2.ülesaane 1.Praegune Eesti Lastekaitseseadus kehtib 01.01.1993.aastast. Seadust on muudetud kolmel korral: 26.07.1996, 08.03.1998, 01.05.2004. 2.Lastekaitse tagatakse riiklike,omavalitsuslike ja ühiskondlike organite kaudu. Riiklikku lastekaitsetööd kordineerib Sotsialministeerium. Omavalitsuslik lastekaitse on lapse kaitse ja abi korraldamine ning järelvalve kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalituses. Sotsiaaltalituses peavad lastekaitsetööd tegema vastava erialase etevalmistusega ja selleks tööks sobivad inimesed. Ühiskonndlik lastekaitse toimub koostöös sotsiaaltalitusega ning käesoleva seduse ja sotsiaaltalituse põhimääruse sätteid arvestavalt. 3.Riiklik lastekaitse on riigaeelarveline ja sotsiaalfondi vahenditest finantseeritav õigusloome ning
tulenevad seadustest ning nende seaduste rakendamine lapse terveks ja inimlikuks kasvatamiseks lähtuvalt perekondlikest traditsioonidest ja üldtuntud tavadest. Minu valitud kursusetöö teema on väga aktuaalne hetkel kahel põhjusel: järjest enam pööratakse meie arenevas euroopalikus kultuuripildis tähelepanu lapsele kui eritähelepanu vajavale indiviidile ning sotsiaalministeeriumis on hetkel valmimas parandus lastekaitse seadusse, mis keelustaks igasuguse lapse kehalise karistamise. Oma kursusetöö kirjutamisel ei sea ma eesmärgiks niivõrd lastekaitse tööga seotud ekspertide hinnangute ja arvamuste lahti mõtestamist kuivõrd lihtsalt seadusandlusest ülesse otsida laste õigused ja kohustused ning nende lühike ja lakooniline kommenteerimine. Kursusetöö koostamise käigus üritan välja selgitada, millised probleemid leiduvad laste õiguste ja kohustuste rakendamisel ning milliseid õiguslikke ja
....................................................................................9 9.Sotsiaalpoliitika mudelid..........................................................................................................9 10.Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel...........................11 11.Lastekaitse põhimõtted, laste õigused ja kohustused...........................................................12 Laste kohustused Lastekaitse seaduses:................................................................................13 12.Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused puuetega inimeste teenuste arendamisel (SHS) ...................................................................................................................................................13 Kohalike omavalitsuste abi:..................................................................................................14 shs §26 kohalikud omavalitsused:.
......... 5 1. KASUTATUD LÜHENDID .......................................................................................................................... 7 2. METOODIKA ............................................................................................................................................ 8 3. ÜLEVAADE EESTI LASTEKAITSESÜSTEEMI EESMÄRKIDEST JA KITSASKOHTADEST ................................ 10 3.1 Strateegilised eesmärgid ja sihtindikaatorid lastekaitse valdkonnas ........................................... 10 3.2 Kehtiva lastekaitsekorralduse ja lastekaitseseaduse kitsaskohad ................................................ 13 3.3 Eesti lastekaitsesüsteemi soovitavad arengusuunad ning vajalikud tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ....................................................................................................................... 19 4
abi ja kindlustavad lastele mõeldud hooldusasutuste, -institutsioonide ja -teenistuste arengut. 2. Osalisriigid võtavad tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et tagada töötavate vanemate laste õigus lasteasutuste, lastekaitseteenistuste jm. hüvedele. (Lapse õiguste konventsioon, RT 1991, 35, 428) Laiemas perspektiivis teevad noorsootööd ka lastekaitsetöötajad, kes seisavad laste/noorte õiguste eest. Seega toon töös välja, millisel tasandil ja kuidas saab lastekaitse töötaja alla 18 aastase noore õiguste eest seista; 7 Eesti riigis on lastekaitse korraldatud kolmel tasandil: kohalikul, maakondlikul ja riiklikul. Kõige esmalt tegeleb lapse kaitse ja abistamisega kohalik tasand (linn või vald). Riiklikul tasandil toimub kõiki Eesti lapsi puudutavate otsuste tegemine. Maakondlik tasand nende vahel toetab ja kontrollib kohalikku tasandit laste kaitse tagamisel ja täide viimisel ning aitab
Laste kaitsmise eesmärk Tagada lapse rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, vabadused ja kohustused ning kaitse Eesti Vabariigis Laste kaitsmisel kohustatud subjektid Perekond – kogukond – riik On korraldatud riiklikul, kohalikul ja ühiskondlikul tasemel. Lastekaitse üldpõhimõtted Lapse huvide esikohale seadmine vs vanem Ennetamine, positiivne sekkumine Otsuste langetamine diskretsiooniõiguse (kaalutlus) põhimõtteid järgides (HÕS) Lapse huvi on a. kõige sobilikum kasvu- ja arengukeskkond, mis b. arvestab lapse füüsilisi, emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi ning toetab c
1. Õigus elule ja arengule 6. Õigus nimele ja kodakondsusele 2. Õigus kaitsele 7. Õigus emakeelele ja kultuurile 3. Õigus tervise kaitsele 8. Õigus haridusele 4. Õigus privaatsusele 9. Õigus vabalt väljendada oma arvamust 5. Õigus mõlema vanema hoolitsusele 10. Õigus mängu- ja puhkeajale Eesti Vabariigi Lastekaitse seadus südametunistuse-, usu- ja sõnavabadus. * Elule ja arengule Organisatsioonid, liikumised * Arstiabile * Õigus privaatsusele * Saada abi ja hooldust * Osa võtta lastekaitseprogrammide * Sotsiaalsed õigused- mõtte-, väljatöötamisest 2. Kas lapselt tohib ära võtta pudeli konjakit, mille ta on laagrisse kaasa võtnud? Põhjenda.
tõttu erilist kaitset ja hoolt, kaasa arvatud vastav seaduslik kaitse nii enne kui ka pärast sündi, pidades meeles sotsiaalsete ja seaduslike printsiipide deklaratsioonis esitatud tingimusi, mis puudutavad laste kaitset ja heaolu, eriti lapse kasvatadaandmist ja lapsendamist siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil; Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni alaealiste üle õiguse mõistmise miinimumeeskirju (The Beijing Rules) ja naiste- ja lastekaitse deklaratsiooni ootamatute õnnetusjuhtumite ja relvastatud kokkupõrgete puhul, tunnustades, et kõigis maailma maades on lapsi, kes elavad eriti rasketes tingimustes ja et niisugused lapsed vajavad erilist tähelepanu, võttes arvesse iga rahva traditsioonide ja kultuuriväärtsute tähtsust lapse kaitsmisel ja tema harmoonilises arengus, tunnustades rahvusvahelise koostöö tähtsust laste elutingimuste parandamisel kõikides riikides, eriti arengumaades, on kokku leppinud alljärgnevas.
0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õppimine(omandab teadlikult uut) Teistmeline : suhtlemine eakaaslastega Täiskasvanu : kutsealane tegevus Areng toimub järgmistes valdkondades: - Motoorika (üldmotoorika ja hiljem peenmotoorika)
probleemidest ning võimalikest abistamismeetoditest. Tugikeskuste töö kogemustele tuginedes võib öelda, et suureneb just selliste seksuaalse väärkohtlemise juhtude arv, kus seksuaalne väärkohtleja ise on vanuses 10 12 eluaastat ning talle ei saa kohaldada kriminaalkaristust. Seoses Interneti kasutamisega on hakanud levima alaealiste seksuaalne väärkohtlemine läbi Interneti, kus levitatakse lastest pornograafilisi kollektsioone, toimub pedofiilide suhtlemine jms ning tihtipeale on tegemist rahvusvahelise hästi organiseeritud kuritegevusega, mille piiramine ja tõkestamine on Eesti võimudele tõsiseks väljakutseks. Samuti on teada ka Eesti jaoks haruldase kuriteo -- inimkaubitsemise juhtumite tõus meie naaberriikides ning mõningaid rahvusvahelisi alaealiste kupeldamise juhtumeid on seostatud ka Eestiga. See omakorda nõuab täiesti uusi meetodeid võitlemaks alaealiste kupeldamise vastu välismaal, seksuaalse väärkohtlemise eesmärkidel
õiguste konventsioon, erinevad rahvusvahelise eraõiguse konventsioonid ja õigusabilepingud, Euroopa Liidu õigusaktid. Perekonnaõiguse printsiibid: abikaasade võrdõiguslikkuse põhimõte, vanemate võrdõiguslikkuse põhimõte, laste võrdõiguslikkuse põhimõte, lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte. 2010. aasta perekonnaseadus: täiendati mittevaraliste perekonnasuhete regulatsioone-hooldusõigus ja lapsendamine. Rohkem on arvestatud kaasaja varaliste suhete dünaamikat, abiellujatele antakse võimalus valida varareziim, kuid valiku tegemine pole kohustuslik, säilib ka võimalus abieluvaralepingu sõlmimiseks. Võeti kasutusele uued terminid: isaduse omaksvõtt (varem oli põlvnemise kindlakstegemine), hooldusõigus (varem oli vanemlikud õigused ja kohustused), sugulus (ühisest esivanemast põlvnevate inimeste vaheline vereside, eristatakse sugulust
Eesti Vabariik ühines konventsiooniga 26. septembril 1991 ja see jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991. Lapse õiguste konventsioon toetub neljale põhimõttele: · tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades; · diskrimineerimine ei ole lubatud; · igal lapsel on õigus elule ja arengule; · igal lapsel on õigus osalemisele. 6 Eesti lastekaitse seaduse koostamisel on lapse õiguste konventsiooni põhimõtteid arvestatud. 2.6 Välismaalaste õigused Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute suhtes kehtivad inimõigused ning nende kohtlemisel tuleb lähtuda võrdsuse põhimõttest ja diskrimineerimiskeeldudest. Eestis viibivate ja elavate välismaalaste ja kodakondsuseta isikute kohta kehtib välismaalaste seadus. Varjupaika ning pagulase staatust saab Eestis taotleda pagulaste seaduse alusel, mis
poolest." See on mõtteviis, töövahend, uskumine, mis aitab sotsiaalpedagoogil oma tööd hästi teha!!! Kas sotsiaalpedagoogilise mõtlemise alguse võib paigutada antiikaega? + poliitika, pedagoogika, eetika kokkukuuluvus + kasvatuse ja ühiskonna vahelised seosed - Sotsiaalseid probleeme ei lahendatud pedagoogiliste vahenditega! (näljasele ära anna kala, vaid õng) - Viletsusele/vaesusele ei pööratud tähelepanu - Haridus oli priviligeeritutele - Hoolimatus laste suhtes Keskaeg, uusaeg. Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Oma saatuse kujundamine? Töökasvatus sotsiaalprobleemide leevendajana. J. L. Vives (Hispaania humanistlik filosoof): nõudis rahvakoolituse laiendamist riigi toel. Rõhutas valiku võimu vastutust sotsiaalsete probleemide likvideerimise eest. Arendas töökasvatuskeskse pedagoogilise programmi orbude ja vaeste
keskkooli lõpuni kodulähedases koolis ega peaks kunagi kooli vahetama. Eeltoodud kohtuasjas viidatakse sellele, et lapse huvides on kindlasti käia koolis, mis asub tema elukoha lähedal, aga sellisel juhul ei saa sellele asjaolule tugineda. Arvesse ei saa jätta võtmata fakti, et lapsel on Tallinna Inglise Kolledžisse (edaspidi: TIK) katsed edukalt läbitud. TIK-i on suur konkurss ning edukalt läbitud katsed tähendavad seda, et lapsel on oskused. TIK on prestiižne kool, kus omandatud haridus võimaldab tulevikus suuri võimalusi. Sama kohtuasja punktis 7 kirjutab kohus, et määrava tähendusega ei ole lapsele kooli säilitamine, kus laps on õppimist alustanud, kui puudub alus väita, et teised koolid oleks lapsele sobimatud või koolivahetus vastuvõetamatu. Samas, pole alust rääkida kooli vahetamisest, kuna TIK-is on lapsel võimalus ka lõpuni õppida. PKS § 137 sätestab, et hariduse andmise asjades arvestavad vanemad ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi
KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võ
hägustunud ja mitmekesistunud erinevatel põhjustel nagu sooline ja ealine emantsipeerumine, väärtuste ja eesmärkide enneolematu paljusus, heaolu ja individualismi kasv, infoajastu võimalused jne. Vikipeedia Väike-, tuumik-, nukleaarperekond Ühes majapidamises koos elavad mees, naine ja nende lapsed Tuumikperekond üksus, mis koosneb abielupaarist ja nende alaealistest lastest, kes elavad koos. Mittetäielik ehk üksikvanemapere ühe vanemaga perekond, mis koosneb kas isast või emast lapsega/lastega. Üksikvanem võib olla nii lesk, lahutatud, vallaline või ka vabaabielu lõpetanud. Binukleaarne kahe tuumaga perekond. Vt Kriisiolukorda sattunud leibkondadele sotsiaaltoetuse maksmise kord Rakke vallas (KO 2000, 54, 815) 1
käituda. Kohustatud isik peab käituma õigustatud isiku seaduslike nõudmiste kohaselt (nt maksma üüri). Samas on tal ka subjektiivne õigus nõuda õigustatud poolelt nt eluruumi üürimisel selle kasutamise võimaldamist 8. Õiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine. Õigusnormide kasutamine. Õigusnormide rakendamine. Õiguse rakendamise protsess ja rakendamisele esitatavad nõuded. Õigusnormide ülesanne on ühiskondlike suhete reguleerimine. Reguleerimine saavutatakse õiguse (õigusnormide) realiseerimisega. Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi, milleks on: 1) õigusnormide nõuetest kinnipidamine;
töötaja on töölt kõrvaldatud 7.Katseaja kohaldamine, kestvus, selle erisused TLS ja ATS järgi. Tööandja otsustada, kas anda või mitte. Katseaja hulka ei lähe haigus-, streigi ja puhkusepäevad. Katseaega pole alaealistel ja invaliididel juhul kui on tegemist spetsiaalselt invaliidile mõeldud ametiga. Katseajal peab töötaja 3 päeva ette teatama, kui soovib töölt lahkuda. Katseaeg on kontrolliks mõlemale poolele, kas töötaja saab hakkama, ja kas suhtlemine klapib. Katseajal õigus töötaja ametist vabastada päeva pealt, kuid talle peab põhjendama ja seletama miks ei läbinud katseaega. Katseaega ei tohi kohaldada kui on muudetud lepingut. TLS`i järgi on katseaeg max 4 kuud. ATS`i järgi max 6 kuud. Katseaega võib pikendada ainult katseaja jooksul, kuid max summas võib katseaeg siiski kokku olla vastavalt 4 või 6 kuud. Ametnike puhul ei kohaldata ajutiselt tööle võetud inimesele ja kui on ametisse
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tuge
vaidlus käib. Need võivad olla füüsilised või vaimsed. Prostituut on tehniliselt nii subjekt kui objekt. Õigussuhte objektiks on kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine, mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte jaoks esinevad hüvena. Teema 6. Õiguse realiseerimine ja rakendamine 6.1 Õiguse realiseerimise vormid - õiguse rakendamise akt - on individuaalse tähendusega õigusakt, millega kohaldatakse õigusnorm konkreetsele subjektile. Õigusnormide ülesanne on ühiskondlike suhete reguleerimine. Reguleerimine saavutatakse õiguse (õigusnormide) realiseerimisega. Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme
Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping 5) õigusak
määratlust tuli piirata vaid selliste juhtumitega, mille puhul «trauma või vigastus olid sedavõrd tõsised, et andsid end tunda miinimum 48 tunni jooksul». Sellistes situatsioonides vanemad väga harva usuvad, et lastele füüsiliste vigastuste tekitamine on õigustatud sellega, et nad avalikult ei kuuletunud või panid toime halva teo.36 Kaduchin'i ja Martin'i laste julma kohtlemise juhtumite uurimus (mille tulemustest Wiskonsini osariigi lastekaitse töötajad teatasid võimudele) lubas kindlaks teha, et enamus lapsi, kes olid julma kohtlemise objektiks vanemate poolt, panid eelnevalt toime laiduväärt tegusid. Enamgi veel, peaaegu 21%-s intsidentidest alaealised käitusid ise agressiivselt enne seda, kui neid hakkasid peksma vanemad. Teised nende spetsialistide poolt kogutud andmed annavad veel rohkem informatsiooni sellise käitumisliini kohta.
Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu Seda (tasakaalu) taotletakse integratsiooni, stabiilsuse, konsensuse, tasakaalu jne kaudu Teineteisest sõltuvad osad. Avaliku võimu tegevuse kaudu võimalik sekkuda probleemidesse. Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia); Ühiskond jaotub osadeks ebavõrdsuse ja konflikti pinnal
taastusravikeskused, nn. sanatooriumid (eelduseks tegevusluba ja lepingu olemasolu Haigekassaga). PROBLEEMID: Taastusravi väga piiratud (õigeaegne) kättesaadavus, elukohajärgsete taastusravi asutuste vähesus, jäik regulatsioon diagnoosidest taastusravile suunamisel, ebapiisav maht, kõrge omaosalus jpm. Hariduslik rehabilitatsioon: EESMÄRK: toetada last/noort hariduse omandamise protsessis, et kindlustada parim võimalik haridus. 15 Puudega inimeste haridustase jääb madalamaks võrreldes eakaaslastega. Haridusliku erivajaduse mõiste Koolieelse lasteasutuse seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (puue vaid üks aspekt HEV käsitlusest). HINDAMINE: HEV väljaselgitamiseks kasutatakse: pedagoogilis-psühholoogilist hindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust,
...................................................... 95 § 46. Töö tegemise aja piirang.................................................................................. 96 § 47. Tööaja korraldus............................................................................................... 98 § 48. Valveaeg........................................................................................................... 99 § 49. Alaealise tööle rakendamise piirang............................................................... 100 § 50. Öötöö piirang.................................................................................................. 100 § 51. Igapäevane puhkeaeg.................................................................................... 103 § 52. Iganädalane puhkeaeg................................................................................... 105 § 53. Tööaja lühendamine..................
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48).
...............................................................................................................103 Keelekasutuse arenemine...................................................................................105 Kõne arengu toetamine.......................................................................................106 3 Kõneeelne suhtlemine........................................................................................107 Väikelapse emotsioonid.........................................................................................109 Temperament..........................................................................................................113 Perekond kui kasvukeskkond.................................................................................122 Ema........................................
liikmesriigid püüavad tagada kõigile oma jurisdiktsiooni all olevatele isikutele nende inimõigused ja põhivabadused Euroopa Inimõiguste konventsioon Leping kirjutati alla Roomas 4. novembril 1950 ja see jõustus 1953. aastal. Asutati kaks sõltumatut institutsiooni: Euroopa Inimõiguste Komisjon (1954) ja Euroopa Inimõiguste Kohus (1959), mis valvasid konventsiooniga tagatud õiguste rakendamise järele. Euroopa Inimõiguste konventsioon Et vastata laieneva Euroopa vajadustele, otsustati Viini tippkohtumisel 1993. aastal, et endise kaheastmelise süsteemi asemele tuleb rajada ühtne Euroopa Inimõiguste Kohus. Uus Strasbourg`is asuv kohus loodi 1. novembril 1998. Mida konventsioon tagab? Konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: · elule, isikuvabadusele ja turvalisusele; · õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil ja kriminaalasjades;
üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Nimetatakse ka õigustloovaks aktiks. Mandri- Euroopas peamiseks õigusvormiks. Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi , kõige kõrgemaks normatiivaktiks on seadus. Mittenormatiivne akt ehk üksikakt , mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile / individuaalsed õigusaktid. Iseloomult õiguse rakendamise aktid. NT: kohtuotsus, ametisse nimetamise – vabastamise käskkirjad. Õigusakte kehtestavad riigiorganid, kellel on oma pädevus sõltuvalt organi kohast riigiaparaadis, sellepärast on õigusaktidel ka erinev juriidiline jõud. 15 12 Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 62-64 13 Samas lk 64-66 14 Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 64-66 15 Samas lk 66-67
tähenduses kuuluda eraelu valdkonda. EIÕK leidis, et tehniliste jälgimisseadmete sihtotstarbeline kasutamine ei ole privaatsusõiguse rikkumine. Samas leidis EIÕK, et Peckist tehtud salvestise meedia kasutusse andmine oli artikliga 8 kaitstavate õiguste raske rikkumine, kuna Peck ei olnud ei avaliku elu tegelane ega osalenud avalikul üritusel, seega oli tal õiguspärane ootus privaatsusele sõltumata sellest, et ta viibis avalikus kohas. Sotsiaalne suhtlemine Isiku eraelust moodustav ka õigus segamatult valida suhtlusringi eri suhtlusviiside realiseerimiseks. Isikutevaheline suhtlus hõlmab isikute õigust pereelule (õigus valida elukaaslast, korralda peresiseseid suhteid, valida elukohta, tegutseda peresiseselt lapse parimates huvides), õigust valida sotsiaalseid kontakte (valida isikute ringi ja määratleda ise suhtluse intensiivsust ja iseloomu) või seksuaalset orientatsiooni
seadusele, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele ning teistele õigusaktidele. Erikomisjon kontrollib ka Politsei-ja Piirivalveameti, Kaitseväe Peastaabi, Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ning Maksu-ja Tolliameti uurimisosakonna tegevuse vastavust kriminaalmenetluse seadustikule. •Korruptsioonivastane erikomisjon -teostab parlamentaarset järelevalvet korruptsioonivastaste meetmete rakendamise üle, sh korraldab info kogumiseks kohtumisi valitsusasutuste esindajatega, samutiõiguskaitseorganite esindajatega näiteks Kaitsepolitseiametist, kriminaalpolitseist ja prokuratuurist -arutab omal algatusel korruptsioonivastase seaduse §13 lõikes 1 nimetatud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid -teostab järelevalvet Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamise üle -kontrollib oma pädevuse piires huvide deklaratsioone
ettenähtud juhtudel ning vastavas lepingus ja seaduses sätestatud korras. Väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus. Igal väljaantaval on õigus vaidlustada väljaandmine Eesti kohtus. Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse. § 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus. Hariduse andmine on riigi järelevalve all. § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
