Laste ja perepoliitika (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

16

pdf

RIIKLIKUD PERETOETUSED, ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE

toetus, mida makstakse vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsetoetusele õigust omavale lapsele kelle üle on seatud eestkoste ja kelle suhtes on sõlmitud perekonnas hooldamise leping. Toetuse suurus on kahekümnekordne lapsetoetuse määr (191,80 eurot). [RT I 2007, 71, 435 - jõust. 01.01.2008] 8. Elluastumistoetus on ühekordne toetus vanemliku hoolitsuseta isikule, kes on kasvanud lapsena hoolekandeasutuses või erivajadustega laste koolis või kelle üle seati eestkoste või kelle suhtes sõlmiti kirjalik perekonnas hooldamise leping, kui ta asub uude elukohta iseseisvalt elama hiljemalt kahe aasta möödumisel hoolekandeasutuse või erivajadustega õpilaste kooli nimekirjast kustutamisest või eestkoste või perekonnas hooldamise lepingu lõppemisest. Elluastumistoetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul, arvates uude elukohta iseseisvalt elama asumisest. Kui õigus

Õigus

6

docx

Vanematoetused 2018

..koos hilisemate muudatustega). Peretoetuste liigid on: 1) sünnitoetus 4) üksikvanema lapse toetus 2) lapsetoetus 5) eestkostetava lapse toetus 3) lapsehooldustasu 6) lapsendamistoetus 7) lasterikka pere toetus 8) kolmikute või enamarvuliste mitmike toetus Riiklike peretoetuste eesmärgiks on hüvitada osaliselt laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutusi. 2.2.1. Sünnitoetus Lapse sünnitoetus on ühekordne toetus, mida makstakse iga lapse sünni puhul. Sünnitoetusele on õigus ühel vanematest. Samuti on sünnitoetusele õigus lapsendajal, eestkostjal või hooldajal, kui varem ei ole sama lapse kohta sünnitoetust makstud. Nimetatud toetust makstakse siis, kui lapse sünd on kehtestatud korras registreeritud. Kui laps sündis surnult, siis

Õigus alused

13

doc

SOTSIAALPOLIITILISED TRENDID 21.SAJANDI EUROOPAS

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Sandra Rebane AÜSR-1 SOTSIAALPOLIITILISED TRENDID 21.SAJANDI EUROOPAS Referaat Juhendaja: Anne Rähn Pärnu 2013 2 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 1. perepoliitika olemus...................................................................................................... 6 1.1. Perepoliitika eesmärgid ......................................................................................... 6 1.2. Perepoliitika meetmed............................................................................................ 8 2. erakondade valimislubaduste analüüs perepoliitika kontekstis.....................................9 Kokkuvõte..........................

Politoloogia

9

docx

sotspoliitika riikide vordlus

PEREPOLIITIKA VÕRDLUS Õppeaines: Sotsiaalpoliitika Sotsiaaltöö Õpperühm: KST51/61 Juhendaja: lektor Airi Mitendorf Tallinn 2020 SISSEJUHATUS Järgnevas töös on võrreldud perepoliitikat Eestis ja Soomes. On toodud välja erinevused ja sarnasused. Sai valitud võrdluseks Soome, kuna see on eestlaste jaoks üks populaarseimad riike, kuhu minnakse elama või tööle. Tekkis isiklik huvi eesmärgiga välja selgitada kas Soome perepoliitika, võrreldes Eesti perepoliitikaga, on väga erinev. Töös on kirjeldatud mõlema riigi perepoliitika eesmärke. Antud on väike ülevaade toetustest ja enda mõtetest. Lapsed ja lastega pered vajavad riigilt ning kogu ühiskonnalt erilist tuge ja kaitset. See, mil määral panustatakse laste ja perede heaolusse, kajastub varem või hiljem rahvastiku tervises, hariduses, kuritegevuses, tööhõives ja majanduses.

Sotsiaalteadused

10

docx

Riikliku peretoetuse ja tööõigusliku probleemi analüüs

määratavaid toetusi. Ainetöö teises osas analüüsitakse üht tööõigusliku probleemi, mis on seotud ühe saematerjali tööstuse töötajaga kes süstemaatiliselt rikub sisekorraeeskirja. Ainetöö peamine eesmärk on analüüsida erinevaid seadusi, millest me ei pruugi teadlikud olla, kuid mis meie igapäevast elu mõjutavad. 1. RIIKLIK PERETOETUS 1.1 Riikliku peretoetuse eesmärk Riikliku peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Erinevate hüvitiste eesmärk on tasuda jäämata saanud tulu. Tänapäeval majanduslikult raskes olukorras on suhteliselt keeruline hakkama saada. Riigi poolt välja käidavate toetustega lihtsustab see märkimisväärselt pere ülalpidamist. Toetuste liikidest, taotlemisest ja toetustele õigust omavatele isikutest, mis on võetud riikliku peretoetus seadusest (RPS) järgnev uurimus põhinebki .

Õigus alused

42

docx

Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses

t leibkonnale, kes jagab ühist eluruumi ja kasutab ühiselt üht või enamat tuluallikat ning kelle iga liikme netosissetulek kuus peale eluasemekulude mahaarvamist on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordset määra (s.o 260.-). Ühekordsed toetused lastega peredele on ette nähtud kooli- ja lasteaiatarvete, riiete ja jalanõude, spordivahendite jms eest tasumiseks, kuid mitte rohkem kui 100 eurot aastas lapse kohta. Toetus laste toitlustamiseks koolis ja lasteaias ning lasteaia osalustasu hüvitamine – pere vabastatakse 50–100% ulatuses toiduraha ja/või õppemaksu maksmisest. Toetus laste noorteprogrammides, -projektides, ekskursioonidel või laagrites osalemise hüvitamiseks – toetust makstakse kord aastas kuludokumendi alusel 50–100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 200 eurot. Toetus kütte osaliseks hüvitamiseks – makstakse kütte ostmist tõendava kuludokumendi

Sotsiaaltöö alused

25

odp

SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES

aastal on palgapõhine päevaraha või 65,41 eurot. põhipäevaraha Põhipäevaraha suurus on umbes Esimesel 100 hüvitise saamise 26 eurot päevas ja seda päeval saate iga päeva eest makstakse 5 päeva nädalas, hüvitist 50% ning seejärel 40% saab taodelda kui ei ole arvel ühe kalendripäeva keskmisest töötukassas, maksab Kela töötasust. Kui teil on lapsi, saate laste eest lisatoetust .See on laste arvust esimesel 100 päeval võimalik sõltuvalt umbes 5­9,23 eurot saada maksimaalselt 32 eurot päevas. päevas, alates 101. päevast Põhipäevarahalt maksate makse 25,60 eurot päevas (brutosumma).  Töötamise tingimus Töötutoetusele on õigus Et saada põhipäevaraha, peate töötutel, kelle kuu

Sotsiaaltöö

74

odt

Sotsiaalhooldusõigus

Sotsiaalhooldussüsteemi jaoks sotsiaaltoetuse spetsiifiline mõiste võiks olla järgmine: sotsiaaltoetus on eesmärgipärane toetus, mille korral on isikul toetuse maksmist tingiva asjaolu korral individuaalne toetuse saamise õigustus avalik- õigusliku toetuse maksja suhtes. 3.2. Toetuse maksmist tingivad asjaolud Erinevaid sotsiaaltoetusi makstakse siis, kui esineb toetuse maksmist tingiv asjaolu. Neid asjaolusid on mitmeid: töövõimetus, vanadus, perekonnatoitja surm, haigus, vigastus, laste kasvamine, tööpuudus, ebapiisavad elatusvahendid jne. Üldjuhul on võimalik välja tuua seitse toetuse maksmist põhjustavat asjaolud (koosseisu), mis on võimalik nende eesmärgi järgi reastada. Asjaolud 1. Vanadus sissetuleku asendamine 2. Toitjakaotus sissetuleku asendamine 3. Tööpuudus sissetuleku asendamine 4. Haigus sissetuleku asendamine 5

Sotsiaalhooldusõigus

Kommentaarid (1)