Lauselühendid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

rtf

Reeglid, kogu 8 klass lühidalt

Eri liik: koma pole, Nt: meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer Robi. Kaudne kõne jutustatakse ümber, mida keegi ütles 1) saatelause algusesse 2)sidesõna "et" 3)küsilause puhul küsisõna 4)isik muutub 5)kõneviis, tegumood ( isikuline, umbisikuline, kaudne, käskiv jne) 6)jutumärgid ja koolon kaovad ära Põimlaused Delfiinid, kes on väga armsad, magavad üks silm lahti. Sebra, kes on ise triibuline, ei näe oranzi värvi. Verbita lauselühend verb-tegusõna(pöördsõna) Põimlause kõrvallausest saab teha lauselühendi Lauselühend on komadega eraldatud. Nt: Mees, kellel oli lips ees, tuli meie poole. -> Mees,lips ees,tuli meie poole. nud- ja tud- lõpuline lauselühend nud - täisminevik, enneminevik tud - täisminevik, enneminevik, umbisikulises kõnes ( tegumood ) NB! nud- ja tud- lauselühend moodustatakse pealause kõrvallausest ( nagu vebrita lauselühend)

Eesti keel

2

doc

Lause tüübid

Liitsõnad ­ lõplik ­ lõppklass liide ­gi, -ki ­ seda sinki ­ see sinkki piklik ­ pikkpoiss ruljas ­ rullgi ülpikk s l-i, m-i, n-i ja r-i järel liide algab sama tähega, millega sõna marsib ­ marssis lõppeb pulsilöök ­ pulss lipkond ­ keskkond rõhku ­ rõhkkond Koondlause Koma on : · Kuid · Aga · Vaid · Ent Koma pole : · Ja · Ning · Ega · Või · Ehk · Nii kui ka Õuna-, pirni-, kirsi- ja ploomipuud andsid tänavu head saaki. Tegime palju õunamaha, -moosi ja ­kompotti. Kokkuvõttev sõna : loe , te ja lu. Novembris on järgmised kalendri tähtpäevad : mardi-, kadri- ja andresepäev. Loe, te ja lu ­ kokkuvõttev sõna. Mardi-, kadri- ja andresepäe

Eesti keel

5

doc

Eesti keele eksami kordamine 9. klass

ega, ent ees olla koma. - Kõrvallause on pealause järel ( Pealause, S kõrvallause ) - Kõrvallause on pealause ees ( S kõrvallause, pealause ) - Kõrvallause on pealause sees ( Pealause, S kõrvallause, S pealause.) ( Sõber, kellele oma murest rääkisin, kuulas mind kannatlikult. Ütlesin, et olen juba kaua oodanud, ja lahkusin viimaks.) - Lauselõhend on lauseosa(fraas), mille tuumaks pole tegusõna pöördeline, vaid käändeline vorm. Lauselühend ei ole lause, sest puudub öeldis, ta kuulub pealause öeldis juurde nagu lauseliige. Võib eristada nud-, tud-, des-, ja mata- lauselühendit, verbita sõnarühma(puudub tegusüna, tuumaks on nimisõna nimetavas käändes, vastab küsimusele kuidas?: Mees astus tuppa, müts peas.) - Alati eraldatakse komadega - määruslik nud- ja tud- lauselühend: Töö tehtud, hakati sööma - verbita lauselühend: Koer lippas, saba jalge vahel, trepist alla.

Eesti keel

15

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE-1

Sidesõnad: ja,nin,ega,või ette koma ei panda. alati komadega. *semikooloniga ühendatakse tähenduselt nõrgalt seotud lauseosad: Päike paistab;lehehunnikust kostab norinat. *koolonit kasutatakse, kui järgnev lauseosa selgitab eelmisega väljendatud mõtet: Kõik olid õnnelikud:karu sai terveks. *mõttekriipsu kasutatakse,kui tahetakse erilieslt rõhutada eelmise osalause tähendust: Rebane jäi magama-ta oli väsinud. Lauselühend *Nud- ja tud-lauselühend ja verbita lauselühend eraldatakse ülejäänud lausest alati komadega: Lõunauinak tehtud,läksime vikatit teritama. *des- ja mata-lauselühend eraldatakse komaga siis,kui lauselühendi peasõna ehk tegusõna käändeline vorm asub lauselühendi alguses: Märgates autot,tõstsime käe. **NB!!kui nud-,tud-, kesksõna või mata- vorm esineb lauses täiendina(missugune? Kuivanud puu okstel oli orav), siis koma ei panda

Kategoriseerimata

15

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE

Sidesõnad: ja,nin,ega,või ette koma ei panda. alati komadega. *semikooloniga ühendatakse tähenduselt nõrgalt seotud lauseosad: Päike paistab;lehehunnikust kostab norinat. *koolonit kasutatakse, kui järgnev lauseosa selgitab eelmisega väljendatud mõtet: Kõik olid õnnelikud:karu sai terveks. *mõttekriipsu kasutatakse,kui tahetakse erilieslt rõhutada eelmise osalause tähendust: Rebane jäi magama-ta oli väsinud. Lauselühend *Nud- ja tud-lauselühend ja verbita lauselühend eraldatakse ülejäänud lausest alati komadega: Lõunauinak tehtud,läksime vikatit teritama. *des- ja mata-lauselühend eraldatakse komaga siis,kui lauselühendi peasõna ehk tegusõna käändeline vorm asub lauselühendi alguses: Märgates autot,tõstsime käe. **NB!!kui nud-,tud-, kesksõna või mata- vorm esineb lauses täiendina(missugune? Kuivanud puu okstel oli orav), siis koma ei panda

Eesti keel

9

doc

Eesti keele reeglid

valetanud. e) mõttekriips, kui lauses on järeldus eelmisest: nt Ta käis palja peaga ­ nii ta end ära külmetaski. PÕIMLAUSE: lause lauses. Koosneb pealausest ja kõrvallausest. Alistusseos. VERBITA LAUSELÜHEND: on alati nimetavas käändes ja eraldatakse muust lausest komadega. Nt Poiss, pastakas käes, kirjutas eksamit. nud- JA tud-LAUSELÜHEND: küsimusele millal? vastav nud- ja tud-lauselühend eraldatakse muust lausest komaga, aga küsimusele missugune? vastav lauselühend jääb komata. Nt Tulnud vastama (millal?), ulatas õpilane õpetajale päeviku. Vastama tulnud (missugune?) õpilane ulatas õpetajale päeviku. des- JA mata-LAUSELÜHEND: üldiselt, kui des- või mata-lauselühend on lühendi alguses, siis pannakse koma, kui lõpus, siis mitte. Jätkates oma teed, ei vaadanud mees tagasi. Vaatamata kordagi tagasi, jätkas mees oma teed. Oma teed jätkates ei vaadanud mees tagasi. Kordagi tagasi vaatamata jätkas mees oma teed.

Eesti keel

10

doc

Kogu aasta reeglid 9-klassile-6

 7 PÕIMLAUSE: lause lauses. Koosneb pealausest ja kõrvallausest. VERBITA LAUSELÜHEND: on alati nimetavas käändes ja eraldatakse muust lausest komadega. Nt Poiss, pastakas käes, kirjutas eksamit. nud- JA tud-LAUSELÜHEND: küsimusele millal? vastav nud- ja tud-lauselühend eraldatakse muust lausest komaga, aga küsimusele missugune? vastav lauselühend jääb komata. Nt Tulnud vastama (millal?), ulatas õpilane õpetajale päeviku. Vastama tulnud (missugune?) õpilane ulatas õpetajale päeviku. des- JA mata-LAUSELÜHEND: üldiselt, kui des- või mata-lauselühend on lühendi alguses, siis pannakse koma, kui lõpus, siis mitte. des , . mata , . des

9. klassi eesti keel

14

odt

Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

e) mõttekriips, kui lauses on järeldus eelmisest: nt Ta käis palja peaga ­ nii ta end ära külmetaski. PÕIMLAUSE: lause lauses. Koosneb pealausest ja kõrvallausest. VERBITA LAUSELÜHEND: on alati nimetavas käändes ja eraldatakse muust lausest komadega. Nt Poiss, pastakas käes, kirjutas eksamit. nud- JA tud-LAUSELÜHEND: küsimusele millal? vastav nud- ja tud-lauselühend eraldatakse muust lausest komaga, aga küsimusele missugune? vastav lauselühend jääb komata. Nt Tulnud vastama (millal?), ulatas õpilane õpetajale päeviku. Vastama tulnud (missugune?) õpilane ulatas õpetajale päeviku. des- JA mata-LAUSELÜHEND: üldiselt, kui des- või mata-lauselühend on lühendi alguses, siis pannakse koma, kui lõpus, siis mitte. des , . mata , . des . mata

Eesti keel

Kommentaarid (0)