Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laste mõtlemine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida võib aga öelda beebi ajusid käivitavate programmide kohta?
  • Missuguseid teabeesitlusi ja reegleid nende programmid kasutavad?
  • Millal inimene laps mõtleb?
  • Kuidas seda ellu viia?
  • Kui hästi me toime tulime?
  • Mida saanuks teha paremini?
Vasakule Paremale
Laste mõtlemine #1 Laste mõtlemine #2 Laste mõtlemine #3 Laste mõtlemine #4 Laste mõtlemine #5 Laste mõtlemine #6 Laste mõtlemine #7 Laste mõtlemine #8 Laste mõtlemine #9 Laste mõtlemine #10 Laste mõtlemine #11 Laste mõtlemine #12 Laste mõtlemine #13 Laste mõtlemine #14 Laste mõtlemine #15
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KadriKiv Õppematerjali autor
Hinne A

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
55
doc

Mõtlemine

........................................................... 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises...................................................................... 5 2 MÕTLEMINE..........................................................................................................................6 2.1 Mis on mõtlemine............................................................................................................. 6 2.2 Mõtlemisoperatsioonid ja ­vormid................................................................................... 9 2.2.1 Mõtlemisoperatsioonid...............................................................................................9 2.2.2 Mõtlemisvormid .....................................................................................................

Psüholoogia
thumbnail
8
doc

Kognitiivne areng

tuletamine, kasutamine Reflektoorne, Kognitiivne, Intellektuaalne Divergentne mõtlemine Kognitiivne kaardistamine Planeerimine Ülevaate Arutelu andmine MÕTLEMINE JA ÕPPIMINE

Psüholoogia
thumbnail
13
docx

Lapse vaimne areng

Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse;

Pedagoogika
thumbnail
6
docx

Mõtlemine, eripedagoogika

Tallinna Ülikool Haridusteaduste instituut Reine Raud, Kaari Maidle, Kadri Hansman MÕTLEMINE Grupitöö Tallinn 2017 1. Mõtlemine Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine (Võgotski, 1926) Mõtlemine seisneb teadmiste eristumises ja seostamises teiste teadmistega. Eristatakse mitmeid mõtlemise protsesse- arutlemist, probleemide lahendamist, hüpoteeside püstitamist jm. Mõteldes tegutsetakse mälus asuva infoga ehk ka mälu ühikutega- mõistete, kategooriate ja stsenaariumidega. Koolieelses eas laste mõtlemine erineb oluliselt täiskasvanu omast. Laste teadmised ja arutlemise tase

Eripedagoogika
thumbnail
12
doc

LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a)

aga see, et lapse sotsiaalne areng saab kahjustada. Vähese populaarsusega laps, lootmata eakaaslaste kaastundele ja abile, muutub tihti egoistlikuks, endassetõmbunuks, ta solvub, kaebab, kiitleb. Sellel lapsel on halb ja teistel on halb temaga. Ebapopulaarsel lapsel tuleks aidata realiseerida oma tunnustustarve eakaaslaste seas - kas siis leides tegevusi, kus ka see laps on edukas, või arendades temas spetsiaalselt vastavaid suhtlemisvilumusi, aktiviseerides teda. Kasvatajal on tähtis roll laste suhete reguleerimisel ja üldise heatahtliku atmosfääri loomisel rühmas. Eakaaslaste hulgas avaldub lapse tunnustustarve kahes plaanis: 1) püüd "olla nagu kõik teised" - see stimuleerib lapse arengut, tõmbab teda üldisele keskmisele tasemel 2) olla "parem kui teised" - see loob edu motiivi, on tahte arengu ja refleksiooni kujunemise eelduseks. Lapse MINA ehitub nii suheldes täiskasvanu kui ka eakaaslasega, kuid toimemehhanismid on siin erinevad

Alternatiivpedagoogika
thumbnail
14
docx

Lapse vaimne areng

Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed. Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju täiskasvanud loovad lapsele arenguks tingimusi. Alla 3- aastane laps imeb endasse valikuta kõike

Psühholoogia
thumbnail
9
docx

Kognitiivne areng, aju ja õppimine, mõtlemine ja mõistestruktuurid

1. Teema Kognitiivne areng, aju ja õppimine, mõtlemine ja mõistestruktuurid Sissejuhatus Kuidas aju küpseks saab? Uuringud on näidanud, et aju ei ole küpseks saanud kui kogu ülejäänud keha on jõudnud arengus lõppu. Närviühenudsed, mida korduvatel tegevustel kasutad muutuvad tugevamaks ning arenevad. Limbiline süsteem- eesaju osa, mis kontrollib meie soove ja tahtmisi, teeb 12-17 aastaselt jõulise kasvuspurdi, see võimendab ihasid. Prefrontaalne kõrteks- ei jõua järgi limbilasele süsteemile, mille ülesanne

Kategoriseerimata
thumbnail
6
doc

Lapse areng koolieelses eas

eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. Mõtlemise areng Koolieelikul on vaja lahendada üha keerukamaid ja mitmekülgsemaid ülesandeid, mis nõuavad seoste ja suhete eristamist ja käsutamist esemete, nähtuste ja toimingute vahel. Arenev mõtlemine lubab lastel näha ette oma toimingute tulemusi, planeerida neid. Vastavalt tunnetuslike huvide arengule käsutab laps üha enam mõtlemist ümbritseva maailma tunnetamisel. Laps hakkab iseseisvalt püstitama tunnetuslikke ülesandeid, otsib selgitusi märgatud nähtustele. Seoses kõne arenguga omandavad lapsed võime arutleda ka nende nähtuste üle, mis pole seotud nende isiklike kogemustega. Lihtsamate seoste väljaselgitamiselt läheb laps üle keerukamate, varjatud seoste mõistmisele

Arengupsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun