Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused (15)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Lastekirjandustäiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid (proosa, luule, draama ) ja žanrid ( romaan, jutustus, muinasjutt , poeem, komöödia, draama). Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega.
  • Väikelastekirjanduse eripärast
    Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine ehk adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada.
  • muinasjutuvajadusest väikelapseeas.
    • biblioteraapiline mõju lapsele
    • nii normaalsed kui arenguhälvetega lapsed vajavad igal oma intellektuaalsel arengu astmel muinasjuttu
    • miks vajavad - lapse maailmanägemus on kaootiline . Ei tunne teisi eluviise ja võtab maailma sellisena nagu ta näeb
    • vanemad ei võta lapse hirme ja sisepingeid nii tõsiselt. Muinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. (heade- halbade leer )
    • mida ebakindlam on inimene seda rohkem vajaba ta lapsemeelseid prjektsioone ja müütilisi seletusi (nt puul ei murra oksa, puul on valus)
    • vaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks.
    • Muinasjutu illustaratsioonid suruvad maha lapse fantaasia. Igal lapsel on oma „ visioon “ ja selle taga sõnum (hirm, tragöödia, argus )
    • Mudilase probleeme lahendab muinasjutt, suure lapse omi psühhiaater.
    • Kunagi EI TOHI lapsele muinasjutu tähendust seletada. Tähtis on TUNNE!
    • Lapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda , kuna see toob alati maa peale tagasi õnnelikult.

  • Rahvamuinasjutt – kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasiavili, kindlad poeetilised võtted ja reeglid, süžeeline arendus, lemmikteemad ja –karakterid. Lõppevad üldreeglina õnnelikult.
    Kunstmuinas- ehk autorimuinasjutt – individuaal loomingulinerahvamuinasjutu laadi järeleaimus ja edasiarendus, segli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt.

  • Perrault1697 ilmusid 8 muinasjuttu, Prantsuse Akadeemia liige, jurist, kuninga kirjutaja. Raamatute peategelane kajastub raamatu pealkirjas: Tuhkatriinu , Sinihabe , punamütsike, Pöialpoiss. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimine jääb ära. Lõpp halb, ei ole õnnelik. Õukonna jaoks räägitud.
    Vennad Grimmid – 1812 -1815, muinasjutud rahvasuust maha kirjutatud , rahvas tahab õnneliku lõpuga lugusid . Iga edasijutustaja on oma osa juurde pannud , tema hinnang juures. Rahvale ja rahva pealt maha kirjutatud.
    Andersentuntud kunstmuinasjutu loojana. Tema muinasjutus esineb topelt adresseering.

  • Folkloorse lastelaulu tüüpe. (lastele lauldud ja laste endi poolt lauldud)
    • äiutus- ehk hällilaulud (turvalisus)
    • mängituslaulud (kui keegi teine teeb)
      • liikumist/tegevust imiteerivad ( ootamatu püant)
      • laulud, mis aitavad unustada valu
    • mängulaulud
      • liisklugemised ehk liisusalmid
      • ootamatute sõnaseostega salmid
      • algustähe kordusele rajatud salmid
      • lindude/loomade häälitsusi imiteerivad laulud
      • tähtpäevadega seotud laulud
      • humoristliku põhitooniga laulud
      • hoiatava funktsiooniga laulud
      • dialoogile rajatud julguse/kindluse proovimise mängud
      • nimesõimlusele rajatud laulud
    • ahellaulud
      • küsimus – vastus- küsimus (kus sa käisid, kus sa käisid sokukene)
      • nn lõpta laulud
    • karjaselaulud ( tinglikult lastelaulud )

  • Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust
    19. sajandi II poolest põhjust rääkida eesmärgiteadlikkust eesti lastekirjandusest ning lastekirjanduse kriitika ja teooria algusest. Esimeseks lastekirjandust käsitlevaks kirjutiseks oli 1979 aastal Eesti postimehes olnud Paul Undritz´i kõne „Laste kirjadest“ (kiri=raamat). P.Undritz´i järgi oli lastekirjanduse ülesandeks eeskuju andvate ja hirmutavate kujutluspiltide loomine, et nende läbi last vooruslikuks kasvatada ( toetub saksa eeskujudele).
    1889 ilmus Sakalas J.Liivi artikkel „Laste kirjavara“, kus ta propageerib järgmisi mõtteid:
    * lasteraamatuid võivad kirjutada ainult küpsed kirjanikud , lastele kirjutamine pole mitte „ nooruse“ töö
    * lastele pakutud kirjanduslikud kujud peavad olema lihtsad, kuid sealjuures vooruslikud olema
    * keel olgu kerge ja „luulelise õhuga“
    * sõnadega ei tohi „koolmeisterdada“
    * lastele ei sobi romaanid ja luuletused
    Liiv eitas Rinaldo Rinaldiinisid jt röövlimuinasjutte
    Eesti kirjanikest sobisid tema meelest lastele lugemiseks J. Kunder , J.Pärna, J.V. Jannsen
    Sajandi lõpukümnendil pööratakse suurt tähelepanu lastekirjanduse probleemide üle. Kurdetakse lastele sobiva lugemisvara puudumise üle. Tol ajal lastele u. 150 raamatut. Oldi üksmeelel, et lastekirjanduses on oluline osa rahva hariduse ning kultuuritaseme tõstmisel, seetõttu peeti vajalikuks lastekirjanduse arengu soodustamist

  • 19.sajandi lõpu autoreid Eesti lastekirjanduses
    E. Bornhöhe ja A.Saali ajaloolised jutustused.
    E. Vilde rajas teed eesti kriitilisele realismile.
    Tõlkeid : vennad Grimmid, Perrault, H.C. Andersen, Kipling

    Trükiti üsna rohkelt raamatuid võrreldes sajandi alguse ja keskpaigaga. Palju vaimulikku kirjandust.

    P. Undritz 1877 „ Looduse lood lastele“
    J.M. Sommer 1889 „ Kuldsed jõulu pähklid“
    J. Pärn 19.sajandi lõpu viljakaim jutukirjanik, kunstiline tase polnud väga kõrge. Kasvatuse vahend. Esmakordselt otseselt ja kaudselt väljenduvad konkreetsed, ajajärgule ja eesti elule iseloomulikud nähtused ja ideed.
    „Sina ei pea mitte varastama“
    „Virk Mart“
    „ Kuri Samuel“
    J.Kunderkoolikirjanik ja eesti lastekirjanduse teooria rajaja, teerajaja loodusõpetuse metoodikas, loodusõpetuse terminoloogia väljatöötaja,
    Esitab lastekrjanduse funktsioonid – õpetuslik, kasvatuslik, esteetiline ; ja printsiibid – eakohalisus ja temaatilisus
    1885 „ Kalevipoeg“ proosajutustus
    1884 „Eesti muinasjutud“
    Lastejuttudes inimlik soojus ja heatahtlikkus.Teadmiste pakkumisega ei tohi liialdada.

    Friedrich Kuhlbars ilmaliku laulurepertuaari viimine koolidesse, lastelaulud + noodid .
    1868 „ laulik koolis ja kodus“
    Tuntumad salmid: „ Teele, teele kurekesed...“; „Elagu eestlaste maa“; „Maasikas“; „Tudu, tuvike“;
    Suurem edu loodusluules (kus puudus liigne ilustamine) ja hällilauludes.

    Ado Grenzstein (ps Piirikivi) „Viisk, põis ja õlekõrs“

    19.sajandi lõpp esmakordselt püüti lastekirjandust lahti mõtestada, teoreetiliselt põhjendada ja defineerida. Suurenes huvi lastekirjanduse viljelemise vastu.

  • Lasteproosa ja lasteluule
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #1 Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #2 Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #3 Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #4 Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #5 Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #6 Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #7 Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #8 Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #9 Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #10 Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #11 Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #12 Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #13 Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #14
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 331 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 15 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Bibian Mandel Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    Sisukord

    • E. Bornhöhe ja A.Saali
    • E.Vilde
    • P. Undritz
    • J.M. Sommer
    • J. Pärn
    • J.Kunder
    • Friedrich Kuhlbars
    • Ado Grenzstein (ps Piirikivi)
    • Karl Eduard Sööt
    • Karl August Hindrey
    • J.Bergmann
    • Reinhold Kamsen
    • Ernst Enno
    • Julius Oro
    • Jaan Lattik
    • Ernst Peterson-Särgava
    • Peäro August Pitka (Ansomardi)
    • J.Parijõgi
    • Irma Truupõld
    • Oskar Luts
    • Richard Rohi
    • Juhan Jaik
    • Karl Ristikivi
    • R.Rohi
    • J.Kallak
    • A.Hint
    • Leida Tigane
    • Ellen Niit
    • Heljo Mänd
    • Eno Raud
    • Jaan Rannap
    • Heino Väli
    • Silvi Rannamaa
    • Iko Maran
    • Kaljo Kangur
    • Silvia Truu
    • Harri Jõgisalu
    • Holger Pukk
    • Elari Kuusi
    • Aino Pervik
    • Leelo Tungal
    • Kersti Merilaas
    • Felix Kotta
    • Ralf Parve
    • Hüperbool
    • Fantastika ehk ulmekirjandus
    • Alliteratsioon ehk riim
    • Alliteratsioon
    • Assonants
    • Aimekirjandus ehk populaar teaduslik ehk teabekirjandus
    • Grotesk
    • Koomika
    • Huumor
    • Personifitseerimine ehk isikustamine
    • Antropomortifiseerimine
    • Adaptsioon ehk mugandus

    Teemad

    • Lastekirjandus
    • Väikelastekirjanduse eripärast
    • muinasjutuvajadusest väikelapseeas
    • Rahvamuinasjutt
    • Kunstmuinas- ehk autorimuinasjutt
    • Perrault
    • Vennad Grimmid
    • Andersen
    • Folkloorse lastelaulu tüüpe. (lastele lauldud ja laste endi poolt
    • lauldud)
    • Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust
    • 19.sajandi lõpu autoreid Eesti lastekirjanduses
    • Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20-30ndatel aastatel
    • ndate lõpuks oli eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava
    • taseme järgmistel põhjustel
    • Nõukogude eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele)
    • Nõukogude Eesti juhtivaid lasteluuletajaid
    • Taasiseseisvunud Eesti juhtivaid autoreid väikelastekirjanduses
    • kirjandusteoreetilisi mõisteid

    Kommentaarid (15)

    sanni profiilipilt
    sanni: 100% see polnud, mis mul vaja oli, aga siiski suur abi =)
    02:40 09-06-2009
    summ-sum profiilipilt
    summ-sum: väga hea oli küll jah,mõned vastused olid puudu aint
    20:27 20-12-2010
    enelin06 profiilipilt
    enelin l: polnud küll kõiki vastuseid aga siiski väga hea abi.
    12:26 04-11-2011


    Sarnased materjalid

    5
    doc
    Lastekirjanduse eksami materjal
    1
    docx
    Väikelastekirjanduse eksami konspekt
    5
    doc
    Väikelastekirjanduse eksamiks
    17
    docx
    Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad
    38
    doc
    Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega
    54
    docx
    Kirjanduse eksamipiletid
    59
    doc
    Kirjanduse eksami küsimused
    53
    doc
    Kirjanduse eksam 10 klass





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !