10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maolenjobu17
Õppematerjali autor
............................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine.................................................................................................................6 1.2 Vanematevaheline suhe......................................................................................................... 8 1.3 Vanemate ja laste vaheline armastus..................................................................................... 9 1.4 Vanemate tähtsus lapse kujunemisel .................................................................................. 13 1.5 Lapsevanemate panusest lapse enesehinnangu kujunemises...............................................14 1.6 Vanemlikud lõksud.............................................................................................................. 16 1
46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 Näiteid laste ja noorte vägivallast Vägivald perekonnaringis: 14-aastane noormees helis- NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 73 tab oma vanaema korteri uksekella. Kui vanaema on ta Mida tunneb laps? 73 sisse lasknud, lükkab poiss ta pikali ning üritab teda kä- Laste Suhtlemine ja kasvatus neljandast kuuenda eluaastani 75 gistada
sotsiaalse käitumisega, peavad silmas seda, mis lapsed on omandanud õppimisega ning mis põhineb loomulikul füsioloogilisel küpsemisel. Kui kasutame küpsust lastega seoses, peame tavaliselt silmas selle suhtelist tähendust - s.t. viitame konkreetse laose käitumisele võrrelduna teiste samaealiste lastega. Mõneti erinev tähendus on sõnal küpsus siis, kui seda kasutatakse mittepsühhologilises kontekstis - osutamisel standarditele ja ootustele, mis täiskasvanuil on laste käitumise suhtes. Sellises tähenduses võib suur osa laste käitumisest osutuda ebaküpseks. Tegelikkuses juhtub üsna sageli, et suured nõuavad lastelt käitumist, mis on pigem kohane täiskasvanuile kui lastele. Laste küpsusaste on vaid üks paljudest faktoritest, mis seostub nende valmisolekuga millegi jagamiseks teistega, kellegi abistamiseks ja koostööks teistega. Palju sõltub sellest, kuidas käituvad neid ümbritsevad täiskasvanud. ELUKAAR
· Lapsele pühendatud aeg · Kingitused · Millegi tegemine lapse heaks Vanemad peavad selgitama välja, milline on just nende lapse poolt eelistatud viis. Sest näiteks puudutusi eelistav laps võib kingitustest koormatuna tunda, tegusid eelistav laps võib liiga tihedaid kallistusi võltsiks pidada. Ülehoolitsemine Hoolitsemiseks võib nimetada kõiki viise, kuidas teiste ja enese eest hoole kantakse. Laste eest tuleb hoolitseda, muidu nad ei jää elama. Nad vajavad süüa, riideid, kaitset, puudutust, tunnustust ja armastust. Kuid kahjuks on paljud vanemad või vanavanemad üleliia hoolitsevad, mis pidurdab lapse arengut. Ülehoolitsemine võrdub järelandlikkusega. Ülehoolitsemise tagajärjed: · Teadmatus, millal on küllalt · Õpitud abitus ja omandatud suutmatus · Suutmatus eristada tahtmisi ja vajadusi
teadmisteks või huvideks. Ellen Key arvates tulnuks suure revolutsiooniga purustada kogu olemasolev süsteem, nii et kivi ei jää kivi peale. Tulema oleks pidanud pedagoogiline veeuputus, kus Noa laeva pääseks ainult Montaigne, Rousseau, Spencer ja uus lapsepsühholoogia-alane kirjandus. Kui see kogum pääseks kuivale maale, siis ei tuleks mitte koole ehitada, vaid viinamarjaaedu rajada, kus õpetajate ülesanne oleks vaid viinamarjade asetamine laste huulte kõrgusele, selle asemel et nad nüüd saavad kultuurimahlu sajakordselt lahjendatuna. Ellen Key hinnangul ei tohiks koolis domineerida õpetajapoolne materjalide esitamine, vaid laste iseseisev töö. Igal lapsel peaks olema oma tempo materjali iseseisval läbitöötamisel ja õppima peaksid nad vaid seda, mis neid huvitab. Koduseid ülesandeid ei tohi olla ja suulist ülesütlemist koolis samuti mitte. Ka eksamid ja tunnistused tuleb kaotada. Laps on püha,
"Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
...............................................209 Sotsiaalne areng..................................................................................................211 Ideoloogiline kriis 19-20/25 aastasena...................................................................215 Noorusea arengutulemus........................................................................................217 LISATEEMAD.....................................................................................219 Laste kuritarvitamine, vägivald..............................................................................219 Puuetega lapsed.....................................................................................................226 Geneetilised mõjud lootele.................................................................................226 KASUTATUD JA KASULIKKU MATERJALI..........................................229 Lisa 1.................................................................
Indigolaste avastamine räägib millestki veel lapsepõlvekäsituste muutumisest. Siiani sajandeid valitsenud arusaamades oli laps abitu, rumal, lihtsameelne... Teda oli vaja õpetada, sundida kuuletuma ning vormida ta ühiskonnale vastuvõetavaks. Laps oli eeskostealune, keda tõsiselt võtta polnud põhjust. Ta sai teada vaid seda, mida talle seletati ja näidati. Läbi taoliste arusaamade prisma lapsi nähtigi. 1900. aastal ilmus Ellen Keylt, kuulsalt Rootsi naiste ja laste õiguste eest seisjalt, raamat "Lapse sajand". Autor avaldas lootust, et eelolev aastasada õpetab lähenema lapsele teisiti, avastama ning austama temas inimest ja ainulaadset mina. Sada aastat hiljem leiti pedagoogilise mõtteloo esindajate konverentsidel, kui nurjunud oli see lootus. Ent siiski! Nii tulidki indigolapsed paljuski tänu sellele, et harjumuspärastes last alandavates ning alahindavates arusaamades oli tekkinud mõra. Täiskasvanud hakkasid paremini nägema,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid