c) Eri tüvede liitmine (nt mängu+asi, pann+kook) d) Liitmine + tuletamine (male+mängi/ja) e) Lühendamine (televiisor -> telekas) Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja lõunaeesti murded) Laen- ja tehissõnad (laenatakse teistest keeltest, nt slaavi, germaani, saksa, soome jm; võõrsõnad; tehakse ise täitsa uus sõna). 9.Lauseõpetus, lauseliikmed Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul. Lause koosneb fraasidest ja lause tuumaks on öeldis. Lause tuum on ÖELDIS e tegusõna pöördeline vorm. Sellele tõmbame lauses alati KAKS joont alla. Nt Peeter laulis ja mängis trummi. Lauses on tavaliselt ka see, kes midagi teeb e ALUS. Alusele tõmbame alla ühe joone. Nt Peeter laulis. Alus võib mõnikord ka puududa, siis on alus juurde mõeldav. Nt Õues müristab. Kirjutati eksamit. Millele või keelele on lauses tegevus sihitud/suunatud, seda näitab SIHITIS
aastal 3. aprillil kell 15.45. Aeg sama, koma pole! Samaväärsed määrused ja täiendid: Jaanipäev, 24. juuni (jaanipäev = 24. juuniga, on koma!). Raske, (=) tinane väsimus. Sama- ja eriliigilised täiendid ning määrused: Samaliigilised on koma: nt Näitusel on suuri, keskmisi, väikeseid ja päris tillukesi koeri. (Räägib kasvust). Eriliigilised koma pole: nt Meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer. (Kasv, värvus ja karv). LIITLAUSE: mitme öeldisega lause. Sõnajärg: kõrvallause, öeldis, alus. St öeldis alati esimesel kohal! Kirjavahemärgid: Jutustava lause lõpus punkt. Küsilause lõpus küsimärk. Käsk- ja hüüdlause lõpus hüüumärk. KOMAGA: sidesõnad et, aga, sest, kui, kuid, vaid, ent, nagu, kuna, siis + kõik siduvad sõnad (tavaliselt tuntud kui küsisõnad) (nt kes, kelle, mida, kus, missugune jne) KOMATA: sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, kui ka NB! Koma käib sidesõna ees! (Nt Tore, et sa tulla said) Erandid:
aastal 3. aprillil kell 15.45. Aeg sama, koma pole! Samaväärsed määrused ja täiendid: Jaanipäev, 24. juuni (jaanipäev = 24. juuniga, on koma!). Raske, (=) tinane väsimus. Sama- ja eriliigilised täiendid ning määrused: Samaliigilised on koma: nt Näitusel on suuri, keskmisi, väikeseid ja päris tillukesi koeri. (Räägib kasvust). Eriliigilised koma pole: nt Meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer. (Kasv, värvus ja karv). LIITLAUSE: mitme öeldisega lause. Sõnajärg: kõrvallause, öeldis, alus. St öeldis alati esimesel kohal! Kirjavahemärgid: Jutustava lause lõpus punkt. Küsilause lõpus küsimärk. Käsk- ja hüüdlause lõpus hüüumärk. KOMAGA: sidesõnad et, aga, sest, kui, kuid, vaid, ent, nagu, kuna, siis + kõik siduvad sõnad (tavaliselt tuntud kui küsisõnad) (nt kes, kelle, mida, kus, missugune jne) KOMATA: sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, kui ka NB! Koma käib sidesõna ees! (Nt Tore, et sa tulla said) Erandid:
“ *Saatelause otsekõne järel: „O______(,!?)“s______. „Kohe lähen,ema,“ütlesin talle. *Saatelause otsekõne keskel: „O____,“ s______, „o_____(.!?)“ „Osta saia,“ütles ema, „ ja 2 piima kah.“ Otsekõne-àkaudnekõne *Asesõnad,isiku-ja ajavormid tuleb valida kõne vahendaja isikust ja kõnelemisajast lähtudes: Leili ütles: „Ma lähen mere äärde.“ àLeili ütles,et ta läheb mere äärde. *kui otsekõne on küsi Lause,muutub küsimus kaudseks ja selle lõppu pannakse punkt. Kaudse küsimuse ette ei asetata sidesõna et. Toomas küsis: „Kus mu jalgratas on?“ àToomas küsis,kus ta jalgratas on. *Kui otsenekõne on käsklause,muutub käskiv kõneviis tingivaks. Isa hüüdis meile: „ Minge kiiresti koju!“ àIsa hüüdis meile,et me läheksime kiirestti koju. -Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida)
“ *Saatelause otsekõne järel: „O______(,!?)“s______. „Kohe lähen,ema,“ütlesin talle. *Saatelause otsekõne keskel: „O____,“ s______, „o_____(.!?)“ „Osta saia,“ütles ema, „ ja 2 piima kah.“ Otsekõne-àkaudnekõne *Asesõnad,isiku-ja ajavormid tuleb valida kõne vahendaja isikust ja kõnelemisajast lähtudes: Leili ütles: „Ma lähen mere äärde.“ àLeili ütles,et ta läheb mere äärde. *kui otsekõne on küsi Lause,muutub küsimus kaudseks ja selle lõppu pannakse punkt. Kaudse küsimuse ette ei asetata sidesõna et. Toomas küsis: „Kus mu jalgratas on?“ àToomas küsis,kus ta jalgratas on. *Kui otsenekõne on käsklause,muutub käskiv kõneviis tingivaks. Isa hüüdis meile: „ Minge kiiresti koju!“ àIsa hüüdis meile,et me läheksime kiirestti koju. -Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida)
Heli: -ise (kohisema) Käitumine: -tse (tujutsema) Ühekordsus: -ata (kraaksatama) Olulisus: -le (kraglema) skle (olesklema) NB! Nulltuletus tunnus ja lõpp liituvad otse tüvele : kohisema, ronima Määrsõnatuletus: Viisi: -lt(kirelt, -sti (kiiresti) Rühmitust: -ti (suviti) Paiknevus: -tsi (rinnutsi), -kuti (seljakuti), -stikku (vastastikku) Olukord: -li (selili) 9) Lauseõpetus, lauseliikmed Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul. Lause koosneb fraasidest, need omakorda sõnadest. Lause tuumaks on öeldis. Alus on tegija. Sihtis on lauseliige, millele või kellele öeldisega väljendatud tegevus on suunatud. Öeldistäide täpsustab alust ja esineb lausetes, kus on olema vorm. Öeldis ehk tegusõna väljendab tegevust. Täiend täpsustab või iseloomustab tegevustikku, olijat või tegevust nt. KÜLM suvi.
Lause Kesksel kohal on öeldis, mille ümber koonduvad kõik teised lauseliikmed, täpsustades tegevuse sooritajat, aega, kohta, põhjusi ja muid asjaolusid. Nt laulis (kes, missugune; kus, millal, kuidas, miks) Lause sõnajärg Tavaliselt on öeldis lauses teisel kohal. Kirjanik avab lugeja ees suurepärase maailma. Sel aastal võeti vastu negatiivne riigieelarve. Karu ostis poest mett. Mett ostis karu poest. Poest ostis karu mett. Kindlasti peab öeldis teisel kohal olema siis, kui 1) lause algul on määrus ja alus koosneb mitmest sõnast: Möödunud aastal asutasid eestlased ja leedulased koos uue firma. 2) lause algul on viisimäärus (kuidas?): Kiirustades lõi ta väravast mööda. Sõnajärg oleneb lauserõhust: · Rõhutatav sõna võib nihkuda lause algusesse: Oma vigu ta ei tunnista. · Tugevalt rõhutatav pealause alus või öeldis paigutub lause lõppu: Lõpuks ometi saabus koolivaheaeg.
Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes: Hillar Nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 5) võrdlus (kui-lisand) Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma. Eellisand EI eraldata komadega. Insener Jaan Kaup vahetas töökohta. Tartu linn valis uue volikogu. Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal. KOONDLAUSE Koondlause on korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused, sihitised, määrused, täiendid, öeldistäited. Sidesõnata koondlause Korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, foksi. Semikoolniga eraldatakse koondlause loetelude rühmad. Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, pasteeti ja teisi toiduaineid;vihikuid, pliiatseid, paberit ja muid koolitarbeid; jopesid, pluuse, kleite ja ülikondi.
Kõik kommentaarid