Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Laulupeod (0)

1 HALB
Punktid
Vene keel - vene keelsed luuletused
Laulupeod #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sanderjoela Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Laulupeod

tsaristliku Venemaa koosseisus, kus loa saamine osutus aeganõudvalt keerukaks. Laulupeost osavõtjate arv siiski kasvas ja alates neljandast peost (1891) liitusid senistele meeskooridele ning puhkpilliorkestritele ka segakoorid. Tartust alguse saanud traditsioon kandus alates kuuendast peost (1896) Tallinnasse. Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal ja Vabadussõda tõusis laulupidude korraldajaks 1921. aastal ellukutsutud Eesti Lauljate Liit. Laulupeod muutusid muusika suurüritusteks, mis toimusid Kadriorus praegusel lauluväljakul (1928). 1933. aastal lisandusid osavõtjatena ka naiskoorid. 1947. aastalRepertuaari osas kehtestati ranged reeglid ja laulda tuli palju pealesunnitud propagandistlikke laule. Et kavva lülitati ka lastekooride (1947) ja poistekooride (1960) esinemised, suurenes osavõtjate arv 25 000 30 000 laulja-mängijani. Taasiseseisvunud Eestis on laulupidudesse lisandunud mitmeid uusi jooni. Iga kord

Muusikaajalugu
thumbnail
2
doc

Üldlaulupeod

aasta, mil tähistati juubeli üldlaulupeoga 100 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost. XXII üldlaulupeoga, mis toimus Tallinnas 1994. aastal, viidi üldlaulupidude viie-aastane tsükkel lähtuvaks esimese üldlaulupeo aastast. Viimane, XXIII üldlaulupidu toimus Tallinnas 3. ja 4. juulil 1999. aastal. Eestit valitsenud võõrvõimud on üritanud laulupidusid oma huvides kasutada. Tsaariajal sunniti eestlasi korraldama "tänulaulupidusid" ja Nõukogude ülemvõim sidus laulupeod punaste tähtpäevadega. Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased ikka üksnes selleks, et säiliks võimalus oma laulude esitamiseks. Eredaks näiteks eestlastele armsatest lauludest on Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile, mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks - iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor laulu ette hardalt püsti seisva kuulajaskonna ees. Lauljatest, pillimängijatest,

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Eesti laulupeod

Laulupeo mõiste ja ajalugu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Laulupidude traditsioon on saanud alguse 19. sajandi teisest poolest ning sümboliseerib rahva ühtekuuluvust. Koorilaule hakati laulma Eestis baltisakslaste eeskujul. Tänu sellele hakkas toimuma palju ühislaulmisi, alates 1855. aastast Põlvas. Hakati koonduma erinevatesse seltsidesse, esimesteks olid Revalia, Estonia ning Vanemuine. Laulupeod hakkasid toimuma, sest ihaldati vabadust, algas rahvuse ärkamisaeg ja vene võõrvõim oli inimestele vastumeelne. Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 18.­20. juunil 1869. aastal Tartus, mille idee algataja, peamine elluviija ning üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen, teiseks üldjuhiks oli Aleksander Kunileid. Laulupeo korraldamiseks taotleti luba Balti kindralkubernerilt, et pidada

Muusika
thumbnail
1
docx

Eesti laulupeod

II maailmasõja järel taastus laulupeotraditsioon 1947. aastal. Alates 1950. aastast toimusid üldlaulupeod jälle iga viie aasta järel. Erandiks kujunes 1969. aasta, mil tähistati juubeliüldlaulupeoga 100 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost. Viimane, XXIII üldlaulupidu toimus Tallinnas 3. ja 4. juulil 1999.a. Võõrad võimud on üritanud kasutada laulupidusid oma huvides. Tsaariajal sunniti korraldama "tänulaulupidusid" ja Nõukogude ülemvõim sidus laulupeod punaste tähtpäevadega. Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased ikka üksnes selleks, et säiliks võimalus oma laulude esitamiseks. Eredaks näiteks on Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" (tekst Lydia Koidula), mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks, mida iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor ette hardalt püsti seisva kuulajaskonna ees. Lauljatest/mängijatest, dirigentidest ning heliloojatest eesotsas Gustav

Muusikaajalugu
thumbnail
1
docx

Laulupidu

Jannseniga. Esimesel laulupeol esinesid vaid meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Laulupeol kõlas 24 laulu, pooled nendest olid vaimulikud ja teised ilmalikud. Laulupeol kõlas 2 eestikeelset laulu Aleksander Kunileid ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm", ülejäänud laulud kõlasid aga saksa keeles. Teine laulupidu toimus Tartus 10 aastat hiljem. Kuni tänapäevani on laulupidude traditsioon säilinud, see näitab eestlaste rahvuslikku ühtekuuluvust. Laulupeod on ka aja möödudes muutunud. Praegusel üldlaulupeol esinevad kõik koorid: naiskoorid, meeskoorid, segakoorid, lastekoorid ja mudilaskoorid. Iga viie aasta järel kogunetakse kõige suuremale Eestis peetavale rahvapeole Tallinna lauluväljakul. Tohutu suure laulukaare alla tulevad kokku rahvariietes laulukoorid ja puhkpilliorkestrid kõikjalt üle maa. Nende mitmekümne tuhande esineja hulgas on naisi ja mehi, poisse ja tüdrukuid igas vanuses - lauljaid kõigist koorirühmadest

Muusikaajalugu
thumbnail
2
doc

Laulupeo tähendus

lastele liiga. Nädal aega külma ja vihmase ilmaga proovides käimine võib olla neile väga kurnav. Tänapäeval on laulupidude tähendus muutunud. Pidu tuleks korraldada nii, et lastele oleksid maksimaalselt tagatud kõik tingimused, et lapsed saaksid täiel rinnal nautida koosolemist ja seda, mida nad on õppinud ja harjutanud. Laulupeo tähendus taandub minu jaoks küsimusele: mis tähendus on laulupeol eesti rahvale. Olen tihtipeale mõelnud, et kuni püsivad meie laulupeod, seni püsib ka meie rahvas. Laulupidude kestvus näitab ka meie keele ja kultuuri kestvust. Seega tähendabki laulupidu mulle selle säilimist, mis on meile kõige tähtsam. Iga väike rahvas muretseb ju selle pärast, et ta jääks püsima. Suured rahvad - neil ei tekigi seda küsimust. Maast madalast peab eestlase verre sadestuma teadmine, et laulupidu on rahvuslik missioon, mis annab eestlusele mõtte.

Muusika
thumbnail
9
odp

Üldlaulupidu

koosseisus ning kuni VI üldlaulupeoni olid peod seotud mõne keiserliku tähtpäevaga. Peo korraldamise olid enda peale võtnud eesti laulu- ja mänguseltsid. I, II, IV ja V üldlaulupidu toimusid Tartus ning pärast V laulupidu on kõik üldlaulupeod toimunud Tallinnas. Ilmasõdade vahelisel ajal toimus 4 üldlaulupidu. 1923. aasta laulupeoga pandi alus iga viie aasta tagant toimuvate üldlaulupidude tavale. 1928. aastast toimuvad laulupeod praeguses asukohas Tallinna lauluväljakul. VIII ­ XI üldlaulupeo korraldas Eesti Lauljate Liit. 1943. aasta üldlaulupidu, mida maailmasõjast hoolimata korraldati, jäi siiski toimumata. Nõukogude okupatsiooni tingimustes peeti 10 pidu. 1950. aastal kaotati laulupidude nummerdus ning laulupeo toimumisaeg viidi vastavusse okupatsioonivõimu tähtpäevadega. Erandiks oli 1969. aasta juubelilaulupidu. VIII laulupidu XXV laulupidu

Ajalugu
thumbnail
22
doc

ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI

Tallinna Laagna Gümnaasium ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI Referaat Koostaja: Anton Adoson 12. klass Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Esimene üldlaulupidu ..........................................................................................................................4 Teine üldlaulupidu................................................................................................................................5 Kolmas üldlaulupidu............................................................................................................................6 Neljas üldlaulupidu..............................................................................................................................7 Viies üldl

Muusika



Lisainfo

Üldine info laulupidudest ja nende ajaloost vene keeles.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun