Laululinnud (0)

5 Hindamata
 
Musträstas
Saabub meile märtsi keskelt aprilli alguseni.
Vähesed musträstad ka talvituvad Eestis.
Sügisene ränne algab neil septembris ja
kestab novembrini.
Musträstas pesitseb Euroopas, Aasias ja
PõhjaAafrikas, ta on inimese poolt viidud ka
Austraaliasse ja UusMeremaale.
Talvituvad Inglismaal ja mujal LääneEuroopa
maades, Aasia kesk ja lõunaosas ning Põhja
Aafrikas.
Isaslinnul on kollane nokk, sulestik on must
ilma läiketa.
Emaslinnu nokk on pruunikasmust, sulestik
on seljalt tumepruun ja kõhualune on
laiguline.
Maapinnal kulgeb ta hüpates või kiiresti
joostes, tihti peatub ja ajab saba püsti.
Tegutseb põõsastes ja maas.
Lend on musträstal madal ja lühike. Erutuse korral
lendab lõikava kisaga varju. Linnades on ta julge.
Mängul, territooriumi kaitsmisel ja paaride
moodustamisel esineb musträstal palju rituaalseid
käitumisviise. Mängu ajal jookseb isaslind lauldes
ümber emaslinnu kuni jäävad mõlemad vastastikku
seisma püstiaetud sabaga ja avatud nokaga. Kui
emaslind kükitab, järgneb paaritumine.
Pereelu. Musträstas on monogaamne lind.
Paaride moodustumise järel hakkab emaslind
pesa ehitama. Pesa asub maapinnast 1,6 m
kõrgusel. Meil pesitseb musträstas kaks korda
suve jooksul. Pesas on 3­6 muna, mida haub
emaslind. Haudevältus on 11­14 päeva. Pojad
kooruvad 3­5 päeva jooksul.
Toidulaud. Toiduks on marjad ja seemned.
Harvem ka putukad ja ussid.
Arvukus. Eestis pesitseb 150250 tuhat paari,
Euroopas 4082 miljonit paari.
Kuldnokk
Kuldnokk saabub tavaliselt märtsis,
harvemini veebruaris.
Äraminek algab juuli lõpust ja kestab
oktoobrini.
Üksikud linnud võivad ka talvituda.
Kuldnokk on levinud kogu Euroopas ,Siberi
metsa ja stepivööndis kuni Irkutskini, Väike
Aasias, KeskIdas, Kaukaasias ja Kesk
Aasias (v.a. kõrbealad).
Eesti kuldnokad talvituvad peamiselt
89% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Laululinnud #1 Laululinnud #2 Laululinnud #3 Laululinnud #4 Laululinnud #5 Laululinnud #6 Laululinnud #7 Laululinnud #8 Laululinnud #9 Laululinnud #10 Laululinnud #11 Laululinnud #12 Laululinnud #13 Laululinnud #14 Laululinnud #15 Laululinnud #16 Laululinnud #17 Laululinnud #18 Laululinnud #19 Laululinnud #20 Laululinnud #21 Laululinnud #22 Laululinnud #23 Laululinnud #24 Laululinnud #25 Laululinnud #26 Laululinnud #27 Laululinnud #28 Laululinnud #29 Laululinnud #30 Laululinnud #31 Laululinnud #32 Laululinnud #33 Laululinnud #34 Laululinnud #35 Laululinnud #36 Laululinnud #37 Laululinnud #38 Laululinnud #39 Laululinnud #40 Laululinnud #41 Laululinnud #42 Laululinnud #43 Laululinnud #44 Laululinnud #45 Laululinnud #46 Laululinnud #47 Laululinnud #48 Laululinnud #49 Laululinnud #50 Laululinnud #51 Laululinnud #52 Laululinnud #53 Laululinnud #54 Laululinnud #55 Laululinnud #56 Laululinnud #57 Laululinnud #58 Laululinnud #59 Laululinnud #60 Laululinnud #61 Laululinnud #62 Laululinnud #63 Laululinnud #64
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 64 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
punkrabel Õppematerjali autor

Lisainfo

kümnest linnust-musträstas,kuldnokk,metsvint,lõoke,suitsupääsuke,peoleo,rasvatihane,pöialpoiss,puukoristaja,varblane.Igast pildid, välimuse kirjeldus,eluviisid jne.
linnud , musträstas , kuldnokk , metsvint , lõoke , suitsupääsuke , peoleo , rasvatihane , pöialpoiss , puukoristaja , varblane

Sisukord

  • Musträstas
  •   Saabub meile märtsi keskelt aprilli alguseni. 
  •   Vähesed musträstad ka talvituvad Eestis. 
  • Sügisene ränne algab neil septembris ja 
  • Musträstas pesitseb Euroopas, Aasias ja 
  • Põhja­Aafrikas, ta on inimese poolt viidud ka 
  • Austraaliasse ja Uus­Meremaale
  • Talvituvad Inglismaal ja mujal Lääne­Euroopa 
  • ­Aafrikas
  • Tegutseb põõsastes ja maas
  •  Lend on musträstal madal ja lühike. Erutuse korral 
  • Mängul, territooriumi kaitsmisel ja paaride 
  • Pereelu
  • Paaride moodustumise järel hakkab emaslind 
  • Toidulaud
  • Harvem ka putukad ja ussid. 
  • Arvukus
  • Euroopas 40­82 miljonit paari. 
  • Kuldnokk
  • Kuldnokal on must metalse läikega sulestik, mis seljal ja 
  •  Talvises sulestikus on valged tähnid suuremad ning neid 
  • Isas­ ja emaslinnul teeb vahet ainult nokatüve värvuse 
  • Noored kuldnokad on heleda sulestikuga hallikaspruunid. 
  • Kuldnokk on osav jäljendaja­ võib ülitäpselt matkida teiste 
  •  Igal isaslinnul on oma 20­70 laulukatkest koosnev 
  • On üks kiiremaid lendajaid­kuni 75 km/h. 
  • Peamine kuldnoka eluala on seotud 
  • Kuldnokk ei lähe kunagi elama tihedasse 
  •  Hiljem sügisepoole peale pesitsusperioodi lõppu 
  • Metsvint
  • Seltsiv lind, kes tegutseb peamiselt puu otsas
  • Laul on tal kiiretempoline ja lühike. Eristatakse 
  •  Laulmise lõpetavad juuni lõpul. 
  • Inimestega kohaneb kergesti
  •  Teda võib kohata ka lindude toidulaudade 
  • Euroopas elab 130 ­ 240 miljonit paari. 
  • Põldlõoke
  • Sulestik on tal pruunikas, heledama alapoolega, 
  • Pealael on põldlõokesel väike tutike. 
  • Kõhualune on kergelt kollakas. 
  • Isas­ ja emaslind on väga sarnased, neid on 
  • Maapinnal kõnnib, harvem ka hüppab. Enamasti 
  • Laulev põldlõoke võib tõusta kuni 400 meetri 
  • Välja arvatud pesitsusaeg, on põldlõoke seltsiv ja 
  • Põldlõoke on päevase eluviisiga. 
  • Laul on lõõritamine, mida lind alustab lendu 
  •   Pereelu
  • Pesaks on kuivadest rohukõrtest ehitatud 
  • Aprilli lõpus või mai alguses muneb 3­5 muna. 
  • Haudeperioodi lõpul istub lind pesal väga 
  • Euroopas 40 ­ 80 miljonit paari
  • Suitsupääsuke
  • III kategooria kaitse all­ arvukust ohustab elupaikade 
  • Esimesed Eestis pesitsevad suitsupääsukesed 
  • Sügisene lahkumine talvituskohta algab augusti 
  •  Ta on levinud  peaaegu kogu põhjapoolkeral, 
  • Sügisrände alguseks koondutakse suurteks 
  • Rännatakse tavaliselt päevasel ajal ning öösiti 
  • Sahara kõrbe ületamine, kus pigem lennatakse 
  • Suitsupääsukese tunneb ära sügavalt harkis saba 
  • Sulestik on ülapool läikiv­sinkjasmust ja alapool 
  • Sinkjas­must on ka puguvööt
  •  Laup ja kurgualune on roostepunased.  
  • Noorlinnud on vähem harkis sabaga
  • Jagab oma eluruumi inimestega, aga suhtub 
  • Tegemist on väga pesapaigatruu linnuga, tulles ikka 
  • Suitsupääsuke on väga kiire ja osav lendaja, kuna 
  •  Laulab pääsuke aprillist augustini ja seda nii paigal 
  • Nagu näiteks kärbsed, mardikad, sääsed, parmud, aga ka 
  • Peoleo
  • Peoleo kuulub välimuselt troopiliste kireva 
  •  Isalinnu keha on säravkollane, saba ja tiivad 
  •  Emaslind on vähema kontrastsusega: seljaosa 
  •  Mõlemast soost peoleodel on ereroosa nokk. 
  • Peoleo lend sarnaneb oma sügavate kaartega 
  •  muna, keda hautakse keskmiselt kaks nädalat. 
  • Suve teisel poolel marjade valmides sööb ka neid. 
  • Eelistades küpseid kirsse ja mureleid võib aedu rüüstata. 
  • ,1 miljonit paari
  • Rasvatihane
  • Eelistab piisava valguse ja avatusega segapuistuid. Elupaigaks 
  • Kevadel pesitsusajal elavad paaridena, pesitsusperioodi 
  • Toitub enamasti maapinna ligiduses või otse maapinnal. Harva 
  • Talvel toitub iseloomulikult segasalkades, kus on koos erinevat 
  • Rasvatihane on monogaamne, kuid üleaisaloomine on neil 
  • ­900 tuhat lindu. Euroopas 36­76 miljonit paari. 
  • Pöialpoiss
  •  Pöialpoiss on väga väike lind
  •  Tal on rohekas keha pealpool, kreemikas ja 
  • Pealael on kaks musta triipu, mille vahel  isastel 
  • Pöialpoiss on väga vilgas lind. Ta suudab 
  • Euroopa koolibriks. 
  • Talvel ühineb tihaste ja teiste metsalindude 
  • Väga külmadel talvedel võivad külastada ka 
  • Pöialpoisil on 2 kurna aastas. 
  •       Kurnas olevate munade kaal võib ületada pöialpoisi enda kaalu 
  • Oma suuruse tõttu peavad pöialpoisid pidevalt sööma, et 
  • Pöialpoiss, kelle söömist takistada, kaotab 20 minuti jooksul 1/3 
  • Puukoristaja
  • Puukoristaja on suure pea, lühikese saba ja 
  •  Ta on sinakas­halli keha pealmise poolega ja 
  • Keha alakülg on Aasia ja Põhja­Euroopa 
  •  Silmad on puukoristajal mustad, jalad 
  • Puukoristajal on oskus ronida, pea alaspidi, 
  • Toitub teinekord ka maapinnal. 
  • Puukoristajad on väga aktiivsed ja vilkad. 
  • Lindude toidulaudu külastades on nad 
  • Talviti liigub tihti tihaseparvedes puult puule 
  • Pesa ehitab puukoristaja puuõõnsusesse. 
  • Emane muneb pessa 6­8 muna, haudumine 
  • Euroopas 7,5­19 miljonit paari
  • Varblane
  • Põldvarblane on koduvarblasest pisut väiksem
  •  Isas­ ja emaslinnud on välimuselt sarnased
  •  Linnu selg on musta­pruunitriibuline, tiival kaks 
  •  Pereelu
  •     
  • , Eestis 50.000 – 100.000 haudepaari 

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

14
docx
6
doc
8
ppt
36
pdf
83
doc
9
docx
14
doc
40
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto