Lastekirjanduse KT (0)

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Eesti lastekirjanduse KT

Siis läks kuningapoeg teiste tütarde juurde ja nemad aitasid tal linnukeelt mõista, mille abil kuningapoeg vanatargalt abi palus ja see teda aitas. Niisiis määris kuningapoeg ennast mudaga kokku ja ütles: „Mehest vähk“ ja hüppas jõkke, kus ta tütre ära päästis ja temaga abiellus. Hiljem tappis ta nõia ära ja päästis ka teised tütred ära. Kullakerad jagas ta tütarde vahel ära. Õpetus: hea võidab kurja 4. Mis teeb keeruliseks lastekirjanduse mõiste määratlemise? ● teiste mõistete määratlematus (nt kes on laps? mis on kirjandus?) ● lastekirjandusel on kõik balletristikale omased jooned (eepika, lüürika, draama) ● kirjandusnähtuste üldine allumatus jäigale lahterdamisele (kui laps loeb telefoniraamatut) 5. Mille poolest erineb lastekirjandus täiskasvanukirjandusest? ● lugeja vanusega arvestamine ● lapse tähelepanuga arvestamine

Lastekirjandus

11

docx

Nimetu

LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest).

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

14

docx

Eesti lastekirjandus

2. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud” (Vaeslapse käsikivi, Põhja konn, Tark mees taskus); Kunder „Eesti muinasjutud” („Kass ja hiir”, „Vaeslaps ja talutütar”); Eisen („Kohalised Eesti muinasjutud”); Särgava („Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest”); Jakobson („Siili ja jänese võidujooks”, „Hiir, vähk ja sitikas”). 3. Mis teeb keeruliseks lastekirjanduse mõiste määratlemise? See, et mõisteid „laps” ja „kirjandus” on üldse raske määratleda ja liigitada, samuti tekib küsimus, kas kõik, mida laps loeb, on lastekirjandus; lastekirjanduse alla kuuluvad kõik belletristika valdkonnad (eepika, lüürika, dramaatika). 4. Mille poolest erineb lastekirjandus täiskasvanukirjandusest? Kommunikatsiooni asümmeetria (kirjutavad täiskasvanud, kuid tarbivad nii lapsed kui

Eesti kirjandus

Kommentaarid (0)