Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas valida tervisele ohutuid ehitus- ja viimistlusmaterjale, värve jne ?
 
Säutsu twitteris
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond
LASTEAIA KESKKOND
Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid.
Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998).
Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda).
Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav . Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond.
Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava , mis lähtub alushariduse raamõppekavast. Lasteasutus koostab raamõppekava alusel oma õppe- ja tegevuskava, arvestades lasteaia liiki ja eripära. Õppekavas määratakse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, rühmade õppe-kasvatustöö korraldus, päevakavad, töö erivajadustega lastega, koostöö lapsevanematega. Lasteaia personalil on kasvukeskkonna loomisel täita suur ning vastutusrikas roll.
Struktureeritud keskkond (režiim, väärtused) on lapse arengukeskkonna kujundamisel esmatähtsad. Laps vajab piisavalt arendavat keskkonda, mis stimuleeriks tema arengut ja pakuks uusi võimalusi maailma tunnetamiseks ning avastamiseks. Selline keskkond pakub lapsele erinevaid sotsiaalseid, eetilisi ja emotsionaalseid olukordi , sealhulgas ka võimalikke käitumismalle nendes olukordades. Avatud õpikeskkonnas on lapsel võimalus teha valikuid ja vastutada oma tegevuse tagajärgede ees.
Kasvukeskkonna füüsilised tegurid ja õpetaja õppe- ning kasvatustegevus (kuidas seatakse tegeluste eesmärgid ja kuidas neid läbi viiakse, õpetamise meetodid jne) mõjutavad suhtlemist ja omavahelist läbisaamist. Toodu hõlmab nii laste, personali kui ka vanemate omavahelisi suhteid.
Füüsilise konteksti mõju uurimisega inimeste käitumisele ja kogemustele tegeleb keskkonnapsühholoogia (environmental psychology) ( Hayes , 2002). Antud peatüki eesmärk on vaadata lasteaia kasvukeskkonda
aga kasvatusteaduslikust vaatepunktist sotsiaalseid, emotsionaalseid ja eetilisi kasvukeskkonda iseloomustavaid näitajaid. Õpikeskkond koosneb ruumikeskkonnast, õppevahenditest ning inimkeskkonnast. Olulisemaks on inimkeskkond, mis hõlmab nii töökorraldust kui inimesi, kes ühise eesmärgi nimel tegutsevad. (Iga õpetaja võiks olla teadlik tema tööd ja töötulemusi otseselt puudutavatest õigusaktidest. Seega siin ja edaspidi mõningad viited erinevatele normatiivaktidele. Alushariduse raamõppekavas on sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid. Nimelt §9 Kohaselt on õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärgiks „toetada laste kehalist , vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekusk ja koolis õppimiseks. Selleks on vaja luua lapsele arengut soodustav keskkond /-/”. Omakorda § 20 sätestab, et „lapse arengut soodustab aktiivset liikumist stimuleeriv, mitmekesiseid liikumisvõimalusi ja -kogemusi ning positiivseid eeskujusid pakkuv keskkond ”).
Mitmed arengupsühholoogia klassikud on rõhutanud kasvukeskkonna tingimuste ja iseloomu ning lapse arengu olulisi seoseid (Piaget’ strukturalism , Werneri ortogeneetiline printsiip, Lewini väljateooria, Eriksoni psühhosotsiaalne arenguteooria , Havinghursti arenguülesannete teooria jt). Last ümbritsev stiimulkeskkond määrab ära lapsele kättesaadava kogemuse iseloomu ja ulatuse (Bronfenbrenneri, Valsineri ning Bandura arenguteooriad ) (Liik, 1998: 52).
Lapse arengukeskkonnast rääkides tuleks esmalt märkida, et see on paljuski määratud kultuurikontekstiga.
Kultuurikeskkond mõjutab väärtushinnanguid, käitumisnorme, eetika - ja moraalinorme. Iga õppeasutuse (lasteaed, üldhariduskoolid) psühhosotsiaalne keskkond sõltub suuresti kultuurikontekstist. Väikelapsed on kõikvõimalikele mõjutustele vastuvõtlikud ning omandavad ümbritseva kultuuri stereotüübid hõlpsasti.
Keskkondliku raamistiku osatähtsust lapse arengus rõhutavad alastimulatsiooni ja käitumispiirangute teooriad. Alastimulatsiooni teooria väidab, et kui keskkond last piisavalt ei stimuleeri, siis keskkonnaga suhtlemine ei anna lapsele uusi kogemusi ega arenda last. Käitumispiirangute mudel seletab laste käitumist kui keskkonna üle kontrolli saavutamist (Liik, 1998:
52). Isiksuse aktiivsuse ja arengu seisukohalt on oluline keskkonna üle kontrolli tunnetamine .
Keskkonda kui indiviidi arengu mõjutajat on kõige täpsemini avanud Uri Bronfenbrenner (1979) oma bioökoloogilise teooriaga (nimetatakse ka bioökoloogiliseks mudeliks). Siin defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad inimese arengut ja rolli ühiskonnas.
Need neli süsteemi on mikro -, meso-, ekso - ja makrosüsteem. Inimese areng on protsess, kus laps esimesena õpib tundma enda lähedasi inimesi (perekonnaliikmeid) ning oma kodu, seejärel lasteaia keskkonda ning alles pärast seda ühiskonda laiemalt. Mikrosüsteem on lapse lähim ümbrus. Väikese lapse mikrosüsteem on koduga (perekonnaga) ja lasteaiaga seotud, vanuse kasvades tuleb neid süsteeme juurde. Mesosüsteem kujutab endast võrgustikku erinevate osade vahel. Märkuseks siinjuures, et kodune keskkond mõjutab oluliselt lapse suhteid ning toimetulekut lasteaias. Eksosüsteem kujutab endast lapsega koos tegutsevate täiskasvanute elukeskkonda, kus laps ise vahetult ei osale, kuid sellele vaatamata mõjutavad need oluliselt tema arengut. Siia kuuluvad näiteks lasteaia personal koos juhtkonnaga, vanemate töökoht jne. Makrosüsteem on ühiskonna kultuuriline ja sotsiaalne keskkond selle erinevate sotsiaalsete institutsioonidega ning see süsteem mõjutab kõiki teisi süsteeme.
Inimene areneb vastastikuste mõjutuste keskkonnas. Nii mõjutavad tema arengut teised inimesed, objektid, sündmused, sümbolid jne. Inimese arengu seisukohalt on oluline, et vastastikune mõju oleks pidev ja korduks teatud aja möödudes . Neid vastasmõjusid nimetab Bronfenbrenner proksimaalseteks protsessideks (näiteks lapse mängimine teiste lastega, uute teadmiste omandamine). Arengut mõjutavad proksimaalsete protsesside vorm, jõud, sisu ja suund. Inimest mõjutavad nii lähem kui kaugem keskkond, tema loomus, nii sotsiaalsed kui ajaloolised tingimused.
Samuti mõjutavad inimese heaolu biogeneetilised, psühholoogilised , käitumuslikud, sotsiaalkultuurilised ja füüsilise keskkonna faktorid . Muutused ökoloogilises keskkonnas on üliolulised (õe-venna sünd, lasteaeda minek) ning siinjuures on oluline, kuidas laps nende muutustega toime tuleb ja kohaneb. Inimese heaolu mõistmisel tuleb arvestada füüsilise keskkonna (geograafilised, arhitektuurilised ja tehnoloogilised süsteemid) ja sotsiaalse keskkonna (kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised süsteemid) vastastikuseid mõjusid .
Bihevioristliku teooria järgi on lapse kujundajaks ennekõike keskkond. Antud suuna olulisim esindaja on J. B. Watson (18781958). Biheviorism taandab psüühika keerulised vormid lihtsatele reaktsioonidele, pidades käitumise põhiüksuseks stiimuli ja reaktsiooni vahetut seost. Kinnitusteooria ehk operantse tingimise tähtsaimaks esindajaks biheviorismis on B. F. Skinner, kes peab inimese käitumist täielikult keskkonna kujundatuks. Õppida tähendab Skinnerile kujundada käitumist tasustamise ehk kinnistamise mõjul (ema kinnistab
lapse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Lasteaia sotsiaalne-eetiline-emotsionaalne ja füüsiline keskkond #1 Lasteaia sotsiaalne-eetiline-emotsionaalne ja füüsiline keskkond #2 Lasteaia sotsiaalne-eetiline-emotsionaalne ja füüsiline keskkond #3 Lasteaia sotsiaalne-eetiline-emotsionaalne ja füüsiline keskkond #4 Lasteaia sotsiaalne-eetiline-emotsionaalne ja füüsiline keskkond #5 Lasteaia sotsiaalne-eetiline-emotsionaalne ja füüsiline keskkond #6 Lasteaia sotsiaalne-eetiline-emotsionaalne ja füüsiline keskkond #7 Lasteaia sotsiaalne-eetiline-emotsionaalne ja füüsiline keskkond #8 Lasteaia sotsiaalne-eetiline-emotsionaalne ja füüsiline keskkond #9 Lasteaia sotsiaalne-eetiline-emotsionaalne ja füüsiline keskkond #10 Lasteaia sotsiaalne-eetiline-emotsionaalne ja füüsiline keskkond #11 Lasteaia sotsiaalne-eetiline-emotsionaalne ja füüsiline keskkond #12 Lasteaia sotsiaalne-eetiline-emotsionaalne ja füüsiline keskkond #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor melkermaia Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

524
doc
Arengupsühholoogia
194
pdf
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
83
doc
Õiguse sotsioloogia
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
352
pdf
Andekusest ja andekatest lastest
68
docx
Arengupsühholoogia loeng
32
doc
õiguspsühholoogia
198
doc
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun