliloojatele inspiratsiooni allikaks parasjagu ühiskonnas moes Dokumendi tüüp: KONSPEKT Teema: MUUSIKATEATER: OPERETT, MUUSIKAL Klass: 9 Õpetaja: KATRIN KOBOLT Koostamise aeg: 20.10.2013 1. OPERETT Operett on meelelahutuslik muusikaline näitemäng, mille sündmustik tuuakse kuulajani laulu ja kõnetekstide kaudu. Operetta tähendab itaalia keeles väikest ooperit. Samuti nagu ooperis on ka opereti aluseks libreto (ooperi süzee), mille sisu on tavaliselt
Kõik kommentaarid