Teoreetikud ASCH, Solomon stereotüüp, pildikatsed ALLPORT(1954)-eelarvamused, katse selle kohta, kus on piir võõrale -linn, tänav, naabrus, pere ALTMANN: privaatsusteooria: ruumi instrumentide kaudu- hoia enda jaoks optimaalset avatust. Füüsilist suletust kompeneeritakse sotsiaalse avatusega ja vastupidi. Brasiilia hõim vs Euroopa ühiskond BOWLBY: kiindumisteooria, kaasasündinud suhestamise/ seostumise vajadus. BANDURA Rollikäitumist õpitakse ka kaudselt jäljendamine on oluline sotsiaalse õppimise protsess, mille kaudu suudame "üles noppida" sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Bandura- kui inimest oma eesmärkide saavutamise frustreeritakse, reageerivad eri viisidel. J.BERRY: vähemusgruppide identiteedikonflikti stsenaariumid. G.Le Bon- massipsühholoogia, domineerib emotsioon ja kaob iskliku vastuse tunne. Csikszentmihaly-Inimene on kõige õnnelikum siis, kui ta ei pane tähele, et ta olemas on. Cialdini: ...
Sotsiaalpsüholoogia alused Nicky Hayes Sotsiaalsed suhted toimuvad alati kontekstis, mis võib meid paljudel viisidel mõjutada. Kontekstid hõlmavad kultuuri, keskkonda, sotsiaalseid gruppe. Füüsilised kontektsid- keskkonnapsühholoogia, kuidas mõjutab inimest ruum. Milliseid sõnumeid annab edasi ruumispaiknemine võimu ja kontrollisuhete kohta? Sotsiaalsed kontekstid- Sotsiaalsete toimingute aluseks on sotsiaalsed mehhanismid. Stsenaatium siia alla kuuluv mõiste, selle mõiste kujundasid Schank ja Abelson. Nad väidavad, et suure osa sotsiaalse aktiivsuse korral kasutame toimingute planeeritud järjestusi, kus kõik on reguleeritud ja ette kavatsetud nagu näidendi tsenaariumis. Restoranis on igaühel kohustused tuttavad, kui inimesed ka üksteist ei tunne. Schank ja Abelson väitsid, et nii toimub seetõttu, et kõik osalejad toimivad ühe ja sama iseenesestmõistetava stsenaariumi kohaselt nning teevad seega võimalikuks sujuvalt reguleeritud suhtlem...
1. Miks on poisid tüdrukutest agressiivsemad? Mehed rakendavad füüsilist agressiivsust sagedamini. Üheks põhjuseks on leitud olevat hormooni testosterooni kõrgem tase meestel agressioon ja testosteroon on omavahel oluliselt seotud. Hormonaalsete erinevuste juures on oluline ka keskkond. Nimelt, naistel ja meestel on kujunenud erinevad soorollid ja neid koheldakse pere, sõprade, institutsioonide poolt erinevalt. Tüdrukutelt oodatakse pigem passiivset ja hella käitumist, poisse julgustatakse olema otsekohesed, agressiivsed. Seega, tegemist on muuhulgas sotsiaalse õppimisega. Samuti on uuringutes raporteeritud meeste ja naiste vahelisi erinevusi vägivalla tüüpides: poisid on märgatud olevat füüsiliselt agressiivsemad, ent verbaalse vägivalla juures erinevusi ei esinenud. Mehed kasutavad vägivalda vahendina millegi saamiseks, naiste arvates on tegu sotsiaalselt ebasoovitava käitumisega, mis väljendub neil stressisituatsioonis või enesekon...
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse k...
Taust – kui palju arvestatakse teise poole teadmistega Seletused –kuidas me sündmusi enda jaoks ära seletamine Omistused – milliseid järeldusi kuulaja enda jaoks teeb Heider 1958: inimesed on „naiivsed teadlased“ – otsivad pidevalt faktilist infot Sotsiaalne soodustamine – tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid äraõpituid ülesandeid (Zajocn, 1980); nt õngerulli keimise katse, Triplett 1898 Sotsiaalne looderdamine – negatiivne osa, vastutuse hajutamine; Latane, Williams ja Harkins 1979: tekib, kui inimesel on anonüümsuse tunne ja tema panust ei hinnata Grupimõtlemine – ka karjamõtlemine (1970ndad Irving Janis); grupimõtlemine on mõtlemisviis kõrge kohessiivsusega gruppides. Tajudes grupi norme ja väärtusi tuntakse end osana grupist. Grupimõtlemise sümptomid: Haavatuse illusioon – meie grupp vs teiste grupp Kollektiivne ratsionaliseerimine – ühtedelt tuleb idee ja jääb mulje nagu oleks kõigi oma
Taust kui palju arvestatakse teise poole teadmistega Seletused kuidas me sündmusi enda jaoks ära seletamine Omistused milliseid järeldusi kuulaja enda jaoks teeb Heider 1958: inimesed on ,,naiivsed teadlased" otsivad pidevalt faktilist infot Sotsiaalne soodustamine tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid äraõpituid ülesandeid (Zajocn, 1980); nt õngerulli keimise katse, Triplett 1898 Sotsiaalne looderdamine negatiivne osa, vastutuse hajutamine; Latane, Williams ja Harkins 1979: tekib, kui inimesel on anonüümsuse tunne ja tema panust ei hinnata Grupimõtlemine ka karjamõtlemine (1970ndad Irving Janis); grupimõtlemine on mõtlemisviis kõrge kohessiivsusega gruppides. Tajudes grupi norme ja väärtusi tuntakse end osana grupist. Grupimõtlemise sümptomid: Haavatuse illusioon meie grupp vs teiste grupp Kollektiivne ratsionaliseerimine ühtedelt tuleb idee ja jääb mulje nagu oleks kõigi oma
1895 Triplett eksperiment: sotsiaalne soodustamine. Kas grupis töötamine on alati kasulik? ● Vastutuse hajumine ● Konformsus ● Grupimõtlemine – üksmeele illusioon, meie vs nemad mõtlemine ● Sotsiaalne looderdamine – koos töötades on jõupingutus väiksem summaarselt kui see oleks üksi tehes (ehk üksi teeks inimene ka rohkem tööd ära kui kogu grupi peale kokku tehakse) Kõrvalseisja efekt. 1970.a. Latane ja Darley eksperimendid. Haigushoo eksperiment. 2 inimese olukord – 85% inimestest läks esimese 60 sek jooksul appi 5 inimese olukord – 31% inimestest läks esimese 60 sek jooksul appi Vastutuse hajumine väiksem kui osalejad said enne eksperimenti ohvriga tuttavaks või olid sõbrad. Suitsu eksperiment. Üksi olles – 75% teavitasid suitsust 2-6 min jooksul. 3 inimese olukorras – 38% teavitasid suitsust 2-6 min jooksul. Passiivse kaasosaleja olukorras – 10% teavitasid suitsust.
niflex in life in New York as it is in other big cities. (A. M. Rosenthal, 1964, pp. 82-83) _ _ Chapter 4 SOCIAL PROOF As the Genovese story grew-aside from Rosenthal's book, it became the focus of numerous newspaper and magazine pieces, several television news documen- taries, and an off-Broadway play-it attracted the professional attention of a pair of New York-based psychology professors, Bibb Latane and John Darley (1968b). They examined the reports of the Genovese incident and, on the basis of their knowl- edge of social psychology, hit on what had seemed like the most unlikely explana- tion of all-the fact that 38 witnesses were present. Previous accounts of the story had invariably emphasized that no action was taken, even though 38 individuals had looked on. Latane and Darley suggested that no one had helped precisely because there were so many observers.