100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kadri20
Õppematerjali autor
Sotsiaalse soo mõiste osutab kõigele, mis assotsieerub kellegi sooga antud ühiskonnas. See hõlmab nii rolle, tegevusi, eelistusi ja teisi tunnuseid, mis on või mida ühiskond eeldab olevat tüüpilised meestele või naistele. Tänapäevases Eesti ühiskonnas esinevad mitmed otsesed ja varjatud soolised ebavõrdsused, nagu näiteks naiste ja meeste palgavahe, soopõhine tööturu segregatsioon, naiste ja meeste ebavõrdne osalus kodutöödes ja laste kasvatamises ning meeste enneaegne suremus (Aavik, 2009). Naise ja mehe rollid saavad lastele selgeks juba varajases lapseeas, ning süvenevad koolis. Praegu astutakse samme selle suunas, et rakendada sootundlikku pedagoogikat, tagamaks võrdõiguslikkus ühiskonnas. Ka 2004. aastal jõustunud soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse
ole mingit tõestust, et emad on bioloogiliselt määratud olema paremad vanemad kui isad. ISA JA KOOLIEELIK Industriaalsetes kultuurides võtavad mehed endale teisese rolli lapse kasvatamises, sekkudes ainult siis, kui vaja, ja võttes harva endale kohustusi, mis puudutavad lapse igapäevast rutiini. Uuringute järgi teevad vähem kui 2% peredes isad emadega samapalju lapsega seotud tegevusi ja 60% "tavalisi isasid" ei ole iial oma laste järele üksi vaadanud. Milline mõju on sellel laste sotsialiseerumisele? Selles, et isa ja ema erinevad mängustiilid last mõjutavad, on vähe tõendusmaterjali. Hoopis kindlamad on need andmed, mis näitavad, et isa tegevus kujundab lapses soorolle. Isad kohtlevad poisse ja tüdrukuid erinevalt ja sellega kujundavad soolise eristamise välja juba enne kooli. 3 Isa-lapse kõne
parimaid tulemusi vanaema hoolitsus). Kolmeaastased lasteaias hoiul viibivad lapsed said jätkuvalt vähem keelelist stimulatsiooni. Nende sõnavara oli kõige vähem arenenud, kuigi teiste keeleliste näitajate poolest nad ei erinenud. Kognitiivses arengus olulisi erinevusi ei olnud, kuid lasteaialastel oli koos teistega rohkem prosotsiaalseid käitumisviise, nagu jagamine, koostöö ja empaatia. Kaks peamist põhjust, miks isad osalevad vähem laste kasvatamises on - esiteks on isadel sageli rohkem töötunde. Teiseks hakkavad isad kergesti tundma end lapse eest hoolitsemisel vähetähtsana, emasid peetakse selle “ekspertideks”. Vanavanematel võib olla lastelaste käitumisele märkimisväärne mõju. Näiteks vanaema-imiku interaktsiooni mõjutavad viis, kuidas vanemaid on kasvatatud, ning lapsekasvatamise kogemused, mid vanemates on kujundanud nende vanem, s.t vanavanem.
klassikomplekti, et tulemused oleks täpsemad. Sellise valiku põhjuseks oli see, et 5. klass on noorim, kus saab tõsiseltvõetavast kohustuslikust kirjandusest rääkida, ning et kolmeaastane vanuseintervall on piisav, et tulemused oleksid klassiti märgatavalt erinevad. Küsitlusele vastas 194 õpilast, nendest 68 olid 5. klassist (41 poissi ja 27 tüdrukut), 68 8. klassist (39 poissi ja 29 tüdrukut) ning 58 11. klassist (35 poissi ja 23 tüdrukut). Sooline jaotus oli 115:79 poiste kasuks. 1.2. Ankeedi koostamine 1.2.1. Üldised kaalutlused Küsitluse koostamine oli selle uurimistöö olulisim etapp korralikult õnnestunud küsitlusest saab lihtsasti järeldusi teha, ebaõnnestunud küsimuste korral ei ole võimalik ükskõik kui hästi planeeritud andmeanalüüsiga korralikke tulemusi saada. Seetõttu tuli ankeeti kaua ja põhjalikult kavandada.
Esimest korda kirjanduses 1904 (2 -osaline) ''Adolescence''(lüh.)- erinevate arenguvaldkondade iseloomustamine seoses noorukieaga. *termin adolescense- pärineb 15 saj. *19saj lõpuks oli kolm sotsiaalset muutust ühiskonnas, mis lõi alguse selleks kui noorukiiga teadusliku uurimuse konflikti hakati lahendama. Teadusliku uurimuse eeldused: 19 1)Ühiskonnas esimeseks eelduseks oli see, et lastel oli kohustuslik koolis käia 2)Võeti vastu seadus laste tööaja piiremise suhtes 3)19. saj lõpus esimest korda kui loodi noortekohtud(karistusi hakati diferiseerima) Lõid eeldused, et noorukiiga eristus lapseeast. Stanley Hall (noorukiea isa) *5 sugupõlve küsimus 3.3Müüdid Mõnedki müüdid noorukiea kohta pärinevad ajaloost. 1)Müüt noorukite rahutusest ja stressist (Aristotelese tsiteering, S.Hall kirjutas oma teaduslikus monograafias, ja põhjendas teaduslikult miks noorukiea rahutus ja stress on universaalselt omased
füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- suhted teistega Tööjaotus: missugune arenguperiood mis teema praktiline või teoreetiline käsitlus William Stern Euroopa arengupsühholoogia rajaja päevik laste arengu ja keele kohta (1914) G. Stanley Hall (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs laborikatsed laste taju, mälu, õppimise jms kohta Miks inimesed arenevad erinevateks? Geenid- individuaalsed erinevused füüsises, iseloomus soost tulenevad erinevused kultuurist tulenevad erinevused ◦ iseseisvus vs vajadus suhete järele ◦ lapsepõlve hoidmine mängudeks vs vajadus laste abi järele
Lapseea häirete etiloogia Lapseea häirete põhjused Pole ühtset põhjust · Orgaanilised · Füüsilised haigused/kahjustused · Temperament · Keskkond Häirete epidemioloogia ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused ·Poiste probleemid on seotud noorema eaga
Polügaamia. Polügüünia, polüandria. Elati grupiviisilist elustiili, u 12-40 inimest koos. Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu jääks. 20-30 tuhat aastat tagasi olid seksuaalsus ja sensuaalsus täiesti olemas. 2 Tolle aja kunstilised esemed olid erootilise tähendusega. U 5000 aastat tagasi avastati, et ka meestel on roll laste saamisel. Siis said mehed autoriteeti juurde. Tekkis ka selektiivsus partnerite valikul. Hiljem paiksemaks jäädes jäi naiste põhifunktsiooniks laste kasvatamine ning mehed hakkasid ,,mehetööd" tegema. Suguküpsusaeg oli lühem. Paleoliitikumis sünnitas naine keskmiselt 8 last, paljud neist surid imikueas. - "Vana aeg" o Vana Sumer tekkis u 3500 a eKr vanadel sumerlastel valitsesid nii polüandria kui polügüünia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid