Laupa mõis (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

23

doc

NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST

........................................................................3 1GOOTIKA............................................................................................................................4 1.1 Türi kirik.......................................................................................................................4 RENESSANSS.......................................................................................................................6 1.2 Väinjärve mõis............................................................................................................. 6 BAROKK............................................................................................................................... 8 1.3 Laupa mõis...................................................................................................................8 KLASSITSISM........................................................................................................

Arhitektuur

13

docx

ARHITEKTUUR EESTI MÕISATES JA LINNADES

Tööstus- ja tsiviilehitus ER 4 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2012. a ............................. dotsent Epi Tohvri Tartu 2012 SISUKORD PALMSE MÕIS Palmse mõis asub Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas. Kunagi kuulusid need territooriumid Kadrina kihelkonnale. Mõisat on esmakorselt mainitud juba keskajal kuuludes Tallinna tsistertslaste Mihkli nunnakloostri valdusse. 1510. aastal vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Harjumaal asuva Nabala mõisa vastu. 1522. aastal läks Palmse Metztackenite suguvõsa kätte, kuniks mõisa võtsid oma ülal pidada Pahlenite suguvõsa aastani 1919. Praeguse härrastemaja ehitust alustas G. Chr. von Pahlen 1697 J

Arhidetuur

29

pdf

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise ajaloo referaat

......................... 3 2 Haapsalu linnus ............................................................................................................................... 6 3 Purtse linnus .................................................................................................................................... 9 4 Katariina kirik ............................................................................................................................... 12 5 Palmse mõis .................................................................................................................................. 14 6 Maardu mõis ................................................................................................................................. 17 7 Eliisabeti kirik ............................................................................................................................... 19 8 Tartu Ülikooli peahoone .............................

Ajalugu

5

docx

Türi linn

äärde ehitatud Türi raudteejaam aastaid Allenküli, seejärel 1926. aastani Alliku nime ­ asub ju Türi linn suuresti Alliku mõisahärralt Baranoffilt ostetud maadel. Türilt Viljandi ja Pärnu poole kulgevate teede risti kerkis 1611. aastal Särevere mõis. Praegune kaunis mõisahäärber valmis 19. sajandi teisel poolel, seal asuvad Türi tehnika­ ja maamajanduskooli õppeklassid, vastuvõtusaal ja raamatukogu. Türilt Rapla suunas asub Kolu, Paide poole jääb Kirna mõis. Kabala mõisa esinduslik varaklassitsistlik mõisahoone valmis 1774. aastal. Oisu mõis püstitati 1851. aastal. Ümbruse kõige noorem on Laupa mõis ­ Türilt kuue kilomeetri kaugusele Pärnu jõe kaldapealsele jääv pseudobarokkstiilis iludus. 1905. aasta detsembris, kui Türi kihelkonnas põletati või rüüstati enamus mõistest, langes tuleroaks ka toonane Laupa mõis. Praegune väliselt sefiiritordina särav kivihoone valmis arhitekt Rosenbaumi jooniste järgi 1913. aastal, omanikuks

Geograafia

62

docx

Eesti arhitektuuri näited

................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis.................................................................................................... 9 Barokk................................................................................................................. 11 Pärnu Püha Jekaterina kirik...............................................................................11 Kadrioru loss..................................................................................................... 13 Palladionism............................

arhitektuuriajalugu

3

docx

Arhitektuur renessansist klassitsismini

Leivisid ka arhitektuurilised monumendid, ilma praktilise funktsioonita ehitised (triumfikaared, võidusambad, auväravad). Muutused leidsid aset ka sisearhitektuuris, kus rokokoolik kergus asendus rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Muutused leidsid aset dekoratsioonis: kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. Levinud motiivideks said hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt. Klassitsistlikus stiilis on paljud mõisahooned. Sargvere mõis loodi eraldiseisva üksusena aastal 1772. Mõisa kahekorruseline barokne peahoone on ehitatud 18. sajandi teisel poolel. Tegemist on ilusaima ja väljapeetumava barokse mõisahoonega Eestimaa pinnal. Omanikke on mõisal olnud väga palju, kuid viimane teadaolev omanik oli Emmeline von Stackelberg, kes oli Karl Riesenkampffi tütar ning Emmeliine oli abielus Kiviloo paruniga. Võõrandamisjärgsete aastakümnete jooksul tegutses antud koolis raamatukogu, kuid ka kool.

Kultuur

5

docx

Barokk Eestis, selle kolm ehedamat näidet arhitektuuris

Sel ajal valmisid juurdeehitised ­ banketisaal, talveaed; paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti kogu. Palmse mõis Keskajal kuulus Palmse Tallinna Mihkli nunnakloostri valduste hulka, mõisana on teda esimest korda mainitud 1510. Aastal, mil klooster vahetas Palmse Harjumaale jääva Nabala mõisa vastu. Alates 1676. aastast kuulus

Kunstiajalugu

23

doc

ARHITEKTUUR referaat

Versaille, Prantsusmaa (17.saj) Peterhoffi lossi ja pargi kompleks, Venemaa Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. Kadrioru loss Laupa mõisa peahoone Palmse mõisa härraste maja Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks.

Arhdektuuri ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)